Minust

_MG_3914

Nimi on mul Tiina Kuuler. Oma esimese koduveini tegin 2006.aastal, sest tädil oli metsikult õunamahla üle. Välja tuli hea kuiv vein. Sealt edasi olen pudelisse ajanud maasikaid, rabarberit, võililli, kreeke, ploome ja alõtšasid.

Tänavu, 2009 kevadel ajasin pudelisse rabarberi, mis sai kesksuvel juba valmis ja on praeguseks juba peaaegu otsas, ja maasikat, alõtšat ja kreeki. Varsti panen käima moosiveini.

Eesti Sommeljeede Erakoolis sommeljeeks õppima on mind ajanud kirg veini vastu. Kuni mul oma viinamäge ei ole, et päris viinamarjadest veini teha, seni katsun kohaneda Eesti looduse võimalustega.

Kui Sa tahad minult midagi küsida koduveinide kohta, kirjuta tiina.kuuler@gmail.com.

288 thoughts on “Minust”

  1. Tere.
    Ma küsiksin kohe siinsamas. Millega Sina oma veinide kangust mõõdad? Mina ostsin Tartust Veinimaailmast klaasist kangusemõõdiku, sellise pipetitaolise, kuhu tuleb mõned tilgad sisse panna ja siis tagurpidi keerata. Aga see valetab kolme kraadiga. Paki peal lubas väiksemat eksimisvahemikku. Kas see ongi normaalne?

  2. Üsna samasugusega mõõdan. Aga kuidas sa tead, et just kolme kraadiga eksib? Poeveinide peal oled proovinud, kui neil sildi peal kangus kirjas? Ma oma pead panti ei paneks selle eest, mis poeveini sildil kirjas 🙂

  3. Tere!
    Otsustan ka sel aastal koduveini valmistamist proovida. Algul õuntest ja punastest sõstardest, hiljem ka viinamarjadest. Öeldakse, et vein seistes muutub paremaks, kuid koduvein ähmastub. Kas on tõsi, et koduvein säilib ainult u. 1.5-2 aastat? Kas ma ei saagi oma tehtud veini kümne aasta pärast juua (juhul, kui seda veel järgi peaks olema 🙂 )? Tänud.

  4. Jah, kodusel teel tehtud veine päris 10 aastat küll säilitada ei soovita. Kuni 5 aastat võib aga küll. Miks see vein siis seistes ähmastub – igasugune loogika ütleb ju hoopis, et sade vajub seistes põhja. Kui ikka vein on puhtalt tehtud on.

  5. Ma olen sattunud netis mitmel korral sellise asja peale nagu marjade “linnastustamine”. Kas keegi oskaks selle asja lahti seletada? Kuidas asja nimetus inglise keeles on?

  6. Linnastustamisest räägivad vanad, 196ondatel välja antud koduveini õpikud. Tänapäevases keeles võiks see siis tähendada seda, et 1. kalla marjadele peale soe vesi 2. leota marju mõned päevad käärimisnõus, enne kui katki pressid ja välja kurnad.
    3. kui kasutad veinipärmi stardikomplekti, siis on seal olemas ensüümid, mis lõhustavad marjarakke, et võimalikult palju mahla välja tuleks.
    Põhimõtteliselt teevad ensüümid tänapäeval sellesama töö ära, mida vanasti linnastustamisega loodeti saada.
    Sarnane protsess veinitööstuses on matseratsioon – ingl k maceration.

  7. Olete kursis kas Saaremaal on ka mõni koht mis müüks koduveini valmistamiseks vajalikke tarvikuid??

  9. Lisaks kõige esimesetele kommentaaridele siin teemas: seda mõõdikut mõjutab ka suhkrusisaldus küllalt palju, veini tuleb mõõta täiesti kuivaks käärinuna. Proovige ise, kui palju ta suhkruveele alkoholi näitab 🙂

  10. Tahaksin küsida veinide pastöriseerimise kohta. Nimelt hiljaaegu soetasin omale ühe targa raamatu, kus on veinitegu nagu mingi raketiteadus… 3 korda tuleb lisada suhkrut, siis veel lõpus omakorda, kui tahad veel magusamat, lisada suhkrusiirupit ja kõige tipuks veel pastöriseerida?! Tegin üle-eelmise aasta õunasaagist ka veini ja panin suhkru ühekorraga sisse ning valmis saades villisin lihtsalt igasugustesse pudelitesse, kaasa arvatud ka mõnda plastikpudelisse. Ausalt öeldes ei juhtunud keldris veiniga midagi (sest see tarbiti üsna kärmelt ära ka 🙂 ) aga ikkagi kas oleks otstarbekas siis pastöriseerida või ei ole seda tegelikult vaja. Mõtlen just, et kui juhtub, et õunasaak hea ja veini saab rohkem, et kuidas selle säilivusega on?

  11. Pastöriseerimisest räägivad peamiselt vanemad, 60ndatel välja antud raamatud. Kui kasutate käärimise lõpetajaid/stabilisaatoreid, ei ole mingit pastöriseerimist vaja. Veini pikemale säilivusele aitavad kaasa ka suurem suhkrusisaldus ja kõrgem alkoholiprotsent. Mina ei ole kunagi ühtegi oma veini pastöriseerinud.

  12. Tervist.
    Andke palun nõu veini filtreerimise kohta. Selitamisega ei õnnestu mul kuidagi klaari ja kirgast tulemust saavutada. Amazonis olen küll leidnud veini filtreerimise komplekti (Vinbrite), aga nad sindrid Eestisse ei toimeta.
    Kohvifiltriga läheb hirmsasti aega. Ühe laari lasksin läbi Brita kannu, aga päris soovitud kirkust ikkagi ei saavutanud.
    On teil äkki mõni hea nõuanne varuks?

  13. Kas ainult aroonia marjadest saab head veini teha?või peaks lisama sinna midagi veel.Korjasin töna terve ämri arooniaid ja tuli selline mõte,et prooviks veini teha aga kogemus on 0.

  14. Puhtast arooniast saab veini teha küll, oleneb nüüd ainult, milline vein Teile omale maitseb. Ilma lisanditeta tuleb väga tummine ja parkainerohke punavein. Õunamahalaga segades saab kergema maitsega veini. Aroonia on ise üsna tugeva maitsega, nii et ega eriti muid marju lisada ei ole mõtet – need ei jää lihtsalt tunda.

  15. Tekkis selline mõnevõrra kentsakas küsimus. Kas selitatud veini (jäägid põhjas) võib läbi filterkann läbi lasta? Mis võib juhtuda? On keegi midagi sellist proovinud ja kui palju see nö muudab maitseomadusi ja kuivõrd puhastab ta veini setetest ja muust sodist?

  16. Filtris on sees aktiivsüsi. See võtab värvi täiesti ära. Ta puhastab veini ka kuivainest, mille tagajärjel maitsest jääb alles üpris vähe. Aga proovige korra paari klaasitäiega ära ja vaadake, kas Te ise sellist veini juua tahaksite. Kui Teile nii maitseb, ongi okei 🙂

  17. Proovin kindlasti ja annan teada, kuidas välja tuli ja maitseomadused olid. Käärimise peata röövis nii ehk naa suurema osa punasest (rabarberi) värvist ehk siis ei ole väga kahju eksperimenteerida.
    Kuid filtreerimise küsimus jääb endiselt õhku. Milliste vahenitega võiks veini filtreerida? Eesmärk ei oleks siis võtta ära värvi vaid et veini lõpp-tulemus jääks võimalikult puhas ja läbipaistev.

  18. Ma saan aru, et tegelik probleem on selles, et rabarberivein ei ole selgeks läinud? Kohvifilter ei anna eriti häid tulemusi. Pange parem veel ühed selitajad sisse ja kahe päevaga on vein selge nagu allikavesi 🙂 . Rabarberiveinile ei jää see roosakas värv alles ka siis, kui mitte ühtegi selitajat mitte kasutada – see on mul omal läbi katsetatud. Lihtsalt too punane värv seal ei ole väga püsiv värviühend.

  19. Tegelikult on selgem ja paistab läbi, aga mitte nii kristallselt nagu sooviks! 🙂 Ränihappest ja kitosaanist on põhja tekkinud sültjas moodustis. Aga et maksimaalselt veini kätte saada peaks ka selle põhja “süldi” kusagilt läbi ajama. Youtubes kolades on leiab vaakumpumpasid filtritega, mis võiks nende head ja halvad küljed olla. Mille poolest kohvifilter halb on? Kusagil lõunamaades kasutatakse ka mingisuguseid paberist filtreid, mis pole küll kohvi omad, aga pidid toimima nii.
    Punase veini säilitamiseks on käinud mul mõte läbi ning proovin teinekord lisada umbes liitri jagu punase-peedi mahla, äkki siis jääb roosa! Teinevariant on mitte käärimist peatada ja juua kiiremini vein ära või panna ta vahuveini tegemiseks õlleankrusse 🙂

  20. Käärimist peatada teinekord ikka võib, ega see veini värvi ei muuda, vaid selitajad. Selitajad omakorda ei ole käärimise lõpetajad. Päris kõike, viimast kui piiska, ei olegi võimalik veinist puhtalt kätte saada, see on asjade loomulik käik. Spetsiaalsed filtrid vähendavad alati kuivaine sisaldust veinis, seepärast ongi ökoveinid tihtipeale hägused – et ikka kõik kasulik veinisse alles oleks jäänud. Spetspumpasid on mõtet hakata soetama siis, kui teete aastas sadu või isegi tuhandeid liitreid veini, ühe 25 liitrise tünni pärast ei ole mõtet hakata investeerima. Ja müüa meil esialgu niikuinii koduveini ei tohi.

  23. Kasvatan koduaias viimarju (zilga) ja otsustasin esimest korda elus koduveini teha.
    Korjasin marjad ära ja lasin läbi hakklihamasina-laadse mahlapressi. Lugesin, et alustama peaks linnastustamisest, et käärimine nö jõuga käima lükata. Mul oli juba väljapressitud mahl, st kestad olid juba eraldatud, kuid arvasin, et küllap võib seda linnastustamist teha ka viljalihaga (mahl jäi üpris paks).
    Raamatust lugesin, et erinevalt muudest marjadest, viinamarjadele ei pea suhkrut lisama (on niigi magus). Jätsin viljalihaga mahla paariks päevaks suurde veinipudelisse seisma (loodetavasti linnastustama), peale panin marli. Paraku käärimislõhna pudelist ei kerkinud, kolmandal päeval läks mahl hoopis hallitama 😦
    Miks see nii juhtus, mida tegin valesti? Kas peale hallituse ja viljaliha väljakurnamist ning mahla keemistemperatuuri lähedale kuumutamist saaks sellest veel veini teha (nt veinipärmi lisamisega) või on veiniga nüüd aamen ja tuleb leppida mahla joomisega?

  25. Kas on veel tänapäeval võimalik osta poest (Eestist) klaastünni, u. 20-25liitrist nagu olid vanasti?

  27. Mull selline mure. Panin veini 10-ndal selginema aga praegus on ainult üks sendimeeter kuskil selginenud. Kas asi võib olla soojas toas (24 kraadi) või tegin midagi valesti ja kas annab miskit parandada et ikka selgineks.

  28. Soe tuba mängib kindlasti rolii, aga natuke on praegu vara ka veel, las ta ikka seisab ja selgineb veel, nädal on liiga lühike aeg.

  30. Ma olen ostnud erinevaid veinivalmistamise komplekte ja ühes pakis on vedelik nimega E1 Superselvike ehk Superklarning. Kas see on ränihape sest muidu oleks vist kitosan peale kirjutatud kui ta oleks E7 pakis. Täna hakkasin siis kohe veini selitama kuid kuna oli 20 l siis mõõtsin ära 10 g paki käärimise peatajat ja seal oli 5 g sees kuid mõõtsin siis ml-na ja oli 10 ml. Kas võib olla, et on aetud segi grammid ja milliliitrid. Muidugi ma ei mäleta mis firma oma see oli. Kas saaksite õelda kui palju 25 l veini tegemiseks läheb vaja umbes grammiliselt ensüüme, käärimise peatajat, ränihapet, kitosaani. Siis oleks hea ise arvutada ja mõõta kui teen vähem veini näiteks. Äkki huvitavad need andmed ka kedagi teist.

  31. 20 liitri peale sedasama pakki kasutada on täiesti normaalne ja pakke poolitama hakata ei ole mõtet, need ei tee veinile midagi halba. Küll aga võib vähe valesti arvutades või mõõtes hoopis vähem doseerida ja siis näiteks ei lähegi vein selgeks, nagu ühe kliendiga tänavu suvel just juhtus.

  32. Minul vein ei läinud selgeks, kui olin lisanud ränihape + kitosaan. Tegemist oli õuna-mee-aroonia veiniga. Kui lisasin selitaja komplekti ränihape + zelatiini, sain järgmiseks päevaks kristalselt puhta tulemuse! Ei teagi, miks selgeks ei läinud, seisis teine mul oma 3 nädalat…

  33. Vahel olen ise samuti pärast paarikuist ootamist lisanud ka teise komplekti selitajaid, ja pole vahet, millise nimetusega just täpselt, lihtsalt teine komplekt võib aidata. Vahel ei aita siis ka 🙂

  34. Üritan teha valgest klaarist ja mustikatest koduveini. Veini tegemisel kasutan mulksujat ja lisasin ka suhkrut. Vein on mulksunud 20-ndast augustist alates ja nüüd 25-ndal oktoobril lõpetas mulksumise. Vein ei ole äädikaks muutunud ja on maheda maitsega. Ei tahaks enam suhkrut ka lisada, kuigi vein ei ole väga kange.
    Küsimus siis järgmine, kas saab ka veini lõpetada ilma veini lõpetajatata või on ilmtingimata vaja midagi? Nagu ma vist aru saan lõpetab ta pärmi tegevuse, kuid kui polegi pärmi 🙂
    Ja, kui ei ole spetsiaalset tanniini, kas võib teha mustast teest midagi? Sest värvi tahaks selgemaks ja ilusamaks, kuid jällegi pole ka selitajat?
    Kas on võimalik looduslike ainetega vein lõpetada, sest alustada sai? 🙂

  35. Kulla, küsija, pärmi on Teil seal veinis kindlasti, sest ilma pärmita käärimist ei toimukski 🙂 Nimelt pärm on see, mis sööb suhkrut ning tekitab sellest alkoholi ja süsihappegaasi. Te ei kasutanud küll kultuurpärmi, kuid looduslik pärm oli seal ju igatahes sees. Nagu ma aru saan, hüdromeetrit Teil mõõtmiseks käepärast pole, et saaks kindlaks teha, kas kogu suhkur on ära käärinud. Aga kui maitse on hapu, ju siis järelikult on suhkur lõpuni käärinud.
    Tanniinsuse lisamiseks võib kasutada musta tee tõmmist ja lasta siis rahulikult veinil selgineda jahedas kohas, nii 15-16 kraadises ruumis mõni nädal. Kui vein ilusasti selgeks vajub, ja suhkrut Te juurde ei lisa, siis võibki proovida pudelitesse villida ja loota, et ta enam jumala eest käärima ei lähe.
    Ilma mõõteriistade ja spetsiaalsete pärmide-lõpetajateta tehtud veinidel võivad muidugi ootamatud vimkad sisse tulla, ei või teada 🙂 Ainus mure, et kui see vein liiga lahja tuli, alla 9%, ja käärimise peatahat pole samuti kasutatud, siis on ta ebastabiilne ja ei säili eriti kaua – tuleks aasta jooksul ära juua, enne kui äädikaks läheb.

  36. Loksutasin seda pisut ja natuke nagu mulksub aga ei mulksu ka 🙂 Kui ma lisaksin juurde natuke rohkem suhkrut, siis protsess läheks edasi ja vein läheks kangemaks, kuid samas läheks ka magusamaks, mis on jällegi jama. Ja nagu ma aru saan siis seda spetsiaalset sidrunhapet vist Eestist ei saa ja tavalist ei tohi kasutada 😦 keeruline…

  37. Jah, vein kääriks suhkru lisamisel edasi ja läheks kangemaks. Samas magusamaks ta ju ei läheks, sest jätkuvalt sööb pärm suhkru ära ja tekitab juurde alkoholi. Ega sidrunhape magusust ära ei võtaks, see lisab ainult happesust. Aga igatahes on seda müügil minu veebipoes aadressil http://www.veinivilla.ee, mille link siinsamas blogis samuti üleval ripub. Jõudu katsetamisel ja kui teooriaga hätta jääte, mis täpselt käärimise ajal toimub ja kuidas protsessi juhtida, ostke ka mu sel suvel ilmunud Koduveini aabits, mida sealtsamast veebipoest või raamatupoodidest soetada saab. Jõudu ja julgust katsetamisel!

  38. Kui ausalt rääkida siis raamat on mul juba soetatud 🙂 Aga tulin maakoju ja raamat jäi linna, niisiis oli abi vaja ja seda ma ka sain tänu Teile sain. Ma arvan, et lisan suhkrut ja vaatan, mis saab. Aitääh:)

  39. tere,
    kas oskate nõu anda, kuidas lõpuni käinud sõstraveini magusamaks saada?
    praegu tundub maitse liiga kuiv olevat.
    saab seda teha restart pärmi ja suhkruga või on see lootusetu.
    aitähh.

  40. Kui vein on lõpuni käärinud, pange sisse käärimise peataja ja selitage vein ära. Kui vein on täiesti selge ja valmis pudelitesse villimiseks, võib maitsestamiseks suhkrut juurde panna. Selleks lahustage vajalik hulk suhkrut kannutäies veinis, enne kui selle kogu veini sisse kallate.

  41. Tere, äkki on infot, kas keegi kusagil müüb ka kodumaiseid viinamarju? Natukenegi?
    Lisaks huvitab mind, kas siinmail on saada ka lambrusco/shampanja jaoks pärmi ja muud – oleksin väga huvitatud sellest! Mul üks laar punast viinamarjaveini (Moldaavia Isabella) on valmis ja teine tünn mulksumas, mõtlesin proovida midagi teisiti seekord…

  42. Niipalju kui mina viinamarjakasvatajaid tean, kasutavad nad kõik ise oma veiniviinamarjad ära ja ka lauaviinamarjad aetakse enamus veiniks, nii et üle ei jää neil midagi. Vahuveini saab teha ka ilma shampanjapärmita, mu Koduveini aabitsas on sellest tehnikast pikem peatükk olemas 🙂

  43. Tere,

    soov teha veini granaatõunast. Kas toimida nagu tavalise õunaga ja lihtsalt tükeldan ja ämbrisse või tuleb koor eemaldada? Milline võiks olla umbkaudne kogus ja mida veel peaks/võiks veel lisada?

    Ettetänades,

    Ülari

  44. Ega mul kogemusi pole, aga kujutan ette, et see koor võib jätta mõrkjat maitset ja pealegi on see tõenäoliselt igasugustest taimemürkidest läbi imbunud. Seega oleks parem ära koorida. Happesus oleneb väga palju sellest, kui küpsed viljad on, eks peab mõõtma ja selle järgi otsustama, kas tuleks midagi selle tõstmiseks või langetamiseks lisada.

  45. Tere!

    Huvitab see ,et miks ei saa koduveini üle viie aasta säilitada. Mis juhtub ja mida teevad siis suured veinitootjad teisiti.

  46. Kuna omavalmistatud veini ametlik müümine on Eestis praktiliselt võimatu (mõttetu, kasutu). Tekib küsimus kuidas on lood kinkimisega, näiteks klient ostab teeküünla hinnaga 5 eur ja saab kingiks pealekauba pudeli veini. Või laatadel on ikka olnud õnneloos, miks ei võiks auhinnaks olla koduvein. Otseselt seadust ei ole uurinud, aga tundub ju absurdne kui sõbrale kingin alkoholi, siis olen kurjategia.

  47. Sõbrale kinkida võib küll, aga kuidas laadal niisama jagamisega on, ei ole kindel. Kuna ka sellel “tasuta kaasaantaval” kaubal on alkohol sees, siis ei pruugi see päris niisama lihtne olla.

  48. Olenevalt veinist saab küll ka üle 5 aasta säilitada. Põhireegel on, et mida suurem alkoholisisaldusega, mida magusam, mida tugevama happega, seda paremini vein säilib. Kerged lahjad valged veinid ei säili ka suurtootjatel kauem joomiskõlblikena, sest aja jooksul veini maitseomadused muutuvad ja vein ei maitse enam hästi.

  49. Ma lisaks oma poolse kommentaari, et ainult punased veinid säilivad kauem + port veinid (mille kangus on 20+ %), minu teooria kohaselt sisaldavad punased veinid rohkesti looduslikke säilitusaineid ning paljud (kui mitte liialdamata öelda, siis kõik) veinitootjad lisavad ka veini pikaajaliseks säilitamiseks väävlit veini hulka ehk siis vääveldatakse veine, selle kohta tasuks ilmselt interneti avarustest pisut rohkem lugeda. Abiks on ka amazonist vastavasisuliste lugemismaterjali tellimine. Minul tuleb 700+ lehekülge head kraami. 🙂

  50. Kodulehel on kirjas ,et Pärnu bauhofis on müügil lai valik Veinivilla kaupu. Aga olen mitu korda otsinud ja Veinivilla kaupu seal küll kahjuks kuskilt leidnud ei ole.

  51. Pärnu Bauhof võttis tõesti vahepeal talvehooajaks kaubad välja, et jõulukraamile ja lumelabidatele ruumi teha, kuid õige pea tulevad Veinivilla kaubad valikusse tagasi. Hetkel on Pärnus parimaks kohaks, kust veinikraami soetada, Seemnekauplus Ringi 7.

  52. Kuskilt jäi silma, et valmistate ka juustu veini kõrvale. Kui tegu pole suure saladusega, siis ehk annate nõu, kuidas valmistada kodustes tingimustes juustu!

  53. Oh, juustutegemisest on terveid raamatuid, seda siin ühe kommentaari piires ära ei räägigi. Värskete juustude – kohupiima ja sõira jaoks ei ole spetsiaalset laapi vaja ja neid saab kergesti ise teha, googeldades leiab õpetussõnu kuhjaga.

  54. Tere! Mul käärib koduvein (ainult õun) soojas toas alates oktoobrist 2011. Täna mõõtsin hüdromeetriga ja see näitab pluss 30 🙂 Muidu mulksatas küll alles hiljuti vaikselt. Kas olen mingi magusa dessertveiniga hakkama saanud? Muidu ilus kirgas aga ka mingit valget kihti on kergelt plastmassnõu äärtesse tekkinud. Murelik küsimus – misasi see valge asi on, kas hallitus? Sellisel juhul peaksin kõik ju ära viskama 😦 Mingisuguseid kotikesi ma ei kasuta, kuna 2 aastat järjest viskasin nende kotikestega tehes oma koduveini minema ja eelmine aasta valmistasin samuti ainult õuntest ja suhkrust veini ja tuli imehea. Mida edasi teha?

    Oleksin väga tänulik emaili eest.

  55. Tere. Karta on, et kogu vein tuleb ära visata, sest see valge kiht on kõige tõenäolisemalt äädikhappebakter. MIks vein äädikaks läheb, vaata siitsamast blogist https://koduvein.wordpress.com/2011/10/28/miks-mu-vein-aadikaks-laks/ Võta vein lahti ja maitse ning nuusuta, kuidas tundub. Loodusliku pärmiga võivadki veinid päris kergesti untsu minna. Näit 30 ütleb ka ühtlasi, et tegu on tõesti magusa veiniga, ilmselt ei olegi see lõpuni käärinud, on seetõttu ka küllalt lahja ja väga aldis äädikaks minema.

  56. Tere. Kuna olen algaja siis küsin. Kui on marjad korjatud ning käärimisnõusse pandud, kas vett või midagi tuleb lisada ka ja alles siis lisan Veinivilla pärmi stardipakk?? Kui teen moosist, kas siis tuleb ka veega segada ja peale seda lisada Veinivilla pärmi stardipakk?

  60. Tervist! Mul on 9 liitrit rabarberimahla ning 3 liitrit püreestatud maasikat, mis vahekorras ma nüüd asjaga alustan? olen täiesti algaja..ostsin tavalise veini stardipaketi.
    Kai

  62. Tere,

    rabarberivein maasikatega(rosinad) mulksus ca 1,5 nädalaga ära(2 tünni enam vähem ühel ajal). Suhkrut sai lisatud 5kg ja hüdromeeter näitab nulli. Et kas peaks midagi tegema või lihtsalt pudelisse ja ok?

  63. Ülari! Maitse oma veini. Kui kangus tundub okei ja maitse ka, siis on tõesti aeg lõpetada. Süsihappegaas välja, vein selgeks ja pudelisse!

  64. Tere
    Tahaks teada täpsemalt, kuidas see vahustatud munavalgega selitamine käib. Kloppisin üsna kõvaks vahuks ja kallasin oma võilille veinile ta peale, kuid põhja ta ei vajunud vaid hulpis seal peal. Järgmisel päeval korjasin lusikaga pealt ära ja sifoonisin veini teise nõusse…

  66. Tere 🙂
    Sooviks proovida teha kirsiveini. On olemas 25l veinipudel ja meeletult kirsse. Otsisin ka netist retsepte, kuid need tundusid väga keerulised ning vajasid liiga palju tundmatuid komponente. Kas on olemas ka lihtsam retsept, mis on ka algajale sobilikum 🙂

  67. Tere,
    Otsige poest või Veinivilla kodulehelt minu kirjutatud Koduveini Aabitsat, seal on retseptid kirjas. Ka algajatele sobilikud.

  68. Tere jälle 🙂
    Raamatu ostan kindlasti , seda läheb tihedalt tulevikus vaja. Sügisel soov õunaveini teha. Kuid elan Rootsis ja siin poes kahjuks neid raamatuid ei müüda 😦
    Tellimisega olen ka natuke hiljaks jäänud, sest kirsid puhastatud ja purk pestud 🙂 Kas on ka kiirem lahendus koduveini tegemiseks?

  69. Tere, mul on mure.
    Esimest korda elus panin eile marjaveini käärima. Mulksutaja alternatiivina kasutan toru, mis lõpeb veeklaasis. Nüüd aga mure seliine, et vein mitte ei mulksu vaid muliseb nagu hullumeelne. 3-4 mulksu sekundis! Takkatippu viskab üldse vahepeal ka torust veini välja, ….see vist selle tõttu, et pudeli liiga täis panin :(. Vaatan, et ööga on visanud oma pool liitrit! Aga see aktiivne mulisemine, on see normaalne või on miskit valesti? Mida peaksin / saaksin ette võtta?

  70. Tere,
    mureks ei ole põhjust. Esimestel päevadel ongi käärimine väga aktiivne. Välja viskab Teil tõesti ilmselt seetõttu, et panite pudeli liiga täis. Umbes nädala pärast see hirmus mulisemine taltub ja muutb harvemaks. Kui selleks ajaks on kole palju veini kaotsi läinud, võite käärimise rahulikumas perioodis mahla või keedetud-jahutatud vett juurde kallata.

  71. Tere!
    Virde kurnamise kohta üks küsimus.
    Nimelt on see üks tülikas ettevõtmine. Kui vaadata virde nõusse siis reeglina on isegi peale poolepäevast seismist on enamus paksu tõusnud pinnale. Siit küsimus, et kas selle massi võib enne kurnamise alustamist pealt ära koorida? Oleks vähem muret, all juba enamvähem selge vedelik või on selles midagi mis peaks ikka ka kääritusanumasse jõudma. Ei ole kunagi seda proovinud, seepärast küsin arvamust.
    Kui toormaterjal väga ära püreestada siis vajab enne pudeldamist mitu korda ümbervillimist, et enamvähem selge asi saaks. See kindlasti vähendaks seda probleemi.

    Tänan

    Raul

  72. Tere, loomulikult võib virret kurnata nii mitu korda, kui see Teile vajalik tundub 🙂 Iseasi, et millal seda teha. Kui marjad on virdes seisnud alles nädala, ja siis hakkate virret marjade pealt ära valama, võiks käärimise jätkamisel ikka viljaliha ka sisse sattuda. Täitsa selgeks ja puhtaks on mõtet hakata veini selitama alles pärast käärimise lõppu.

  73. tere Tiina,
    praegu tiksub mul juba nr 6 ja 7 vein, alustasin Veinivilla pakkidega, nüüd mõned “päris” toorainetest. Mul väike “ajaküsimus” – nimelt kõik looduslikest toorainetest veinid “käivad” mul ära ikka väga kiires tempos – 2 nädalaga on suhkur väljas ja 10 kraadi kangust käes. Raamatu järgi peaks see toimuma ca 4-8 nädalaga. Kas kõik on ikka ok ?
    tervitades,
    Lelet

  74. Suvel soojaga kipuvad veinid jah kiiremini ära käima, sest ei ole miskit hullu. Parem, muidugi oleks veine kusagil jahedas hoida, nii 18-21 kraadi juures, siis käivad natuke aeglasemalt.

  75. Tere!
    Parasjagu on käsil mustikaveini tegu. Kahjuks aga ei taha vein eriti käärida. Koguseks on 10 l, mille aurutasin 4kg mustikatest ja 1kg punasest sõstrast. Natuke on vein käärinud, kuid mulksumine kestis vaid mõni päev. Lisasin veel tassi punase sõstra mahla, kuid see pole aidanud. Ilmselt takistab bensoehape? Mis võiks olla head lahendused – uus pärm ja veel punase sõstra mahla?
    Parimat,
    Anti

  77. Tere, Tiina!
    Mind huvitab kuidas on mõistlik pihlakamarjadest mahl kätte saada. Loomulikult on soov pihlakaveini teha. Kas peaks pihlakaid pisut sügavkülmas ka külmutama (marjad pidid magusamaks muutuma) ning seejärel mahla tegema.
    Tervitades
    Silvar

  78. Jah, sügavkülmutamine muudab tõesti marjad nii magusamaks (külma mõjul muutuvad tärklised suhkruteks) kui ka pehmemaks, et neid purustada või mahlapressiga mahla välja pressida.

  79. Tere Tiina!
    Tegin veini moosidest ja mahlast aga vein tuli liiga lahja. Ainult 8 kraadi. Mida teha? Kõik stopid ja selitajad juba sees, vein valmis. Enne mõõtsin vist kangust kuidagi valesti või juhtus kogemata, ei tea. Kas annab asja parandada?
    Tervitades
    Lea

  80. Loomulikul teel kangemaks teda enam ei saa kääritada, kui stopid juba sees on. Nüüd aitab ainult sortsu kange alkoholi lisamine, ei muud. Viin, konjak, brändi – kõik sobivad.

  81. Tere,
    Käsil esimene veinitegu. Eile sai virre ära kurnatud, ülejäänud suhkur ning vett juurde lisatud ja vein uuesti käärima pandud. Aga kahtlustan (värvi järgi), et marju võis olla liiga vähe ning vein võib tulla vesine. Kas praegu, käärimise käigus, tohib mahla juurde lisada?

  83. Tere,
    Alustasin kunagi veinide tegemist Anita Danielsoni kirjanduse põhjal.
    Samuti ei pööranud nagu eriti suurt tähelepanu teiste retseptidele vaid tuletasin sealt ja tulemused head. Pole viitsinud ka teisi katsetada ning nüüd kui lähemalt lugema hakkasin tekkisid küsimused.
    Suhkru kogused on ok, aga toorainest saadava mahla ja vee suhe on kohati ikka väga kummaline.
    Et võtame umbes kilo marju ja lisame 20 liitrit vett.
    Et huvitav mis maitse sellel veel ka on?.

    Reeglina mul üle 2/3 vee pole kunagi. Õun on ainuke mis ilma veeta läheb, ainuke vesi milles suhkur lahustatakse läheb juurde.

    Kas ma olen raiskaja või saab ka tõesti peotäie marjadega samaväärse veini?

    Tervitades

    Raul

  84. Tere, Raul! Raske uskuda, et tõesti selliseid retsepte on nagu liiter marju ja 20 liitrit vett. Tegelikult, lappasin Danielsoni raamatu praegu läbi – sellises proportsioonis retsepte seal pole. Kuni pool kogust vett marjatõmmisele lisada on aga täiesti normaalne nähtus. Võrreldes puhtast mahlast tehtud veinidega tulevad nood teised õhemad ja kergemad, vähem marjased. Kuna maitseid on mitmesuguseid, siis mõnele just meeldibki kergem ja õhem vein. Muidugi tuleb jälgida, et toorainet liiga vähe ei oleks, et maitse lausa vesiseks ei läheks.

  85. Tere, Tiina!
    Leidsin postituse, https://koduvein.wordpress.com/2010/08/11/uued-kohad-kust-koduveini-kraami-saab/, Kas veinivillas pakutavaid tarvikuid müüakse lõuna-eestis samades poodides või on mõni pood juurde tulnud. Mind huvitavad Valga, Tartu ja Viljandi linn. Oleks vaja hüdromeetrit, aga postikulu tuleb veinivilla veebipoest tellides pisikese hinna juures samas suurusjärgus jubina hinnaga. Näiteks veinipärm maksis 2,50 €ur + postikulu 3,50 €ur.
    Lugupidamisega
    Silvar

  87. Tere
    Pöördun veidi kummalise küsimusega. Kas vein võib kogemata ka liiga kange tulla? Sai sel aastal mitu erinevat veini tehtud ja kõigile läks 10l kohta 2kg suhkurt e 200g/L kohta. Maasika veinis näitas hüdromeeter nulli ja alkoholi mõõtja 18%. Õuna veiniga sarnane lugu, hüdromeeter vaid paar pügalat kõrgemal. Ehk valetab ka alkoholi sisalduse mõõtja, sest 18% tundub olevat palju tavalise Presto pärmi kohta, kuid vähemalt õuna veini puhul oleks see teoreetiliselt mõeldav – annab ju 200g/L suhkrusisaldus kuni 12% + lisaks puhta õunamahla suhkur…
    Parimat
    Anti

  88. Minumeeelst on kõik väga loogiline ja veini kangus võib 18% tulla küll. Lisatav suhkur on küll jah üks asi, aga kui magus oli virre oma loodusliku suhkrusisaldusega? Mida näitas hüdromeeter käärimise algul, kui olite mahlale suhkru sisse lisanud? Sellest numbrist sõltub, kui kangeks vein käib.

  89. Tere
    Kas on olemas ka täpsemat veini kanguse mõõdikut? Mulle isiklikult tundub, et see klaaspulk ei ole just ülitäpne mõõteriist. Võtan poeveini (sildil 13%) mõõdikuga mõõtes näitab ikka tunduvalt üle 20-ne. Enda tehtud vein näitab 24 ??? ja käärib veel edasi. No ei saa ju olla. Ilmselt peab kangust mõõtma ka kindlal temperatuuril. Suhkrusisalduseks kusagil 1..2. Ilmselt peab mõõtma seda ka kindlal temperatuuril. Selline täpsem elektrooniline vidin kuluks väga ära.

  90. Selle klaaspulga täpsuse suhtes on Teil õigus, vahel juhtub partiisse mõni vigane isend kindlasti sisse. Kui Teil on kirja pandud, mis oli suhkru näit käärimise alguses ja mis on ta lõpus. Alkoholisisaldust saab määrata, mõõtes suhkrusisaldust nii käimise algul kui lõpus. Näiteks veini käärimise algul näitas mõõdik +80, lõpus -5. Vahe on 85 astet. Alkoholisisaldus (%) tuleb arvutada valemiga (tekkinud vahe) 85:7,5(konstant) =11,3 (alkoholi %) . Muid mõõdikuid erinevatest Euroopa veinipoodidest leidub mehaanilisi professionaalsemaid 75 euro kandis kuni täisproffide asjadeni 400 ja 700 euro vahel. Kahjuks sellist, kus torkad vidina vedelikku js see lööb plaksti õige kraadi ette, pole mulle seni veel kusagil ette tulnud 😉

  91. Tere
    Alustasin oma esimest poekomplektiga veinitegu. Panin kahte 20L klaaspudelisse õunamahlast veini käima ühte moodi retseptiga (5kg suhkruga+vesi), ainult pärm oli erineva firma oma. Käima panin 3 oktoober. Paar päeva tagasi lõpetas üks pudel mulksumise e. peale 12 päeva käimist, teine käib aeglaslt edasi. Eile mõõtsin hüdromeetriga seisma jäänud pudeli sisu ja sain 25. Maitse oli selline magusapoolne juba korraliku kangusega veini oma, kergelt oli pärmi veel tunda. Kas selline suhkrusisaldus on liiga kõrge veel, et seisma jätta. Mida peaks tegema? Kas ta võib niimoodi pudelis seista, et mõne päeva pärast uuesti mõõta?

  92. Tere.
    Kui soovin saada punast värvi veini , kas siis võib värskele õunamahlale lisada eelmisel aastal purki pandud aurutamise teel saadud mustasõstra mahla ja kui siis mis vahekorras. Vein valmistamiseks kasutan Veinivillas müüdavaid pakette.

    Head nõu ootama jäädes
    Helga

  93. Tere, tundub, et ikka on see vein magus veel ja võiks edasi käia. Võiks proovida põhjast pärmi üles segada ja lasta veinil ikka edasi käia. Muidugi võib see vein niimoodi rahulikult mitu päeva seista, kuni jälle mõõdate, temaga ei juhtu vahepeal mitte midagi. Või kui, siis ehk et käärib edasi.

  94. Tere,
    võite ikka kasutada mustsõstra mahla värvi andmiseks. Vahekordadest niipalju, et lisage seda mahla just niipalju, kui ühel hetkel Teie meelest õige värvitoon tuleb. Panete natuke, jääb roosa, panete rohkem, jääb punane, ja panete veel rohkem, siis jääb tumepunane.

  95. Tervist
    Mõned nädalad tagasi tundus mulle (ja ka mõõteriistadele) , et mu õunavein(koos pihlakatega) sai valmis, panin stopi ja selitaja sisse ja maitsestasin suhkruga parajaks. järgmisel nädalal koju tulles märkasin aga et vein on uuesti käärima läinud. Ei mõista kuidas see võimalik kohe on, käärimise peataja peaks ometigi kõik protsessid ära peatama. lõpptulemus oli see, et lisasin uuesti käärimise peataja ning nüüdseks onvein pudelis ja hea.

  96. Tere, nurgas mulksub vaikselt mustikavein (happe lisana kasutatud kokku ca 2kg apelsini ja punast sõstart). Tean et mustikas on aeglane käärija. Nüüd aga mõõtsin, et suhkur on 8 nädalaga vaid poole maa peale “käinud”, kangust vinomeetri järgi ca 8%. Maitse muidu hea aga selgelt toores. Tundub nagu ei jaksaks käärida. Kas veinipärmi lisamine kas või osaliselt (koos toitesooladega?) annaks efekti? Kuidas seda sel juhul üldse niiviisi poole pealt lisada, soojendada väike osa veini üles, et pärmil kohe jahe ei hakkaks? Tänulik abi eest!

  97. Tere! KOntrollige, et veinil liiga külm ei ole – nii 18-19 C võiks ikka sees olla. Ja väheke veinipärmi koos toitesooladega võiks sisse lisada küll. Võtke selle jaoks klaasike sooja vett ja laske pärmil seal sees kuni 15 minutit paisuda, siis kallake veini sisse.

  98. Tere Tiina,,,mure veiniga,,,panime ta mulksuma augusti lõpus,moosidest ja mahladest..kõik oli ok..nüüd novembris tundus,et ta lõpetas käimise,ja otsustasin läbi kurnata,kummivooliku abil seda ma tegin,vein oli ilus selge ja väga hea maitsega kuid natuke kuiva võitu.Mõtlesin teist korda panna ta uuesti käima-lisasin suhkrut,mille eelnevalt lahustasin,ja panin väiksemasse pudelisse,aga midagi ei toimu-ma ei saa aru,mis on valesti.
    Mida ma peaksin veel tegema,et mitte rikkuda olevat veini..
    Ette tänades,Karin

  99. Valesti läks see, et kurnasite veini sademe, sealhulgas ka pärmi pealt ära. Nüüd lisasite suhkrut küll juurde, aga pärmi ju enam ei ole, ise viskasite ära 🙂 Pärmi on juurde vaja lisada. Seda aga kindlasti juhul, kui veini kangus ei ole üle 15%, sest tõenäoliselt ei kannata pärm kangemat alkoholi ja siis ei lähe ta käärima mingil juhul. Teinekord, kui tahate lihtsalt magusamat veini, lõpetage käärimine sulfititega ära, selitage, ja siis alles asuge maitsestamise juurde.

  100. Tere.Panin kevadel kasemahla mulksuma,käib siiani.Ei tea kas võib seda juua ka,kui valmis saab.

  101. Palju Te sinna sisse siis suhkrut panite, et siiani mulksub? Tundub väga kummaline, et nii kaua käärib. Proovige ära ja andke teada, ega ta ju mürk ei ole 🙂

  102. Vein ei tulnud nii magus kui ootasin, tahaks teada palju tuleb suhkrut lisada, et see oleks magusam? Kas on mingid kindlad kogused palju tuleb, suhkrut lisada?

  103. Tere, Alo!
    Suhkrut võib veinile maitsestamiseks lisada ainult juhul, kui olete kasutanud käärimise peatajaid, muidu läheb vein edasi käärima ja välja tuleb teil ainult kangem vein, mitte magusam. Mõõtke kõigepealt hüdromeetriga ära olemasoleva veini magusus. Seejärel maitsestage enda jaoks õige maitsega vein näiteks kannus, ja mõõtke ära nüüd ka selle suhkursisaldus. Arvutage, mitu astet tuleks veini magusust tõsta. Seejärel tegutsega valemi järgi: Ühe astme võrra suhkrusisalduse tõstmiseks lisage 1 liitri kohta 2,5 grammi suhkrut. Näiteks tahate tõsta lausa 10 astme võrra, siis lisate 10×2,5 grammi=25 grammi, saadud koguse korrutate tünnis olevate liitrite arvuga. Ja ongi selge, kui palju suhkrut peab panema. Kahjuks ei ole mul võimalik selgemat vastust anda, sest ma ei tea, kui magus või hapu see vein teil hetkel on, kui magusat te ülepea tahate saada, ja palju teil seda veini on. Seepärast ei oleks pädev, kui ma ütleks vaid, et pange 1 kilo, või 2 kilo, või mida tahes.

  104. Tere oleks selline küsimus,et panin käima moosiveini(maasikamoos,virsikumoos)lisasin 1kg suhkurt ja pärmi.osaliselt on moos alla vajunud ja osaliselt peal ja vahutab kihiseb.On nüüd sellisena olnud ühe nädala ja tahakski nüüd nõu küsida,et millal panna peale mulksutaja kas kohe või pean veel ootama?

  106. Tere! Mure selles, et vein käis ilusti maha, suhkrumõõtja näitas -10. Kurnasin sette pealt ära ja loksutasin süsihappegaasi välja. Lisasin käärimise peataja ja selitajad, aga järgmisel hommikul tundus, et vein mulksub ja seda nüüd juba kolmas päev. Ühesõnaga vein hakkas peale käärimise peatamist uuesti käima. Mis võis olla valesti ja kas kellegil on enne ka sellist asja juhtunud? Kasutasin presto pärmikomplekti.

  107. Mismoodi see uus mulksumine on – tihe, hoogne, nagu päriselt kääriks, või tuleb aegajalt mõni mullike? Lase veinil natuke aega rahuneda, kohe järgmisel päeval on veel vara järeldusi teha. Kui nädala pärast ikka veel käärib ja ka maitstes on süsihappegaasi olemasolu veinis tunda, siis võib käärimist veel kord peatada. Seda võib vahel juhtuda, kui näiteks vein on päris tugevalt happeline.

  108. Tänud vastamast! Tundub jah, et minu paanika oli selle mulksumise kohapealt pisut enneaegne. Täna on viies päev vein selgineneud ja ei mingit mulksmist. See mulksmine oli selline harv, aegajalt lasi mulli või kaks välja.

  109. Tere Tiina!
    Mina siis proovin teha veini rabarberist- tükeldasin ja aurutasin mahlaks. Sain 13 l mahla ja lisasin 4,5 kg suhkrut(lahustatuna vees). Siis lisasin vett niipalju, et kogus tuli 26 l. Sinna lisasin kõik need ensüümid ja pärmid, mis peab alguses lisama ja on selles rabarberi veini pakis. Panin siis kaane korralikult peale ja mulksutaja külge.(mul on see 30 l valge ämber)
    Seda kõike tegin eile, aga tänaseks pole mulksuma hakanud. Kas ootan veel homseni? Kas siis võin uue pärmi lisada? Või on mul liiga palju mahla ja vett vähe? Kas üldse tehakse aurutatust mahlast veini?

  110. Leili, kui kuuma või sooja vette te selle pärmi lisasite? Liiga kuum tapab pärmi ära. Aga esialgu siiski segage veel korralikult kõik põhjast üles, vaadake, kas pinnal mingi kihisemine juba toimub ja kontrollige, kas kaas on korralikult kinni.

  111. Pärmi segasin võib-olla tõesti liiga sooja veega. Aga segasin nüüd uuesti korra kõik läbi ja sulgesin hoolega kaane. Ja mingit kihisemist ka ei toimu. Ootan siis homseni veel. Siis pean homme ikkagi uue pärmi ostma ja uuesti sisse segama ja vähe leigema veega.

  112. Panin tana marjaveini kaima, Hakkasin huviga netist otsima vastust kysimusele, kas veini alustamine peaks yhtima kuuseisuga, miks vahest hakkab vein kohe kaarima voi leiva=saia taigen kerkima, kas arvate, et peaksime kuukalendrit jalgima?

  113. Ma ise ei ole kunagi ennast kuuseisust segada lasknud ja siiani on KÕIK veinid käärima hakanud. Kui ma hakkaks õiget kuuseisu ootama, läheks tooraine hukka. Aga loomulikult on igaühe vaba valik, mida järgida 🙂

  114. Tanud kiire vastuse eest. Olen teinud moned korrad veini ja koik on ilusti valja tulnud, kuna sellest on saanud minu uus hobi nagu aias juurviljade-lillede kasvatamine hakkasin kuukalendrit jalgima. Selles kalendris on ka toodud moned paevad kui ei ole hea hoidiseid sisse teha, seega hakkas huvi,et kas veinile vastavalt kaarimisele voiks vastupidised ajad head olema.Mina olen suvemarju kylmutanud ja siis sulatanud ja siis nendest veini kaarima pannud.

  115. Tere. Olen 5 või 6 päeva proovinud veinist süsihappegaasi välja loksutada, aga ei õnnestu vist eriti.Peale raputamist tekkib ikka kihin.Milles võib asi olla või mida peaksin tegema?

  118. Kui te ühel päeval ära lokusutate, nii umbes kuni 10 korda, kas siis selsamal hetkel ei ole mullikesi ja järgmiseks päevaks jälle tekib? Siis käib vein tõesti edasi, ja ega muud nõu olegi, kui et pange veel üks lõpetaja sisse.

  119. Mullikesed tekivad ainult siis kui loksutada.Niisama seistes ei ole.Kas see tähendab siis, et kõik on on? Kuidas aru saada millal süsihappegaas väljas on?

  120. Selle kirjelduse järgi otsustades on Teie vein tegelikult korras, käärimise lõpetanud ja vajab praegu rahule jätmist, et selgineda. Ärge teda rohkem loksutage. Isegi veeklaasis, kui seda loksutada, tulevad ju mullid sisse, kuigi seal tegelikult ei kääri midagi 🙂

  121. Tervitus, sai kah siis koduvein hakkama pandud. Eelkääritasin paar päeva ja siuhti kääritamis pudelisse. Nüüd panin peale suhkru, suhkru valasin pudelisse, oli see rumal tegu? nüüd settis suhkur põhja, kas kogu ettevõtmine on hukas? Või saab asja kuidagimoodi ikkagi parandad? kõike head soovides, Mihkel!

  123. Tere,
    võta vein lahti, katsu kallata kusagile teise nõusse ja suhkur sealt põhjast kätte saada. Nüüd sulata suhkur pliidil ja sega uuesti veini sisse. Ma ei julge anda soovitust hakata mingi labida või kulbiga otse pudelis segama, sest pudel võib nii väga kergesti katki minna ja pealegi ei ulata niikuinii millegagi pudeli põhjani, kus on settinud suhkur.

  124. Tere!
    Hetkel on käsil astelpajust veini tegemine.(Umbes 7L astelpaju toormahlale 6kg suhkrut ning 25L nõu veega täidetud. Seisis ööpäeva ning seejärel sifoonisin põhjast teise nõusse ümber, et saada pinnahägust lahti.) Küll aga ei läinud vein tööle pärast pärmi lisamist. 24h möödudes oli hüdromeetri näit ka sama. Mõtlesin, et ehk on abiks, kui panen teise paki veinipärmi ja toitesooladega hulka- ehk läheb siis tööle. Nüüd on aga sellest ka pool päeva möödas ning ikka veel ei käi. Küll aga kaks nõutäit õunaveine, mis ma samal ajal valmistasin, hakkasid juba paari tunni möödudes mulksuma. Kas on normaalne, et mõni vein läheb nii kaua tööle või olen midagi valesti teinud?

  125. Jah, on küll normaalne, et veinid lähevad erineva kiirusega käima. Oodake vast veel pool päeva ja vaadake siis, kas mingigi kihisemine virde pinnal toimub. Iseasi, et nii vara poleks pidanud hakkama veel midagi ümber sifoonima, seda oleks võinud teha umbes nädala pärast alles 🙂 Kui homme ka miskit veel ei kääri, siis pigem helistage mulle ja peame nõu, mida edasi teha.

  126. Ei hakanud ka pärast teistkordset pärmi lisamist tööle kuid lahenduse ma siiski leidsin. Lisasin astelpajuveini virdesse 2L juba käärima läinud õunaveini, et ehk saab sealt vein elujõulisi pärme juurde. Peale seda läks lõpuks vaikselt ka astelpajuvein ka käima.

  127. Tervist! Olen juba mõnda aega veini teinud aga esimest korda on jäänud vein poolikuks ja ei kääri lõpuni. Tegeimist on pihlaka veiniga kus puhast pihlaka mahla(kestad on eemaldatud) 14 l ja vett 6 l, pH 3 ja natuke peale ning hüdromeetri näit on püsivalt 50. Temperatuur on18 kraadi püsivalt, sellel temperatuuril on kõik teised veinid ära määrinud aga see mitte. Äkki oskate aidata mida sellega ette võtta???

  128. Kaua see vein kokku kääris ja mis oli tema hüdromeetri algnäit? Kui kangeks vein praeguseks käinud on? Siit saame hakata edasi vaatama.

  129. Käärinud on see umbes 3 nädalat ja hüdromeetri algnäit oli 90. Kangust on sellel 8 kraadi kuigi vein on hirmus sogane ja ei kujuta ette kuidas see kanguse mõõtmist mõjutab.

  130. Kui veinil on piisavalt soe – 18-20 C ja põhjast pärmisette ülessegamine, et pärmi aktiviseerida, ei anna tulemusi, siis peaks äkki re-starti kasutama.

  131. Tere Tiina!

    Mul on väike küsimus seoses veini mulksumisega.
    Hakkasin üleeile õuna-mustika (värvi andmiseks) veini tegema ning rahulik mulksumine algas kuskil 5h peale veinipärmi lisamist. Nüüd on vein käärinud kuskil 48h ning mulksumine on läinud väga intensiivseks – konstantselt mulksub kogu aeg tugevasti ja vahetpidamata. Mulksuvaba momenti ei teki. On see normaalne?

    Samuti küsin siia lisaks: kas helepunast/roosakat veini võib villida läbipaistvatesse pudelitesse?

  132. Käärimise algus ongi väga intensiivne, see kestab veel paar-kolm päeva, siis jääb rahulikumaks. Ja roosat veini võib küll villida läbipaistvasse pudelisse.

  133. Tere!

    Sooviks vastuseid paarile küsimusele. Kui aega, siis palun vastake.

    1. Mida mõteldakse “hüdromeetri algnäidu” all? Kas see tähendab suhkru sisalduse leidmist hüdromeetriga enne käärimise alustamist?
    2. Kas sifoonvoolik toimib korralikult ainult siis, kui käärimisnõu on kõrgemal ning pudel, kuhu sisse villitakse, on madalamal?
    3. Kui on soovi pudelile etiketti peale panna, kuidas te soovitaksite seda teha? Äkki teil on kogemust 🙂

  134. Lp Tiiu! 1. Algnäit tähendab tõesti seda, mida hõdromeeter alguses, enne käärimist näitab. 2. Juba koolis õpetati mulle, et vedelik voolab ülevalt alla paremini kui alt üles. 3. Etikettide paigaldamiseks on tõesti olemas ka erinevaid aparaate, aga seni olen ise ikka käega pannud 🙂

  135. Tere,

    panin oma esimese õunaveini käima- 20 l mahlale lisasin 3 kg lahustatud suhkurt (mahl oli suht magus) sinna siis toitesoolad ja pärmi- möll läks lahti. Hüdromeetri näit oli 80. Kiire käärimine kestis 2 päeva- nüüd 9 päeva hiljem on käärimine seiskunud. temp on 24 kraadi. Hüdromeetri näit 0. Lõhn on selline käärinud mahla lõhn 🙂

    Ma ei taha uskuda, et nüüd olekski asi valmis! Mis edasi? kas lisada suhkurt? Lisada pärmi ja toitesoolasid või teha restart segu?

    Eelnevatest vastustest lugesin niipalju välja, et lähen segan selle asja korra läbi aga kui võimalik siis ootan nõu maili ja siia avalikult teistele katsetajatele 🙂
    Ette tänades!

  136. Tauri! Pärm töötab põhimõttel, et sööb suhkrut ning toodab alkoholi ja süsihappegaasi. Kui suhkrut ei ole – ise ütlesite, et hüdromeeter on 0 -, siis järelikult pärmil ei olegi midagi süüa. Kui maitsete ning mõõdate alkoholisisaldus, ja see tundub okei, siis järelikult ongi käärimine läbi ja võib asuda lõpetamise protsesside juurde. Kui tahate veini veel kangemaks ajada, lisage suhkrut juurde. Kas te siis Koduveini Aabitsa lõpetamise peatükki pole lugenud? Seal on ka eraldi peatükk, mida teha või mida arvata, kui vein enam ei mulksu. Sealt leiaksite enamiku vastuseid oma küsimustele 🙂

  137. tänud- ma ise tahtsingi suhkrut lisada aga viimati sai veiniga mässatud poisikesena koos vanaisaga ja siis oli mul selle produkti edasisest saatusest peale villimise täitsa ükskõik. Seega hetkel oli vaja kinnitust. Aga tõesti dilatendina studeerisin interneti avarustes ja aabitsat veel ei ole- küll jõuab 🙂 Tänud veelkord!

  138. Tere Tiina!

    Sooviks teada, kas see on normaalne, et õunavein lõpetab käärimise peale 10ndat päeva? Mulkse enam ei tule, aga kui käärimisnõult kaas ära võtta on kuulda veel vaikset kihisemist. 25L veini tegin kokku. 6kg õune ja 5kg suhkrut sai alguses lisatud. Kaas on olnud kogu aeg korralikult peal ja mulksumine toimus varem pidevalt.

    Homme ostan hüdromeetri ja kontrollin ka sellega suhrusisaldust. Aga ma lihtsalt tahan teada, kas selline käärimisaeg on OK? Uurin, kuna tegu on minu esimese veiniteoga 🙂

  139. Jah, võib küll vein 10 päevaga ära käärida. Mõõtke hüdromeetriga suhkrut, maitske, kas kangus tundub ka okei olevat. Kui jah, siis hakake veini käärimist lõpetama. Kui ei, lisage suhkrut juurde, segage põhjast pärmisete üles, ja las ta käärib veel natuke.

  140. Tere! Mul selline mure- oli plaanis õunasiidrit teha, mahl kääris lahtises ankrus 3 päeva, aga kui korgi peale keerasin, ilmnes et servas on imetilluke auk- õhk sisiseb välja. Kas on siidritegu hukas? Kardan, et millegagi seda ei auku praegu ei lapi- tekkiv surve pressiks lahti. Kas ajada veiniks- kas sel juhul peaksin klaasnõusse ümber kallama, või saab sessamas ankrus edasi teha?

  141. Siidritegu on nüüd hukas jah. Loodetavasti ei ole vein siiski nii palju õhku saanud, et äädikaks muutumise protsess on alanud. Võtke lahti, nuusutage – kui on äädikalõhn juba tunda, siis pole enam midagi parata. Aga kui veel on lõhn ja maitse korras, siis kallake ümber klaasnõusse, lisage suhkrut juurde, et kangem tuleks, ja laske veiniks käärida.

  142. Tere!

    Mul kääris õunavein ilusasti ära, lisasin sekka ka lõpetajad, ränihappe ja selitajad. Nüüd ma sooviks teie arvamust lihtsalt teada, palju võiksin suhkrut lisada, et tuleks poolmagus või magus vein. Hetkel on vein hapu ja mingisugusest magususest rääkida ei saa, sellepärast soovikski teada, palju ma peaksin suhkrut paari päeva pärast lisama.

    25L veini kokku
    Käärimise alguses sai lisatud:
    6kg õunu + 0,5kg mustikaid
    5kg suhkrut

    Võite julgelt oma arvamust avaldada, vastutuse võtan hiljem ikka enda kanda 😀

  143. Tere!
    Mina ju ei tea Teie maitset, mis Teile tundub poolmagus või magus. Seepärast oleks õigem teha seda hüdromeetri abiga. Segate klaasis omale valmis täpselt paraja magususega veini. Mõõdate hüdromeetriga ära maitsestamata veini suhkrusisalduse ning seejärel ka klaasitäie maitsestatud veini oma – seda on hea teha näiteks sellesamas vutlaris, millega hüdromeetreid müüakse. Arvutate välja näitude vahe. Näiteks et maitsestamata vein on -1, maitsestatud veinil aga +8. Vahe on seega 9. Korrutage 9 x2,5 grammi suhkruga, saate 22,5 grammi, mis kulub ühe liitri maitsestamiseks. Nüüd korrutage tulemus liitrite hulgaga, mis Teil maitsestamist ootab.

  144. Tervist!

    Lugesin siit foorumist, et veinile peab pärast käärimise lõpetamist, kui lõpetajad ja selitajad lisatud, panema õhukindlalt peale kaane. Mitte enam vesilukku peal hoidma.
    Mina aga olen oma veinil 3-4 päeva peale käärimise lõppu endiselt vesilukku peal hoidnud (lõpetajad ja selitajad lisatud), kas nüüd mul on midagi kohe veiniga totaalselt untsu läinud? Ma muidugi ei tea, palju õhku vesilukk üldse veininõu sisse laseb. Äkki see ei olegi keelatud..

  145. Olete kõik õigesti teinud, kuni kuu aega peale lõpetajaod-selitajaid ei juhtu veniga veel midagi, kui ta vesiluku alla õhukindlalt seisab. Kui jätate kauemaks laagerduma, siis oleks mõttekas panna kindlam kaas peale.

  146. Tere Tiina!

    Vajan teie nõu. Minu õunavein + mustikad (värvi andmiseks) lõpetas üle nädala tagasi käärimise, mulksu enam ei tulnud ja hüdromeetri näit liikus nulli. Lisasin käärimise peatajad ja selitajad. Nüüd ootasin nädal aega ja lasin veinil külmemas kohas selgineda. Täna siis lisasin veel soovitud koguse suhkrut, et veini magusamaks muuta ning villisin kogu veini pudelitesse.
    Aga mis mulle muret tekitab on asjaolu, et ma proovisin huvi pärast veinist ka paari lonksu võtta, kuid maitse oli ausalt öeldes päris imelik, kange ja mitte meeldiv. Lõhn oli nagu veinil ikka (ei tundnud “ninna kargavat” äädika lõhna). Siit tekibki minu küsimus: mis te arvate, kas minu vein võib olla siiski äädikaks läinud või see ongi normaalne, et enne pudelisse villimist pole veini maitse just kõige parem ja suuremates kogustes joodav. Ning äkki ma pean veinil laskma pudelites seista ning lootma, et maitse paraneb? Tean, et nii keeruline nõu anda, kuid mis te siiski arvate 🙂

  147. Loomulikult veini maitse ajaga paraneb, ärge väga muretsege. Proovige esimest korda 2 kuu pärast, siis 6 kuu pärast 🙂

  148. Teretere 🙂 jälle mure. sai siis hangitud veinimüüdikud, üks hüdromeeter ja teine alkomeeter. nooh sai siis katsetama hakatud. katsetasin õunaveini peal, mõlemad näitavad nulli??? muidugi vein on selline mis lausa seest soojaks võtab. proovisin poeveiniga, näitas ilusti, kas ehk tegin midagi valesti või on asjal omad nõksud? 😀 ette tänades.

  149. Hüdromeeter näitab nulli siis, kui suhkru on otsas ja käärmine lõppenud. Täiesti normaalne ja ootuspärane näit. Aga kangust ei tohiks küll nulli näidata, paraku ei tea ma, mis nõkse Te mõõtmiseks kasutasite, nii ei saa ka öelda, kas tegite midagi valesti.

  150. Kuskil 1,5 kuud aega tagasi tegin õunamahlast siidrit õllenõusse, suhkru sisaldust ei mõõtnud ja pärmi ei lisanud. Hiljuti märkasin, et surve puudus. Ostsin Bauhofist suhkrusisalduse mõõtja ja sain tulemuseks 5 g/l. Tõstsin suhkru sisalduse 25 g/l ja lisasin siidrpärmi. Tegin õieti? Kas surve kadumine võib olla tingitud ainult õllenõu ebatihedusele?

  151. Usun, et surve v6is kaduda nii selleparast, et tihend ei pidanud, kui selleparast, et teine ka’a;rimine ei alanud v6i ei kulgenud 6igesti. T6ena’oliselt kulgeb nyyd ka;a;rimine 6igesti ja surve tuleb sisse.

  152. Tere!
    Ostsin Norrast veinikontsentraadi ning proovisin esimest korda sellest veini teha. Üritasin tegutseda õpetuse järgi. See pidi olema 7-10 päeva vein.
    Esmalt lisasin kontsentraadi kaasasolnud veinipärmi ja veega nii nagu õpetuses kirjas oli 18.10.
    Kui mulksumine oli lõppenud, lisasin pärmistopi 24.10. (Vahepealse mõõtmise tulemusena oli vein 11,33%)
    Vahepeal sai nõud kõvasti raputatud, et olla kindel CO2 vabanemises.
    26.10. lisasin kitosani ja kieselsoli. (Enne nende kahe aine lisamist maitsesin veini. Maitse tundus kange ning hapu nagu sidrun)
    Asetasin veini jahedase keldrisse ca.11-13 kraadi, lugesin et jahe pidi selginemisele kaasa aitama.
    Hirm on sees, sest ei tea kas vein pidigi olema sellise maitsega.
    Loodan et 2 päeva möödudes vein selgineb.
    Kas ja kuna võib suhkrut juurde lisada ning kui palju?

  153. Paistab, et siiani on kirjelduse järgi kõik õigesti läinud. Vein on nii hapu seepärast, et kogu suhkur kääris ära alkoholiks. Kui vein on täiesti selge ja vaalmis pudelitesse villimiseks, siis lisage suhkrut oma maitse järgi juurde.

  154. Minu aroonia-õunavein on ära käinud, kraade on parajalt, aga tahaks maitset parandada. Mis saab, kui lisan poe kirsisiirupit hulka?

  156. vova tegin valgesõstraveini kasutasin kõiki vahendeid nii nagu peab aga selgeks ei saanud siis sain ühte itaalia valget veini mis oli natu kehva võitu segasin siis oma sõstra veiniga et joon ikka oma sõstraveini ära maitsesein oli päris joodav siis jäi pokaal pooleks tunniks lauale kui tulin tagasi oli vein pokaalis muutunud kristall selgeks mis võis olla see põhjus
    pärast kallasin seda veini kogu minu sõstra veinile 6l oliseda sõstra veini ja seda itaalia veini panin150ml koik minu vein muutus kristall selgeks oskate öelda mis oli põhjus

  157. See on üsna levinud võte tegelikult – kui vein ei lähe selgeks, siis võib talle lisada väike osa mõnda selgeks läinud veini ja vahel see aitab. 100% kindlust ei ole. Keeruline ongi see siis, kui olete teinud mingist oma toorainest veini ja ei taha seda segada mõne muu maitsega veiniga. Sellisel juhul võib aidata ka see, kui ainult osa veinist on selgeks läinud, et siis seda lisada seni veel hägusale veinile. Kui puhta maitse säilitamine ei ole nii oluline, võib katsetada ka mõne poeveiniga.

  158. Tere!
    Kindlasti olete sarnastele küsimsutele vastanud 100 korda ja andnud nõu… aga siiski kirjutan ka oma siia. Nimelt veini panin käima u 10. augusti paiku, tegin seda vanadest moosidest, mis olid magusad, veininõu on umbes 20-25L ja moose panin sinna kuskil 6-7L, lisasin ka suhkrut, lasin lahtiselt käia nii nädala jagu, kurnasin virde ning panin pudelisse käima, mulksujana kasutasin purki täidetud veega. Toa temp. oli/on täpselt sinna 18-22C vahele, mis peaks olema ideaalne. Mulksumine oli väga aktiivne, lisasin ka 2 korda veidike suhkurt käimise ajal. eelmisel nädalal mõõtsin hüdromeetriga, ühes pudelis oli näit seal valges alas ja teises vsit 10 juures, aga kumbki ei käi enam, mulksumist pole. Nüüd sai üks pudel ära kurnatud ja pandud selginema jahedasse kohta, nii paar+ kraadi vast kõige enam. Kas see on sobilik, selginenud on nüüdseks 3 päeva. Veini maitsed olid head, polnud liiga hapud ega magusad, äädikaks ka mitte. Ühes pudelis oli eriti hea maitsega, teises väheke heledam värv ning ka lahjem-tuimem maik, kuna sinna pudelisse läks mitu purki pohla moosi, kõik erinevad moosid segamini.

    Nüüd sooviksin teada, et kas olen õigesti tegutsenud, kuna teine pudel veel käib ja on kinnine, gaasid vaid liiguvad sees-mulksumist ei toimu. Et enne kui lähen teise pudeli kallale ja hakkan villima, kas võin samamoodi tegutseda nagu eelpool kirjeldasin ja tegin esimese pudeliga? Lisaks ka selle ära ,et ei ole kasutanud ühtegi lisandit, praegu kinnine pudel on väga ilusa värviga, veinil hea mekk-sai korra lahti võetud ja proovitud, aga hüdromeetrinäit oli seal 10.

  159. Vein ei kääri enam sellepärast, et pärmi jaks on lõppenud ja kogu suhkur, mis ta jaksas ära süüa, on söödud. Siis tulebki hakata veini lõpetamise protsessidega tegelema. Tehke ka teise veiniga samuti, kui esimesega.

  160. Tere!
    Tegime 3 sorti veini, õuna, õuna-aroonia ja õuna kirsi(moosi). Sai nüüd ära selitatud ja tahtsime hakata maitsestama ja pudelitesse villima. Kuid maitse oli hapu ning üsna (ebameeldivalt) tugeva alkoholi järelmaitsega ehk siis tundub üsna kange. Samas mõõtes vinomeetriga, näitab see 13%. Lisasime suhkurt, et hapukat maitset ära saada, see isegi töötas, aga tugev järelmaitse on ikkagi. Kas seda saab kuidagi vähendada? Kas võib lisada kaneeli? rosinaid? vett? ja mis peaks tegema pärast seda? uuesti selitama?

    Tänud!
    Tarmo

  161. 13% ongi juba täitsa arvestatav alkoholi kangus. Seda saab ära ainult mõne teise, lahjema veiniga segamisega. Ärge veega segama hakake, see rikub veini tasakaalu ära. Kaneeli ja rosinaid lisatakse käärimise jooksul, mitte hiljem. Lisage suhkur, laske uuesti selgemaks minna ja seejärel jätke vein rahulikult pooleks aastaks seisma. Veini maitsed hakkavad ajas muutuma ja ühtegi veini ei jooda liiga värskelt. Ei ole vaja arvata, et kui praegu ei maitse hästi, siis ongi vein raisus. Andke talle aega areneda.

  163. Tere, kas Veinivilla müüb veini aroome?
    Norrast ostsin kuivatatud puuviljade veini stardipaketi, mis oli virsikuvein. Puuviljad olid nagu ikka- rosinad,väheke virsiku tükke ja kuivatatud õun. Lisaks olid kaasas sidrunhape,pärm,selitajad, pärmistopp ja virsiku veini aroom, mida lisasin siis kui vein oli juba peatatud.
    Nüüd tahaks teada kust oleks võimalik Eestist saada selliseid aroome mida lisada või neid polekski vaja?
    Kas kuivatatud virsikutest saaks ka hea maitsega veini?
    Märkasin, et Veinivillal on olemas nii rabarberi kui ka viinamarja veini stardikad – mida ma nende jaoks vajan? Värskeid rabarbereid ja viinamarju?

  165. Tere, tekkis sis väikene küsimus .
    Sai suvel tehtud sadakond liitri õuna veini, aga koht kus uurisin oli 30L kohta 6Kg suhkrut, mis sai sis ka lisatud, 3-4 kuud hiljem sai veinid ilusti läbi filtreeritud ja lisatud veel 1-2Kg suhkruk, kuid nüüd kui möödas on juba 7 kuud, sis sai vein lahti tehtud, et prooviks mis maitsega see on, aga pettumuseks oli see liiga magus, on mingi võimalus, et seda niiöelda magedamaks saada ?
    Ise mõtlesin uut suve oodata, et uus toor mahl teha ja sis pool-pooleks läbi segada ja uuesti käärima panna, aga kas see toimib ma ei ole kindel.
    Igasuguse tagasiside eest olen tänulik – Rainer .

  166. Jah, selline kogus nii väikesele mahlahulgale on kaugelt liiga palju, isegi magusa veini jaoks. Kui te olete kasutanud käärimise peatajat või peenfiltratsiooni, nii et mingit pärmi seal enam sees ei ole ja käärima ei hakka, siis on tõesti ainus võimalus oodata uut hooaega ja segada uue toormahlaga. Ja kasutage ikka hüdromeetrit suhkru lisamisel, saate täpsemalt vajalikud kogused ära arvestatud, mahlas endas on ju ka suhkrut juba sees. Kui soovite kuiva veini saada, piisaks ka täiesti 3,5 kuni 4 kilost õunamahlale 🙂

  167. Kodusel teel tehtud 2011a. valgesõstravein käib siiani, küll aeglaselt mulksub. Marjaveinid peaksid käima tunduvalt vähem, vast maksimum 2a. Liigselt suhkrut lisanud pole. Kuidas see võimalik saab olla? Kas saab olla veel joodav?

  168. Usun küll, et on joodav. Proovige, mõõtke suhkrusisaldust ja alkoholi kangust ja usun, et tegelikult ongi vein juba ammu ära käärinud ja käärimisnõus toimub lihtsalt mingi õhu liikumine, mitte tegelik käärimine.

  169. Kuidas oleks mõistlik edasi tegutseda rabarberiveiniga? Nimelt on ta umbes kuu aega käärinud, hüdromeeter näitab lausa -10 (väga kuiv?), peaks hakkama selitama, aga paari päeva pärast pole seoses kolimisega võimalik veiniga ligi 4 nädalat midagi teha. Kas on mõttekas selitajad sisse panna ja 4 nädalaks ootama jätta? Või millised variandid veel on? Praegu on vein plasttünnis ja vesilukk peal. Pärast rabarberisegu välja võtmist jäi ligi 5 l jagu tühja ruumi – saan aru, et mida rohkem tühja ruumi, seda suurem tõenäosus, et vein hakkab õhuruumiga kokkupuutel halvaks minema.

  170. Pange talle rahulikult selitajad sisse ja laske rahus seista. Võibolla lähebki just 4 nädalat, enne kui vein selgeks saab, ja ei juhtu ka mitte midagi hulluk, kui ta vahepeal selgena niisama seisab 🙂

  171. Tere!

    Küsimus rabarberiveini kohta. Umbes nädal aega tagasi mõõtsin hüdromeetriga ja näitas ilusti 0-kanti. Maitse oli mõnus kuiv. Kurnasin rabarberid välja, kallasin pealmise osa ära ning veel mitu korda edasi-tagasi, et CO2 vabaneda ja lisasin käärimise peataja ning selitaja. Kui koos rabarberitega oli nõu 2/3 ulatuses täidetud, siis nüüd kuskil poolenisti. Praeguseks on seis selline, et vein on magus (hüdrometer näitab 4%, kangus 13-14), hägune ja mulksub harva. Eelnevatest postitustest lugesin et selitamine võibki aega võtta. Aga, kuidas on käärimise peatamisega ja miks vein magusaks läks? Kas see on probleem, et praegu pole 2/3 nõus täidetud?

  172. Tere,
    sellist asja, et vein äkki magusamaks läheb, kuulen ma küll esimest korda. Teeme nii, et las see vein seisab seal rahulikult veel nädalakese, ja kontrollige siis uuesti mõõtusid. Kui vein edasi käärib, siis peaks ju loogiliselt suhkrut vähemaks jääma ja hüdromeetri näit kahanema. Kui vein siiski ei kääri, siis ei muutu ka suhkrunäiduga midagi.

  173. Tere!Selline küsimus, et teen õunamahlast veini esimest korda.Kõigepealt valasin õunamahla ämbrisse ja lisasin 5kg suhkurt 17l kohta, valasin kääritus anumasse ja lasin umbes 5 päeva lahtiselt seista(kuni käärima läks)sulgesin kääritusanuma ja panin mulksutaja külge, vein käib ilusti(läks käima ilma kultuurpärmita)nüüd on vein juba kuu aega käinud.Kaua võib veel minna enne kui vein käärimise lõpetab ja milliseid protsesse pean tulevikus tegema.Kas talitasin õieti suhkru koguse lisamisel jne…?

  174. Tere, ilma kultuurpärmita on väga raske ennustada, kui kaua see vein teil käärib, võib minna paar kuud kuni pool aastat. Pärmiga käiks ära kolme nädalaga. Suhkru koguse osas – kui soovisite magusat veini, siis ilmselt on kogus paras. Iseasi, kas metsik pärm seda kõike läbi jaksab töödelda, aga eks see siis ajapikku paistab. Metsiku pärmi puhul lisatakse tavaliselt suhkrukoguseid vähehaaval umbes 2-3 jaos, iga kord ainult paar kilo korraga. Milliseid protsesse peab edaspidi tegema, otsige siitsamast blogist veini lõpetamisest käärimise peatamisest rääkivate peatükkide alt.

  175. Tere, selline küsimus veel et kas ma tohin kultuurpärmi juurde lisada kui vein juba käib ilma kultuurpärmita ja tahan et vein kiiremini valmis saaks?

  177. Tere,
    käisin suvel teie kursusel ja tegin esimese veini, mis tuli väga hea. Läks kohe käima ja käis selliseks kergeks ja mõnusaks veiniks. Kuna õunu on palju ja õunaveinipärm oli ka kursuselt valmis ostetud, siis panin järgmise veini hakkama. Tegin kõik nii, nagu pärmipaki retseptis ette nähtud, aga vein ei hakka käima. Valasin suhkrusiirupi õunatükkidele nagu eelmine kordki, bentoniit ja pärm ja toitesoolad sisse, miski polnud liiga kuum ega külm, praegu tavaline toatemperatuur, aga ei miskit. Mida peaksin tegema? Guugeldasin, aga kõik teemad annavad nõu sel puhul, kui vein liiga ruttu käimise lõpetab, aga minu oma ei hakka üldse pihta.
    Suur suur tänu vastuse eest!

    Tervitades Marika

  178. Võib kogu segu põhjast uuesti üles segada mitu korda. Aga tegelikult – millest Te järeldate, et vein ei kääri? Mulksu ei tule? Tehke tünn lahti ja vaadake hoolega, kas seal õunatükkide all vedelikus käib mingi kihisemine? Vahel juhtub, et tükke on pinnal nii palju, et see mulks ei jõuagi vesilukuni, aga tegelik käärimine toimub pinna all.

  179. Tere. Tegin teie retsepti järgi kodus siidrit. Hüdromeeter näitas mahlas suhkrusisalduseks 50. Siidripärmi sai lisatud võibolla natukene rohkem kui oleks pidanud. Siider mulksus umbes nädal aega ja siis lõpetas mulksumise. Tõstsin eile kaane pealt, et uurida miks ta ei mulksu. Mõõtsin hüdromeetriga ära, et suhkur on otsa saanud (0 näitas hüdromeeter). Segasin kogu siidrit pisut nii et põhjast ja külgedest tuleks ära sade, et ehk mulksub edasi… samas suhkur on muidugi otsas juba. Panin kaane kinni ja eile ta siis tegelikult mulksus edasi, aga täna enam ei mulksu. Maitselt oli siider minu arvates liiga hapu… võib isegi öelda et võibolla oli seda sidunhapet tunda. Samas ei olnud hullu ka.
    Mida ma peaksin edasi tegema? Kas ma peaks õuntest näiteks mahla juurde tegema ja seda hulka valama või mitte? Kas peaksin hoopis suhkrut lisama? Või peaksin juba pudelitesse panema? Siidrit on kokku 19 liitrit ja ta on 30 liitrises käärimisnõus. Mida te soovitaksite teha?

  180. Tere, kas Te oskate mulle seletada, miks Te tahate, et siider edasi kääriks? Kas Te tahate seda kangemaks ajada`? Nii suhkru kui mahla lisamisega aga juhtub just nimelt see, et siider käärib kangemaks. Mina paneks siidri pudelitesse ja lisaks selle teelusikatäie suhkrut mulli tekitamiseks, ei muud.

  181. Tere!Tundsin lihtsalt muret, et ta ainult nädal aega mulksus. Aga panen siis pudelitesse ja vaatame mis saab 🙂 Aitäh teie soovituse eest!

  182. Tere!Palun seletage mulle kuidas ma saan nüüd veinipärmi lisada juba 1,5kuud käinud veinile mille käima panin ilma pärmita,et mis ma selleks tegema pean ja kui vein ära käinud kuidas ma käärimisstopi lisan ja selitaja.oleks hea kui seletaksite kõik protsessid täpsemalt läbi, olen väga tänulik teile.

  183. Tere. Kõiki protsesse seletan ma tavaliselt läbi umbes 4 tundi kestva koolituse käigus. Samuti saate sellest lugeda minu kirjutatud Koduveini aabitsast, mida on müügil raaqmatupoodides ja Veinivilla veebipoes http://www.veinivilla.ee/uus-koduveiniaabits-2.html .
    Lihtsam moodus on osta omale pärm, peataja ja lõpetaja, mida on müügil samuti Veinivilla veebipoes ja Prismades, Bauhofides ja ETK kauplustes, ning teha täpselt nii, nagu nende pakkide peal juhend ütleb, keerlist ei mitte midagi 🙂

  184. Tere,mismoodi mõõdetakse hüdromeetriga suhkrut? Skaala on ju olemas , aga miskit nö elavhõbedasammast ju pole? Kuhu see näit tuleb? Leotasin seda täna veinis, ta ju ühes tükkis? Ja vabandan ette , esimest korda teen.

  185. Tere. Hüdromeeter tuleb lasta veini sisse ja siis vaadata kui sügavale ta vajub, ning vastavalt sellele, kui sügavale ta vajub, lugeda veini pinna lähedalt hüdromeetri näitu. Mida vähem sisse vajub, seda rohkem suhkrut. Mida sügavamale vajub, seda vähem suhkrut.

  189. Tere!!!! Palume abi! Panime veini käima 9.11 ja see “mulksus” 5 päeva ja siis vaikus :(. Mis on võimalikud põhjused? Mida tegime valesti ? Tänud juba ette 🙂

  191. Tere.
    Panin kuu aega tagasi mee-veini üles, Tundub, et on ära käinud, aga suhkrutase on 25 kuskil, täpselt ei saa rohelises pudelis aru. Ma saan aru, et mesi päris kuivaks veiniks vb ei lähegi, aga kas see näit on normaalne?
    EElmine, pihlakavein, näitas 0.

  192. Oleneb, kui palju seda suhkrut alguses oli, selle järgi saab arvutada, kas näit on normaalne või mitte. 25 näitab magusamat või poolmagusat veini muidu.

  195. Oioi, 95 on päris kõva näit. Siis peab hoopis vaatama, mis ta kanguseks praegu on. Võimalik, et veinipärm on saavutanud oma maksimaalse kanguse ja enam edasi ei käärigi, ükskõik mida teha. Ja seega jääbki vein nii magusaks kui ta praegu on.

  197. tegime täismahlast veini , rabarber. tikker mõlemad on väga rasked ja kanged millega me need kergemaks saame , lahjendame …?

  198. Kui muud üle ei jää, siis aitab ka keedetud ja jahutatud veega lahjendamine. Kui vein ei ole veel lõpuni käärinud, siis võiks lasta natuke veel edasi käärida, enne kui lõpetajate ja selitajate juurde jõuate.

  199. Tere. Kas oskate öelda, mis on valesti kui õunasiidrit juues tekkivad kõhtu kohe gaasid ning mõne aja pärast teeb kõhu lahti?

  200. Paljudel inimestel on lihtsalt tundlikkus õunamahla ja õunte suhtes ja sama lugu juhtubki ka näiteks ainult õunamahla juues. Teil võib olla ka tundlikkus näiteks veinipärmi suhtes ja kui siider ei ole korralikult lõpuni käärinud, siis annab veel “töötav” pärm kindlasti tormilisema reaktsiooni.

  201. Õunamahl tavaliselt sellist asja mulle tekitanud pole ja ka varem valmistatud siider sellist asja pole teinud. Võib olla küll et pärm pole lõpuni käinud, Kas seda pärmi saab kuidagi neutraliseerida, näiteks keetmisega?

  204. Tere. Kasemahlal üksi on väga vähe isaloomulikku maitset. Eelkõige tuleks tõsta veini happesust – õuna, sidruni, apeliin, laimi, ebaküdoonia vms abiga. Olen kohanud häid tulemusi, kui mingist muust toorainest tehtud veinile on lihtsalt vee asendajaks võetud kasemahl, nurmenuku ja rabarberi veinile näiteks

  205. Tere. Tegin seisma jäänud punasesõstra mahlast veini (Golden Vine set`iga), kõik kulges oodatult, nüüd on protsess peatatud ja ilusti selitatud, aga maitselt sai vein liiga happeline. Kas tasuks lihtsalt laagerdama panna ja loota leebumist või on mingeid muid neutraliseerimise variante olemas?

  206. Kas ta on hapu või happeline? Lihtsalt hapu ehk teie maitse jaoks liiga kuivaks käärinud veini puhul aitab, kui natuke suhkrut juurde lisada. Proovige enne pokaalitäie veiniga järele, kas muutub maitsvamaks. Liiga terava happega veini parandab aeg – laske seista paar aastat, siis peaks asi parem olema.

  207. Veini lasin käia ikka täitsa kuivaks (-2) ja maitse sai jah kuidagi teravalt happeline – ilmselt punasõstra omapära. kartsin natuke seda punasõstart, lisasin rosinaid, aprikoosi ja musta ploomi ning maitse sai iseenesest väga huvitav, aga tundub, et pean selle seisma panema jah mõneks ajaks. Tänud!

  208. Tere. Proovisin teha veini eelmise aasta rabarberi mahlast.Väike kogus. ca. 7,5l mahla ja kaks kilo suhkrut lahustatud umbes liitris vees. Hüdromeetri näit algul 90. Käis väga aktiivselt 8 päeva, siis mulksumine lakkas. Hüdromeeter näitab -8. Maitse on teravalt hapu. Proovisin klaasis ka suhkrut lisada- maitse eriti paremaks ei läinud. Ilmselt äädikaks käinud? Mis ma valesti tegin?

  209. Nii, võtame algusest. Kui hüdromeetri näit oli alguses 90, ja praegu on -8, siis peaks vein päris kange olema, pakun umbes 14-15%. See on esimene asi, mis maitses tõenäoliselt domineerima jääb – kange alkohol. Teine asi – kas see oli puhas rabarberimahl, ilma veeta? Siis on ilmselt happesus samuti väga kõrge. Kas veinilupja kasutasite – see võtaks natukesegi happesust maha. Seda veini päästaks praegu näiteks mõne lahja ja kerge veiniga segamine, et sellest kangest alkoholist ja kõrgest happest lahti saada. Teinekord pange vähem suhkrut, kasutage rabarberiveinis kindlasti veinilupja ja puhtale mahlale võiks natuke ka vett lisada. Äädikas on vein ainult siis, kui nuusutate ja kange äädikalõhn lööb ninna. Kui vein lihtsalt hapu on, ei tähenda see veel, et ta äädikas on.

  210. Tere. Tänan vastuse eest. Mahl oli jah puhas, ilma veeta. Eelmisel aastal aurutiga tehtud. Kasutasin Veinivilla rabarberiveini komplekti, seega lubi oli olemas. Proovin mis asjast saab. Järgmisel korral olen targem.Tänud.

  211. Tere,
    Palun nõu kui palju panna suhkrut mustikaveini sisse. Soovin saada kuiva või poolkuiva veini kangusega vähemalt 14 kraadi. Virre tuleb vahekorras umbes 12L mustikamahla ja 4L arooniamahla. Mis võiks olla suhkrukogus? Ja võib-olla oskate ka mingit eestis müüdavat suhkrut soovitada – neid ju ka nii erinevaid. Aitäh

  212. Tere,
    kõlbab kõige tavalisem kristallsuhkur. Ma ei tea, kui magus on teie algmahl, aga selleks, et saada täpselt 14% alkoholi, peaks hüdromeetri algnäit olema 102 ehk 241 g liitri kohta. Kui teate oma mahla suhkrusisalduse algnäitu. siis arvestage, mitu Oe astet tõstma peab kuni 102ni, korrutage astmete arv 2,5g ja seejärel veel liitrite hulgaga, mis teil on. Saategi suhkruhulga, mille peaks antud kogusele lisama.

  214. Aga tere taas 🙂
    Just pressitud mustikamahlas näitas hüdromeeter valge skaalal näitu 45. Et hüdromeetrit nüüd kergitada näiduni 102, siis kas pean arvutama järgmiselt:

    Minu käsutuses oleva hüdromeetri skaala toimib nii, et 1-10 (20-30jne) näidu vahel on viis astet. Hetkel on näit 45. Et vajan siis juurde umbes 30astmelist tõusu, et saavutada algnäit 102. Nüüd korrutan astmete arvu 30 2,5ga = 75, mille omakorda korrutan mahla liitrite hulgaga. Liitreid on 20, nii et siis 75g x 20 = 1500. Kas siis mul ongi vaja lisada ainult 1,5 kg suhkrut või ma olen midagi praegu vussi ajanud? Variant on muidugi manuaalselt ka teha, et vaikselt lisan suhkrut ja järjest mõõdan ja vaatan, kuidas hüdromeeter kerkib?
    kõike paremat !!

  215. Loogika oli muidu täitsa õige, välja arvatud algus – ei ole vaja mitte hüdromeetri näitude vahet lugeda, vaid astmete, numbrite vahet ehk teha lihtne matemaatika – soovitud lõppetulemusest tuleb lahutada praegune seis ehk 102-45=57, järelikult on vaja tõsta 57 astet. Edasi 57 astet x 2,5 grammi=142,5 grammi ja siis liitreid 20 X 142,5 g= 2850 g.

  216. Tere.
    Olen iga aasta teinud nii, et pudeli mahla täis ajanud ja veel varunud sama toormahla sügavkülma, et kui pudelis on suur käimine möödas, siis võtan sagu alt ära ja panen käimisnõus ruumi täiteks seda sügavkülmas hoitud toormahla asemele. Olen lisanud natuke pärmi ja toitesooli ja vajadusel suhkrut ja pannud nö teisele ringile. See aasta on mahla täpselt – külmikusse reservi pole midagi panna. Siit ongi mu küsimus, et kas see on normaalne regulaarne tegevus, kas selline teistkordne käivitus loob ka mingit lisaväärtust või piirdub kasu käimisnõu ruumi maksimaalsema ära kasutamisega? Senini pole midagi valesti läinud.
    Teine küsimus on, et kas punasele mahlale vee mitte lisamine on ka normaalne? Et kui ma vett lisaks, siis vb annaks osa mahla saguvahetuseks külmikusse panna. Mahlaks on mustikas ja aroonia.

  217. Teistkordne lisakäivitus teeb veini ainult kangemaks, muud lisaväärtust antud tegevusel ei ole. Punasele veinile ei pruugi vett juurde panna, oleneb toorainest – punasele sõstrale võib happesuse vähendamiseks olla õigustatud, muudele toorainetele pigem mitte.

  218. Suur aitäh Teile!
    Aga veel selline küsimus käärimisnõu “võimalikult kaelani täis” kohta. Et kui palju näiteks 22liitrise nõu kohta võib õhku jääda? Ma pole senini üle poole liitri õhku üles jätnud, aga kas 3 liitrit õhku oleks ka veel turvaline?

  221. Suhkrut oleks mõistlik lisada siis, kui vein on täiesti selgeks vajunud ja põhimõtteliselt valmis pudelitesse villimiseks.

  222. Tere!
    Tegin kõik õpetuse järgi. Pärast käärimise peataja lisamist ja eelnevaid tugevaid loksutamisi panin õhtul mulksutaja peale ja järgmise päeva õhtul kuulsin, et jälle jälle mulksub. Kas see võib olla sisse jäänus gaas või läks jälle käima? Mida teha?

  225. Kõige kindlam on käärmist/mittekäärimist kindlaks teha nii, et mõõdate suhkrusisalduse täna ja siis näiteks nädala pärast – kui suhkrunäit on langenud, siis järelikult ikka käärib veel ja ei teeks paha ka teine ports käärimise peatajat sisse panna.

  226. Tere,

    Minul probleem, et vein ei lähe mulksuma, kuigi juba nädal möödas. Tegin õunamahlast kultuurpärmiga 2 suurt klaaspudelit ja 1 veini plastnõu. Kõik ühes ruumis 18 kraadi juures. Suhkrut lisasin kohe algul vees lahustatult 6kg 25 l kohta, mõõdik näitas 110. Üks klaaspudel läks kohe mulksuma ja mulksub väga tihedalt. Teised samas kõrval ei mulksu üldse, kuigi vesilukul on näha, mull nagu tahaks läbi lüüa ja nõus on surve sees. Aga mulli läbi ei löö. Mõlemis klaaspudelis, millest üks mulksub ja teine mitte, on silmaga näha, et sama protsess. Mõlemis on veini peal selline 10 cm käsnjas pruun pärmi (?) kiht ja vein muutub tasapisi heledamaks. Eelmine aasta oli mul üks klaaspudel, mulksus, sama pilt ja vein tuli väga hea. Aga see aasta 2 ei mulksu. Plastnõusse pole sisse näha, aga mulksub vaid siis, kui nõud liigutan. Niipalju on vahet neil kolmel nõul, et see, mis mulksub, on täidetud umbes 80% ja need, mis ei mulksu, on täidetud umbes 65%. Jätsin selle vaba ruumi just sellepärast, et eelmise aasta kogemuse järgi vahtu kerkis algul väga palju ja kippus vesilukku ummistama. Ise mõtlesin nüüd, et jätangi nii, ilma mulksumata. Sest kuna ülerõhk on sees, siis ilmselt õhku juurde sinna väljast ei tule. Kahtlustan, et käärimise gaas imbub kuskilt kummikorgi vesiluku vahelt vaikselt välja ja seetõttu pole rõhku sees piisavalt ja vesilukust mulli läbi ei löö, aga käärimine toimub. Ma vähemalt loodan nii.

  228. Tere,
    kas olete kohanud sellist asja, et selitamise käigus tekib sete nii põhja kui ka hõljuvate klompidena veini pinnale? Maitsesin veini, midagi eriskummalist nagu ei taju. Lõhna osas on pisuke kahtlust, et kas ma mitte ei tunne seal väikest äädikat, aga kindel ei ole. Kuidas tundub, kas vein läks aia taha?

  229. Olen ikka kohanud ka sellist asja. Äädika kohta ei näita see asjaolu küll midagi 🙂 Mõne aja pärast siiski see ülemine sade langeb ka põhja.

  230. Tere,

    Nüüd ligi 40 päeva möödas, kui üks vein mulksuma ei läinudki ja otsustasin selle veini plastnõu sisse kiigata. Tundus korras olevat. Tugev käärimine käib, pind pruunika pärmivahuga kaetud, mingit äädikale viitavat lõhna või kõrvalmaitset pole, kangust juba kogunenud. Suhkur on langenud 120-lt tänaseks 40-ni. Aga käärimine käib edasi ja sulgesin nõu koheselt taas selle vesilukuga kaanega. Kõrval klaaspudelis vein sama nägu. Ainuke vahe, et klaaspudelis alustas mulksumist kohe ja mulksub tänagi nagu pöörane, samas kõrval see ostetud plastnõus täpselt sama vein pole kordagi veel mulksunud. Aga nädala pärast ilmselt valmis. Tundub, et käärib valmis ka ilma mulksumata. Või siis mulksub öösel salaja. Kõik võimalikud lekkekohad tihendasin mastiksiga ära, leket olla ei saa. Vesilukk on korras kogu aeg olnud ja kui olen vajutanud plastkaanele, on mulksunud. Rõhk on ka kogu aeg sees olnud ja vesilukus tasemed eri kõrgustel. Aga ei ole kordagi mulksunud. See ainult tundub imelik, et teine pudel sama sisuga kõrval mulksub korra sekundis, juba 40 päeva. Paistab, et mõlemad veinid tulevad head ja on varsti valmis.

  231. Tere!
    Mustikavein hakkab peale teistkordset pärmiga käivitust oma käimist lõpetama. Veel viimane hingitsemine. Selginemine on juba toimumas. Segasin segamise mõttes pudelid enne selitamise alustamist veel kord läbi, et lõpuprotsesse kiirendada ja gaasi eemaldada. Sagu on 20l pudeli põhjas 1,5-2 cm. 4ja pudeli näidud olid sellised, et yhel oli suhkur täiesti ära käinud ja teised jäid näidikul 0 ja 10 vahele. Kõige suurema suhkru jääknähuga pudel oli hetkel hea dessertveini omadustega. Alkoholi näidud olid 17-18volli klaastorust mõõdetuna. Alkoholi teravat maitset ei ole.
    Palju sinna lõpuks suhkrut korraga sisse sai, ma ei oska öelda. Pakun, et 4-4,5 kilo pudeli kohta.
    Selle korra õpetunnid – marjade korjamisega ei tasu kiirustada, korjatud marjade pressimisega mitte viivitada. Eelmise aasta marjad olid enamuses küllaltki hapud, seda ilmast. Hapetest tekkiski küsimus, et kuidas suhkru lisamisel arvesse võtta marjade happesuse varieeruvust, et lõpp-produktis saavutada eesmärgiks seatud alkoholi sisaldus ja ka hapete tasakaal maitses.
    Maitsed pudelites on erinevad. Küpsematest marjadest pudel on maitsetelt palju rikkam kuid seal on veel ka jääksuhkrut kõige rohkem. Üks järgnev üritus võikski olla ühe pudeli järelmaitsestamine suhkru, tanniini ja tamme röstiga.
    Senise tulemusega jään rahule ning loodan, et parem avaldub ajas.
    Kõike paremat soovides,

  232. Tere, Hapete sisaldus ei mõjuta olulisel määral alkoholi koguse tekkimist, see tuleb ikka suhkrust. Hape ei ole sama mis hapu – kui soovite haput maitset ära saada, aitavad keerulisemad nõksud. Otsige siit blogist või Maalehe veebist üles artikkel Kuidas päästa väga haput veini.

  233. Tere
    Küsimus veinivilla rabarberiveini eripärmi koplekti kohta – mis selle pärmi akoholi tolerants võiks olla? Hetkel on algtihedus 1,107 mis peaks andma ABV kuskil 15% kanti. Et siis kas peaks veidi lahjendama või saab pärm sellise suhkru kogusega hakkama?
    tervitades
    Aivar

  235. Tere
    Tegin maasikaveini nagu Su õpetuses kirjas http://toidutare.ee/joogist/s%C3%A4delev_vein/veini_valmistamine/DFCD/
    Kõik on sujunud kuni sinnamaani, kus tuli marjad ära kurnata ja veel 2 kg sulatatud suhkrut lisada. Peale suhkru lisamist mulksus vein umbes nädala, siis jäi vait. Samas kaane all väga väike kihin käib. Ruumis on +24 kraadi. Mõõtsin hüdromeetriga, näitab valge skaala peal 40. Järelikult suhkrut justkui veel on, aga kas pärmil sai jaks otsa? Kangusemõõtja näitas 10 kraadi.

  236. Iseenesest võiks ta nüüd veel natuke käärida tasakesi. Mõõda nädala pärast jälle suhkrut – kui väike kihin on sees, nagu sa ütles, siis peaks olema suhkrut ikkagi vähemaks käärinud. Tavaliselt ongi alguses käärimine väga intensiivne ja lõpus jääb vaiksemaks, kuid ei lõppe siiski veel kohe ära.

  237. Tere, panin veini käärima sõstarde aurutamise jääkidest. Ühte laiema suuga nõusse rohkem paksemat möksi, teise kitsama suuga nõusse vedel nagu mahl, lisasin ka peotäie rosinaid. Lisasin vee-suhkru nagu peab. Katsin marliga 4 päevaks ning panin kinni. Nüüd 3 päeva möödas, kitsama suuga anum käib ilusti, suure avaga ei mulksu üldse. Kas 4 päeva oli liiga palju (suure suuga anumas oli kõva käärimislõhn üleval) või oleks pidanud paksu osa enne välja sõeluma ? Kas saab/on mõtet veel elustada teda ?

  238. Ma usun, et see käärib teil kenasti. Kui pealekerkinud paksu ära lükkate, segate või välja kurnate, siis selgub, et seal all käib äge mullitamine. Teine variant – kontrollige, kui palju sellesse virdesse suhkrut on alles jäänud. Võibolla on pärm kogu suhkru juba ära söönud.

  239. Tere, Kui olen lisanud käärimise peataja ja selitajad. Oodanud 5päeva, seejärel veini sademe pealt teise nõusse sifooninud ja siis tundub, et vein ei ole siiski veel päris selge. Kas võin lisada suhkru ja siis edasi selgineda lasta?

  241. Siis on hästi. Tegin nii, kuid hakkasin kahtlema kuna siin päris mitmel korral on mainitud, et suhkrut võib lisada alles siis kui vein on päris selge.
    Tahan küsida veel määratluse kohta kuiv, poolkuiv jne. Kas kuivuse või magususe määramiseks on olemas ka mingi mõõtmisviis mida kodusel teel kasutada saab? Üks viis on ilmselt maitsmine, kuid maitsmismeel võib olla ju erinev.

  242. Erinevates maades on suhkru määrad erinevad. Meil võiks eeskujuks võtta Saksa määratlused, samas ei pruugi need puuvilja- ja marjaveinide puhul pädeda, sest happesused on erinevad: kuiv vein 0-9 Oe, poolkuiv 10-20 Oe, poolmagus 20-45 oe, magus üle 45 Oe. Lähemalt kirjutan sellest Koduveini Aabitsa 3.trüki lk 81 🙂

  243. Olete kirjutanud, et siidrit saab kahte moodi teha: käärmisnõus või õlleankrus. Kui käärmisnõus, siis peaks pärmi lisama, kui õlleankrus, siis piisab looduslikust pärmist. Miks käärmisnõus tehes peaks pärmi panema? Võib ju samamoodi panna käärimisnõus käima ka ilma pärmita, niiöelda loodusliku pärmiga? Seisab mõned päevad lahtiselt ja siis kaas mulksujaga peale. Või on oht, et läheb laar raisku?

  244. Siin on nüüd mingi valesti mõistmine vist 🙂 Pärmi võib lisada või mitte lisada sõltumata sellest, kus asi käärib. Eri nõude puhul on oluline vaid mulli sisse saamise tehnika.

  245. Kopin siitsamast blogist:
    —–
    Kuidas teha siidrit käärimisnõus?
    Lisage veinipärm või spetsiaalne siidripärm otse virdesse ja segage.
    /-/
    Kuidas teha siidrit õlleankrus?
    Kui kasutate siidri valmistamiseks õlleankrut, siis pange mahl sealsamas ankrus veinipärmiga või ka ainult loodusliku pärmiga käärima, sulgege selle kaas õhukindlalt pärast 4 päeva käärimist ja laske ilma suhkrut lisamata siidril rõhu all lõpuni käärida.
    /-/
    —–
    Siit jääb mulje, et käärimisnõus tuleb tingimata siidripärmi kasutada, aga õlleankrus võib ka looduslikul teel käärima lasta. Aga võib-olla sain tõesti ma ise valesti aru. Vabandust sel juhul!

  246. Tegin eile õunamahla ja otsustasin veiniks ka teha. Panin 25 liitrit mahla sinna valgesse plastämbrisse ja natukene vaarikaid ka ja lisasin 5 kg suhkrut ka vees sulatatuna. Panin kaane peale ja mulksutaja külge. Aga ei ole mulksuma hakanud. Tahtsin seekord ilma veinipärmita teha st. metsiku pärmiga. Aga midagi läks nüüd viltu vist? Kas saan veel päästa ,idagi või pean ootama?

  247. Sellisel moel jah läheb metsiku pärmiga kääritamine raskeks – suhkrut on metsiku jaoks korraga liiga palju ja te ei hoidnud anumat piisavalt pikalt lahti, et virre saaks pärmiga nakatatud. Kuna suhkrut ei saa enam ka virdest välja võtta, siis pigem soovitaksin praegu veinipärmi sisse panna.

  248. Tänud Teile vastamast. Ei jätnud täna veel jonni ja viskasin kaks peotäit rosinaid ka veel sisse. siis keerasin teki ümber. Ja hakkas nüüd aeglaselt aga hakkas ikkagi mulksuma. Väga visalt aga jälgin veel kas saab asja või ei saa.

  249. Tere. Küsimus korkide kohta. Nimelt kevadel tehtud rabarberiveini osadel korkidel on sees kerge hallituselaadne kiht, mille lõhn ei ole sugugi hea ja veinil sellises pudelis on ka kõrvalmaitse (mõrkjas) sees. Pudeleid on algusest peale hoitud külili, tõsi küll, mitte jahedas, kuna keldrit pole (aga ühtlase temperatuuriga põhjapoolses toas).
    Algul ei osanud tähelepanu pöörata ka sellele, et korke on erinevate läbimõõtudega (ja tegelikult ka pudelitel on erinev). Mis jämedusega korke siis oleks õige kasutada? Kas on mingi reegel, mitu mm peab kork olema pudeliavast jämedam vms?

  250. Otse sellist reeglit ei ole. Eks ikka peab kork suurem olema, ei tohi pudelikaelas vabalt liikuda, vaid tihkelt sisse surutud olema.. Olen seni soovitanud, et kui on mitmeid eri suurusega pudelikaelu, soetada omale eri mõõdus korke. Midagi pole parata, kui korgis on mingi bakter sisse sattunud, siis soojas arenevad need kiiremini edasi kui külmas. Nn korgiviga on üks levinumaid veinivigasid ja sellise tõve saanud veini ei soovitata juua, see on tervisele kahjulik. Kui saate poest ostes sellise korgiveaga veini, siis on teil õigus see poodi tagasi viia ja nõuda ümbervahetamist.

  251. Tere.
    Panin käima suht segase veini- enamus õunamahl, 0,5 kg pihlakaid, 1L kibuvitsamarju, 04kg viigimarju, 0,4L mustikaid ja vesi, kokku 20L. Suhkrut 4kg. Oe oli mahlal 42, pH 3.
    Veitsa alla 2 nädalaga lõppes käärimine. Võtsin lahti, Oe oli 5, pH 3,5, kangus 6%, järeldasin, et selgelt vähe suhkrut. Lisasin 2 kilo, läks uuestiu käima.
    Küsimus 1, kuidas selliste veinide algsel käärimapanemisel arvutada kohe enamvähem õiget suhkrukogust
    Küsimus 2, kuidas arvutada täiendavat suhkrukogust siis, kui veini käärimine lõpeb suhkru läbitöötamise tõttu, kuid kangust on liiga vähe? Raketiteadus!
    Tänan vastamast.

  253. Katsetasin rabarberisiidrit tegemist. Võtsin 3 liitrit rabarberi toormahla (blenderist läbilastud ja toore jõuga kuivaks pigistatud), 2 kg suhkrut (vees sulatatuna) ja ülejäänud on vesi, kõik läks 12 liitrisesse õlleankrusse. Ei pannud mingit pärmi. Seisis 3 päeva lahtiselt, siis keerasin kaane kinni. 2 päeva rõhu manomeeter ei liigutanud. Loksutasin ankrut mõned korrad. Pärast vaatasin korraks sisse, kihin oligi sees. Nüüd on nii, et 2 järgmise päevaga on rõhunäit peaaegu 6 atm. Maitse on selline mõnus hapukas- magus, värv ilus roosa, väike vurts on sees ja kangust näitab 3 kraadi. Põhimõtteliselt ju tarbimiskõlbulik, ehkki asi on alles paar päeva käärinud? Ja kas ma mäletan õigesti, et pärm sureb ära kui 6 atm rõhk sees on? Või peatab oma tegevuse ja jätkab kui rõhk langenud on? Kaua peaks tal seal ankrus veel seista laskma? Kas võib ka pudeldada?

  254. Rõhu all pärm enamasti siiski sureb maha. Eks teda võib muidugi nii vara ka tarvitada, aga usun, et hetkel on ta veel toore maitsega ja toor olemusega. Ma hoiaks kokku umbes kuu aega ankrus. Ikka võib pudeldada ka, see saab olema ainult väga raske ja aeganõudev, sest algul tuleb kraanist palju vahtu. Mina ei viitsiks ise pudelisse lasta, kui juba algusest peale on ankrusse tehtud. Siidrit saab kohe algusest ka pudelisse panna käärima, nii oleks ehk tulemus parem.

  255. Tere! Kas Valgejõe veinivillas kohapeal ka saaks ka rabarberi veini päästmiseks pärmi osta?

  256. Paraku ilma ette hoiatamata mul Valgejõel pärmi müügiks ei ole. Kui teinekord ette kokku leppida, siis või linnast tuua, aga hetkel enne järgmise nädala algust pole.

  257. Kuusalu ja Loksa Konsumist vist ei tasu ka vaadata? Mul läks üleeile pudelisse pandud vein hallitama…

  259. Küsimus õlleankrus tehtud siidri kohta ja kuidas käärimist peatada. Mõte siis selles, et laseks siidril ankrus käärida kuni sinnamaale, kus ta jääb veel magusaks (ei taha kuivakskäärinud jooki) ja siis paneksin pudelitesse. Probleem on selles, et pudelis ta käärib edasi ja võtab päris võimsa vungi sisse. Pudelit hiljem avada pole võimalik ilma et sisu välja ei lendaks. Kas on mingi moodus kui ankrust pudelisse lasta, siis lisada käärimise peatajat? Näiteks 0,7 l shampusepudeli puhul – kui suur peaks käärimise peataja kogus olema?
    Veinide puhul on selge, millal peataja lisada, aga kuidas siidri puhul kui ankrus asi käib? Ankrut ju lahti ei võta keset käärimist. Võib muidugi ankrust otse juua, aga kõike korraga ei jaksa ja paneks pudelisse. Pudelis paraku käärib edasi niikaua kui pudeliklaasi tugevus võimaldab ja võtab surve sisse. Kuidagi peab saama käärimist peatada, siidritootjatel on ka siidripudeli siltidel info, et sisaldab sulfiteid. Millal ja kuidas seda siidrile lisatakse? Sortsatakse enne korkimist vajalik doos siidri hulka?

  260. Tere, Kui Te käärimise peatate, siis ei tule teisel käärimisel enam pudelisse mullid sisse ja Teile jääb vaikne lahja õunavein. Otse ankrust pudelisse Te villida ei saa nii, et mullid sisse jääks. Ostke Rahva Raamatust näiteks minu raamat Kodused siidrid ja vahuveinid ning tutvuge põhjalikumalt pudelis kääritamise põhimõtetetega ning suhkru dosaazhiga nii, eyt pudel terveks jääks 🙂 Jõudu ja edu siidrimaailma avastamisel!

  261. Raamatud hangitud, loetud ja igasugused siidritegemise variandid järgi proovitud, ka teine kääritamine pudelis jne 🙂 Parim variant, mille olen enda jaoks leidnud, on 3 l rabarberi toormahl + 7-8 l vesi + 1 kg suhkur 12 liitrisesse õlleankrusse, 3 päeva lahtiselt, et käärima läheks ja peale seda umbes 1-1,5 nädalat surve all. Super hea magusapoolne vahuvein tuleb! Ankrust pudelisse lastes jääb kena mull sisse. Paraku jah tuleb silmitsi seista sellega, et pudelis käib jook hooga edasi juhul kui enne pudeli kinnikorkimist käärimist ei peata. Ja pritsib ka hooga välja, aga siin on võimalik avada pudel suunaga näiteks morsikannu. Ju ma eksin siis kõikide siidrivalmistamise reeglite vastu, aga see tulemus on liiga hea, et loobuda. Muide, ükski shampapudel, kuhu joogi villinud olen, pole mul veel katki löönud. Samuti pole ükski kroonkork minema löönud. Eks ma hakkan siis proovima koostisosi, eriti suhkrut, erinevalt doseerima.

  262. Tere.
    10 liitrit kirsiveini, eelmisel aastal käima pandud, seni mulksub. Proovisin – hapu, alkoholi parajalt, käärimise lõhn. Panin sisse vastavalt õpetusele stabiliseerija/lõpetaja, 10 grammi, (eile). Täna ikka käib, kaua aga lõpetaja oma töö teeb? Millal võiks suhkrut maitseks lisada ja villida?
    Tänan.

  263. Kas Te veini põhjasademe pealt ära kurnasite? Siis võiks ikka kuskil nädal lasta rahulikult lõppeda. Ja selgineda nii kaua, kuni selgeks läheb. Ja alles siis hakata suhkurdama ja villima.

  264. tere,kas keegi saaks aidata ühe küsimusega.Panime õunamahla käärima,mulksub küll kõvasti aga vahtu üldse ei ole,samuti muutis mahl värvi eredaks.Kas see on normaalne,või midagi on valesti?

  265. Tere,
    Kõik on täiesti normaalne ja normi piires. Pruuniks oksüdeerunud mahl muutub käärides alati ilusaks heledaks veiniks. Ja mis vahtu Te otsite? Kui käärib, siis on ju okei 🙂 Vahutamine sõltub tooraine iseloomust ja tahkete tükikest sisaldusest virdes.

  266. Tere
    Kui kääritada Rabarberiveini rabarberi mahlast mitte varrevirdest siis kui palju tuleks lisada suhkrut 30L kohta ja kas oleks mõistlikum mahl veega lahjendada. Et siis kui palju mahla, vett ja suhkrut 30 L veini kohta? Igasugu soovitused on teretulnud.

  267. Veega lahjendamisel tuleks mõistlikul määral arvestada happesust. Kui pH kaudu seda mõõta, siis võiks proovida tulemuseks saada 3,5, kuigi ilmselt tuleb see number väiksem. Umbes kolmandik vett peaks lisama. Suhkrut ikka vastavalt sellele, kui kanget veini soovite, keskmine 5 kg annab tulemuseks umbes 11% vol veini.

  268. Tervist!
    Panin üle kümne aasta koduveini käima. Seda esimesel septembri nädalavahetusel. Mäletan, et kunagi tehes sai vein ikka dets-jaanuariks valmis. Hetkel seis selline, et tasapisi ikka mulksub(vb 1 mulks 10-15 sekundi jooksul). Kas peaks lahti võtma, suhkrusisalduse ära mõõtma ja peatajat kasutama? Millist nõu annate? Suhkruga muidugi ei koonerdanud. 20 liitri peale läks ~4kg.
    Markus.

  269. Tere,
    Jah ma arvan küll, et võiks lahti võtta ja proovida ja suhkrut mõõta. usun, et see õhk niisama liigub seal ja tegelikku käärimist enam ei toimu. 4 kg 20 liitri peale on üsna keskmine kogus tegelikult, see ei tohiks nii kaua käärida kindlasti.

  270. Tere, tekkis küsimus ja ma usun et Teie olete kõige õigem inimene sellele vastama. Oli plaan teha kasemahla šampanjat. Kas tasub proovida antud retsepti järgi teha? Pani imestama natuke veinipärm kogus.
    Kasemahla šampanja

    võta 12 l kasemahla 3-3,5kg uhkrut 4 sidruni sisu või 200g ebaküdonia mahla, 100g veinipärmi, igasse šampanjapudelisse lisamiseks 50 g viina või rummi.

    Kasemahla keeta seni, kuni on aurustunud 1/3-1/2 vedelikust, vaht eemaldada. Vedelik valada 10 liitrisesse käärimisnõusse.Lisada sidrunimass või ebaküdonia mahl ja veinipärm. siis lisada nõusse värske kasemehl kuni nõu on kaelani täidetud. Sulgeda nõu ja hoida toasoojas kuni intensiivse kärimise alguseni. Seejärel viia nõu pooleteiseks kuuks jahedasse. Villimisel lisada igasse šampanjapudelisse viina või rummi. pudelid täita virdega, sulgeda, traadistada, ning hoida kuu jahedas.

  271. Ma ise pole selle retsepti järgi teinud, aga proovida võite. Ainus asi on veinipärmi kogus, mida on kindlasti liiga palju. Pigem võtke pärmi nii palju, kui pärmi enda kasutusjuhendis kirjas on, kas 10 või 25 grammi 🙂

  272. Tere. On selge, et suhkrut sai veini palju pandud. Nüüd on hüdromeetri näit 10 ja kangus ligi 15, st et kisub juba liiga kangeks, aga veel pole pärmi tapnud alkohol, käib edasi. Kui maitsega olen rahul, kas on mingi põhjus, miks mitte käimine peatada ja lõpetamise juurde asuda?

  273. Te võite suurima rahuga käärimise ära lõpetada, sest tõenäoliselt vein siiski enam edasi ei kääri – pärm on selle kanguse peale surnud, kui Te just Turbopärmi pole millegipärast kasutanud 🙂

  274. Tere, oleks ka üks küsimus. Teen elus esimest korda koduveini. 30l ämbrisse läks 20 liitrit õunamahla ning 4liitrit vett koos 5kg suhkruga, sai ostetud ka mingi spetsiaalne õunaveinipärm ja muud ained. Ca. 3 nädalat mulksus väga tihedalt ja korralikult nüüd aga nagu sai otsa mulksumine. Temperatuur on ühtlane koguaeg ca.22 kraadi.

    Maitse aga on see mis tekitab segadust. Maitse on nagu alkoholiga vesi. Ma pole hüdromeetriga küll mõõtnud alkoholi sisaldust aga mingit maitsenaudingut küll ei ole. Selline väga-väga vesine ja alkoholine, natuke vb isegi liiga happeline maitse. Mahl samas oli väga hea ja hapu. Kas annab kuidagi maitset parandada? Õunamaitset ma küll ei tunne:(

    Aitäh

  275. Proovige väikese kogusega, umbes ühe plastkipudeli täie veiniga külmkontsentreerimist, saate selgeks, kas selles veinis üldse on mingit tugevamat maitsset või polegi.

  276. Tere! Veiniselgindaja ei lahustu vees. Mis ma valesti tegin? Toimisin pakil oleva info järgi.

  277. Aitäh proovin selle ära, polnud enne kuulnudki sellest meetodist. Kui ma sealt mingi maitse välja külmutan siis lisan selle konsentraadi ülejäänud veinile ja hakkan niimoodi maitset timmima?

  278. Tere, Mis mõttes ei lahustu – läbipaistev zhelee ju, kuidas Te näete, et ei lahustu? Missugusest selitajast täpsemalt jutt käib, kahekomponentsest, kus on ränihape ja kitosaan, või hoopis zhelatiin?

  280. Austaud emand
    Katsetan erinevate koduveinide tegemist teist aastat, aga nüüd läks midagi …
    Teen eel kääritamisega 3-4 päeva. Tahtsin teha meloni ja apelsini veini – eelkääritamisel hakkas kolmandal päeval kihisema ja mullitama, neljandal päeval kui toorme kurnasin ja jäägid pressisin, et panna pudelisse mulksutaja alla tahtis hais mind „ära tappa“.
    Austatud emand, kas konkreetne veinitegu tuleb katki jätta ning mulksuv asi suunata kanalisatsiooni ja konstateerima, et melon ei kõlba veini tegemiseks …. või et melon tahab lühemat eelkääritamist?
    Teid vastuse eest ette tänades.

  281. Tõsi on, et ei arbuusist ega melonist ei saa head veini. päris absoluutselt kõigest ikkagi ei ole mõtet veini teha. Ka apelsin iseseisvana ei sobi hästi, kuna sellel on liiga kõrge happesus. Ega me ju muu maailma veinide puhul pole ka apelsini ja meloni veinist kuulnud. Vast sellel on ikkagi põhjus, miks need, kellel melonit ja apelsini volilt käes on, neist siiski veini ei tee 🙂

  282. Tänan teid austatud emand vastuse eest.
    Nagu ma teie vastusest aru sain, ei ole mõtete sellel asjal edasi käärida lasta, lootuses, et ebameeldiv lõhn käärimisprotsessi lõpuks ära kaob? Jap?
    Ma kuskilt lugesin, et melonist pidi saama veini teha ja veel lugesin, et apelsin on hea lisanda teistele toorainetele. See kevadel panin Hispaania ploomi veinile katsetuseks punast greipi sisse 15 liitrile 1,5 kg (4tk); tulemus oli hea (praegu laagerdab), aga tuleviku tarbeks võtsin teadmiseks, et greipi tuleb natuke vähem panna, mõrkjat maitset nats liiga palju.
    Teid vastuse eest ette tänades.

  284. Jah, apelsini võib lisada teistele toorainetele, aga mitte teha puhast apelsiniveini. Aga melonist, kardan küll, elulooma ei saa. Kui muidugi käärimisnõusid jagub ja pole vaja kiirustada selle tühjaks saamisega, võite proovida lasta lõpuni käärida, et vaadata, mis sest siis lõpuks tuleb. Ega seda ju jooma ei pea 🙂

  285. Tere! Paluksin nõu. Mul on käimas vein 5,5kg suhkrust, 5-6kg rabarberist, 2 kg õuntest ja 650g rosinatest. Eile kurnasin viljad välja, maitse oli väga hea. Lisasin teise poole pärmist ja vett ja , et saaks 25l veini, aga nüüd on maitse vesine. Mu enda mõte oleks, et lisaks veel mahla siis paar liitrit, aga kas pärmi jääb siis väheks? Peaks pärmi ka juurde lisama ja suhkrut? Või mingit muud maitsetugevdajat panna, aga mida? Külmkontsentreerida ma seda veini ei saa, mul ei ole lihtsalt kusagil külmutada.

    Parimat!

  286. Tere, Kirjelduse järgi ei tohiks küll väga vesine olla, lihtsalt vähe käärinud veel ja alkoholi pole väga sees. Pärmi ja suhkrut ärge kindlasti juurde pange. Suhkru edasisel lisamisel läheb vein lihtsalt kangemaks, aga juba olemasoleva kogusega peaks kangust tulema nii 12-13% vol. Mina laseks tal nüüd rahulikult edasi käärida ja mitte liiga vara otsustada veini üle.

  287. Tere! Millega soovitate alõtša veini selitada? Proovisin Coobra selitusainega mis muidu õunaveini puhul ideaalselt töötanud. Nüüd aga alõtša puhul ei taha selgineda, kuigi järgisin täpselt pakendil toodud juhiseid (korralik loksutamine gaasi välja saamiseks, jahe ruum jne). Kas oskate mõne muu firma ainet soovitada, mis teie kogemuse põhjal hästi töötanud on? Või mis trikke võiksin veel proovida?

    Suured tänud ette!

  288. Tere, kui miski muu enam ei aita, siis prooviga banaani trikki, on seni mul luuviljaliste puhul hästi aidanud. Kõik järgnev kehtib 25 liitri veini selitamise puhul.
    Ostke pool kilo banaane ja laske toas üliküpseks seista, nii et koorel juba pruunid plekid peal on. Koorige ja tükeldage banaanid, kallake üle 0,6 l veega, nii et nad vaevu kaetud on, ja siis keetke tasasel tulel 20-30 minutit. Laske maha jahtuda. Kurnake kogu vedelik välja, pigistage banaanimassi näiteks sõelal või kurnamiskotis, et võimalikult palju vedelikku välja saaks. Tekkinud kuiv mass visake ära või pange koogitaigna sisse, oma asi. Aga kättesaadud hall, pehmelt öeldes inetu väljanägemisega lödi kallake jahtunud peast oma häguse veini sisse: 100 ml 4,5 liitri veini kohta, seega 25 l veini jaoks 550 ml. Ime peaks sündima 3-4 päeva jooksul ja vein tulema selge ja sillerdav.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

Gravatar
WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. ( Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. ( Logi välja /  Muuda )

Tühista

Connecting to %s