Koduveini meistriklass 9.-10.juulil Rogosi mõisas

Võrumaa Kutsehariduskeskus koostöös UMA MEKIGA kutsub kõiki TURISMIETTEVÕTJAID, kellel huvi käsitöönduslikult valmistatud kääritatud veinijookide valmistamise vastu ja kasutamise vastu oma külaliste toitlustamisel, meistrite käe all õppima ja katsetama!

 Toimumisaeg: 09.07.2011 kell 12.00-18.00 Rogosi mõisas

Meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

 Eesmärk:
– KOHALIKE JOOKIDE (koduveini) valmistamine ja kasutamine toitlustamises;

– Ettevõtjate üksteiselt õppimine;

– Võrgustikupõhise koostöö ja rist-turunduse treening.

 9. juulil

12.00 – Räägime, millest kõigest saab koduveini teha (porgand, rabarber, võilillesiirup jne), kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas neist mahla kätte saada.

13.00 – Esitlus, metsik käärimine versus kultuurpärmiga käärimine. Mis täpselt toimub käärimise ajal veinis, kuidas käärimist lõpetada ja veini selitada.  Mida veel veinidesse lisatakse.

13.45 – Kerge eine

14.00 – Mõisaga tutvumine, mõisa veinikeldri külastus

15.00 – Esitlus, millega ja mida saab veinis mõõta – hüdromeetri kasutamine, suhkru hulga reguleerimine, ph määramine, veini kanguse määramine. Erinevate mõõdikute kasutamine. Muud vajalikud tarvikud veinitegemise juures.

15.45 – Paus

16.00 – Maalehe poolt just väljaantud Tiina Kuuleri raamatu “Koduveini aabits” esitlus

16.45 – Meistriklassis osalevate veinimeistrite poolt tehtud veinide maitsmine ja hindamine, veinikõrvase maitsmine.

 

Mõttetöö ettevõtjaile: meistriklassis kuuldu kasutamine oma piirkonna aktiivse toiduturismi edendamisel.

Kaasa omavalmistatud veini või midagi veinikõrvaseks sobivat. Oma aktiivse osalemisega saate osaks meistriklassist ning muudate päeva mõnusaks kogemuste vahetamiseks ja uue õppimiseks.
10.  juulil kogu päeva vältel

– kohtumised koduveinimeistritega

– võimalus maitsta erinevaid koduveine 

– kohtumised koduloomadega 

– kammerkontsert

– mõisa veini valimine

Veinikõrvaseks sobivate kohalike toodete müük.

Samal ajal toimuvad Rogosi mõisas Unustatud Mõisate Päevad ja Rogosi mõis on avatud külastajatele kella 10.00 kuni 18.30.

Mõisa veinikeldris on avatud näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

 Meistriklass on ettevõtjale ja osalejatele TASUTA.

Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com

Ühistegevuse väestamist rahastatakse programmi INTERREG IV A  projektist „ International Food and Activity Tourism”.  Projekti eesmärk on arendada toiduturismi ja aktiivse turismi kostööpakkumisi rahvusvahelisele turule.

Kohtumiseni MEISTRIKLASSIS!

Kuum ilm teeb käärivale koduveinile kurja

Paljudes kodudes juba käärivad selle kevade esimesed koduveinid – võililled, nurmenukud, rabarberid.  Kuumad ilmad, mis juba olid ja mis kahtlemata tulevad veel, võivad aga käärivat koduveini kahjustada, kuigi enda arust olete kõik õigesti teinud.

Vein tahab käärimiseks peamiselt stabiilset temperatuuri. Punased veinid käärivad üldiselt natuke soojemas temperatuuris, 20-25 °C, valged tahavad aga pisut jahedamat keskkonda – 18-22°C. Kui ruumis on mainitud temperatuur, siis tuleb arvestada sellega, et käärimine iseenesest tekitab sooja, seega käärib vein tegelikult soojemas temperatuuris kui toakraadiklaas näitab.

Hea vahend kontrollimaks oma veini soojust on käärimisnõu peale kleebitav kraadiklaas  , mis näitab alati ära, mis seis teie tünnis parajasti valitseb.

Näide: Panin võililleveini käärima mõni aeg tagasi ja hoidsin seda sahvris, arvates, et seal on tal hea jahe – keskmiselt 20 °C. Soojemate ilmade saabudes aga hakkas sealgi temperatuur tõusma. Kleepisin eelmainitud temperatuurinäidiku tünni peale ja pidin kreepsu saama – veinis endas valitses 24-25°C. Mina aga tahtsin just oma heledat veini jahedas kääritada, et säilitada heledatele veinidele iseloomulikku värskust ja erksat hapet. Soojemad kraadid tekitavad veinides teistsuguse käärimise ja vein ei tule värske ja kerge, vaid võib omandada hoopis koltunud ja väsinud maitse, oksüdeeruda vms.

Kui ma olin avastanud, et vein on liiga „kuum“, tuli kiirelt hakata teda jahutama. Et ma ei jaksanud täis 30-liitrist tünni keldrisse vedada (mis oleks kõige mõttekam tegu, kui kelder olemas on), tuli leida teisi vahendeid. Tegin suure saunalina märjaks ja mässisin ümber tünni. Põhimõte on sama kui inimesel kõrget palavikku maha võttes – märgade linade vahele. Vesi hakkab linast auruma ja jahutab sellega ka tünni. Peab ainult jälgima, et rätik kogu aeg niiske oleks.

Kel rohkem insenerimõistust, võib organiseerida pideva jahutuse voolava veega. Kiiremaks jahutamiseks võivad sobida ka morsi jahutamiseks mõeldud sügavkülma-plastkuubikud, st mitte jääkuubikud, mis veinisse visatuna üles sulavad ja sinna oma vee jätavad, vaid hoopis veega täidetud plastist kuubikud, mida on enne sügavkülmas hoitud.

Mine nüüd kohe ja vaata, kui kuumas su koduvein käärib ja päästa veel, mis päästa annab!