Võilill juba kullendab, järelikult on just paras aeg hakata võililleveini tegema. Kuidas seda siis teha? Retsepte on palju ja tulemused väga erinevad.
Eestikeelses veebis ringleb üks peamine ja põhiline võililleveini retsept, mille järgi ma paar aastat tagasi oma esimese veini valmis ka tegin. See on järgmine:
Võilillevein
10-15 liitrit võililleõisi
8 sidrunit
2 kg rosinaid
5 kg suhkrut
2,5 kg suhkrut lahusta 5 l kuumas vees. Lisa võililleõied, tükeldatud koorega sidrunid ja rosinad. Lisa vett, et kokku oleks 20 l segu. Jälgi, et segu temperatuur oleks 20-25 °C. Lahusta segusse veinipärm. Loksuta või sega vähemalt 2 korda päevas. Nelja päeva pärast kurna õied, sidrunid ja rosinad välja ja lahusta puhtasse segusse ülejäänud suhkur. Lisa sooja vett, et kokku oleks 25 l segu. Lase käärida. Kui käärimine lõpeb, kurna sademelt ja vastavalt soovile kas kasuta käärimise lõpetajat ja selitajaid või mitte, lase vein enne pudeldamiset selgineda.
Kuna retseptis ei olnud eraldi ära märgitud, et võilillest võiks kasutada ainult kollaseid õieosi, panin kogu õie koos rohelise nupsuga sisse. Käärimine oli esimestel päevadel metsik, ilmselt tänu sidrunile ja rosinale, nii et võililletupsud lausa hüppasid pudelisuust välja. Ja hais oli selline kummaline, ebameeldiv pigem.
Nädala möödudes käärimine normaliseerus, aga ligunenud ja kleepuvaid õietupse kitsa kaelaga pudelist välja õngitsedes oli vist see murranguline moment, kus ma lõplikult otsustasin uuema aja plastiktünni kasuks. Niisiis, mis välja tuli – kollakasrohelise värvusega huvitavalt mõrkjas vein, mille tooraine äraarvamisega ei ole siiani veel mitte keegi pihta pannud. Maitse oli kohati võibolla isegi liiga intensiivne. Aga huvitav. Kogu partii on kulunud äraarvamismängudele, lihtsalt nautlemiseks oli ta ikka liiga harjumatu.
Mu ema võttis minust õppust – tegi sama retsepti järgi ilma roheliste nupsudeta ja sidrunit pani ka paar tükki vähem. Kollaste õielehtede kitkumine oli tema sõnul kõige ilgem ja tüütum töö, mida ta oma elus teha on proovinud. (Ei ole siidikäpp, maal elab ja oma maja ja aeda peab J) Tulemus – helekollane, päikseline, aga minu jaoks liiga magus, ilma erilise iseloomuta lihtsalt kollane alkohoolne jook. Selline kleepekas.
Kuna võililleikaldust meie maal ei esine ja saak valmib alati, siis on võimalusi proovida ka paljusid teisi retsepte. Võtame näiteks sellise:
Võilillevein (15%, magusus +20)
3-6 liitrit võililleõite kollaseid kroonlehti
1 kg kooritud sidrunit
1 kg hapusid õunu
250 g rosinaid
30 g sidrunhapet
4 kg kristallsuhkrut
2 kg fariinsuhkrut
Küpseb umbes pool aastat.
Moduleeri ise vein!
Valmistamismeetodistes on üks ühine joon see, et võilillemassile tuleb hakatuseks keev vesi peale kallata. Mõni soovitab lausa keeta mõni minut, aga ma päris nii radikaalseks ei läheks. Ja pärmi tohib lisada alles siis, kui vesi on tsirka 22 kraadini jahtunud.
Teine point on see, et lilledel endal ei ole mingit hapet, seega tuleb seda lisada – kas sidrunit, õunu, apelsine, kohanud olen ka rabarberi soovitamist. See viimane on küll hea soovitus, sest rabarber valmib samal ajal, õuntega võib kitsas olla parajasti.
Ühe maailma vingeima koduveiniblogi pidaja Jack Keller annab oma blogis lausa üle 20 erineva võililleveini retsepti, kes tahab, vaatab siit: http://winemaking.jackkeller.net/dandelion.asp
Tegelikult retseptid on tal peaaegu alati samad, valmistamise tehnoloogiad on vähe erinevad.
Ja lõpetuseks veel üks veebist leitud huvitav juhend. Kui mul mahti tekib, siis võibolla just selle järgi prooviks tänavu veel teha. Antud retsept on arvestatud 3 liitrile, nii et kui tahta rohkem teha, siis tuleb koguseid suurendada. Aga prooviks algul vähesega. Igaks juhuks.
Väike võilillevein
- 1 pakk veinipärmi
- 1/4 kl sooja vett
- 230 g võililleõisi (kollaseid ainult)
- 3,7 liitrit vett
- 1 kl apelsinimahla
- 3 spl värsket sidrunimahla
- 3 spl värsket laimimahla
- 8 tera nelki
- 1/2 tl jahvatatud ingverit
- 3 spl riivitud apelsinikoort
- 1 spl riivitud sidrunikoort
- 1,2 kg suhkrut
Pane võililleõied koos apelsini, sidruni ja laimi mahla ja riivitud koortega potti, lisa ka nelk, ingver ja suhkur. Lase keema tõusta ja keeda umbes 1 tund. Seejärel kurna paks välja ja jahuta. Kui segu on umbes 22 kraadi soe, lahusta sisse veinipärm. NB! Tavalised müügil olevad veinipärmipakendid on mõeldud 22-25 liitrile, kui teed vähem, pane ka pärmi vähem!
Seejärel algab käärimine, mis kestab mõned nädalad. Käärimise lõppemisel, nagu ikka, sademe pealt ära valamine, käärimise peatajad, selitajad.
Kas siin on ka neid, kes on võililleveini teinud, andke teada, mis välja tuli!
Koduvein 
Mina rikkusin oma esimese ära.Retseptis oli valada õitele keeva vett peale,järgmine päev kurnata,lisada suhkur, sidrunid ja rosinad(et rosinad tükeldada,polnud midagi kirjas,panin terveid).Umbes 2-3 päevaga tekkis paks hallitus ja käärima ei hakkanud ki.Õnneks ainult 3 liitrit.Ise arvasin et kuumutamisega ei taha käärima minna ilma pärmita ja rosinatel võisid hallitus spoore olema.Kuumutamisega kaovad ka kasulikud ensüümid ja raviomadused.Võilill on ju väärt lill.
võililleveini tegemisel ei saanud aru millal peab veini õhukindlalt sulgema. Kas kohe peale pärmi lisamist või siis kui 4 päeva pärast on setted välja kurnatud? Lihtsalt ei lugenud välja. Olen algaja.
Tere, Kohe pärast pärmi lisamist võib veini õhuluku alla panna.