Mida on veiniteoks vaja?

Ajakirjas Naised avaldasin 2008 augustis koos piltidega ülevaate sellest, mida alguses vaja on:

ajakirja naised pilt1

ajakirja naised pilt2

193 thoughts on “Mida on veiniteoks vaja?

  1. Tere, olen varem veini valmistanud marjadest, veest ja suhkrust. Alati on õnnestunud. Nüüd sooviksin proovida rabarberiveini teha, kuid olen veidi segaduses. Kas kindlasti on vaja rabarberist tehtud veinile lisada veinilupja ja mis juhtub, kui ei lisa?

  2. Tere! Olete fantastiline meister, kes jagab lahkelt kogemusi teistega. Kiskusin üles suure sületäie septembrikuiseid rabarbereid ja kahju on neid ära visata. Seepärast tunnen huvi, kas laidate väga maha nendest nt õuna-rabarberiveini tegemise mõtte või saab neist siiski veel asja? Olen kursis, et mahla tuleb neist vähem, kuid kas võib olla muid põhjuseid, miks sügisene rabarber üldse ei sobi?
    Ette tänades, Kristel.

  3. Tere! KUi need rabarberivarred on kasvanud kevadest peale, siis on neis oblikhapet liiga palju. Oblikhape on organismile kahjulik sellepärast, et viib kehast kaltsiumi välja. Kui aga tegemist on nö teise saagiga ja rabarberid on nooremad, siis võib neid õuntega segada küll. Oluline on siis vaid, et milliste õuntega – tõenäoliselt sobiksid hästi magusamad ja happevaesemad suveõunad, siis pääseb rabarberi hape neid tasakaalustama.

  4. Tere! Tehakse küll puhtast arooniast veini. Kui teha puhtast mahlast, tuleb väga tummine ja tanniinine, nii et kas see ka hea tundub, on maitse asi. Puhas aroonia on näiteks minu lemmikvein. Muidugi võib seda lahjendada ka vähekese vee või mõne mahlaga. Õuna stardipakki ma aroonia jaoks ei soovita, küll aga Presto või Golden Wine oma.

  5. Tere!Plaanis on jõhvikaveini-tegu.Kas teha seda õunaveini stardikaga ja kas on mingeid nüansse, mida tähele panna või teisiti teha?
    Ette tänades, Tarmo.

  6. Õunaveini stradikaga võib teha küll, aga siis pigem jätta see bentoniit sisse panemata näiteks. Muud olulist erinevust ei ole.

  7. Kui vein on ümber valatud, kas siis laagerdusnõu tuleb sulgeda õhukindlalt, või mulksutajaga?

  8. Kui kõik lõpetamise ja selitamise protsessid on kindlalt lõpetatud, siis võib veini jätta suurde pudelisse laagerduma ja sellisel juhul las ta olla õhukindlalt kinni, korgiga ja veel parem, kui ka vahaga ülevalatult. Kuni veel ei ole kõik lõpetatud ja selitatud, võib vein seista vesilukuga.

  9. Käsil astelpaju vein ja käes oodatud probleem. Kuidas eemaldada pinnale tekkinud õli – läbi marli laskimisest pole kasu ja sõela või kulbiga mässamine tundub olevat aja raiskamine.
    On pakkuda ehk mingi nipp?

  10. Kohvifilter abiks. Aga siis pigem mitte et peaks veini laskma nõrguda läbi filtri, vaid esialgu näiteks lihtsalt riibuda selle abil õli pinnalt ära.

  11. Minu kõrvitsavein sai pudelitesse villitud. Värv sai ilus, maitse suurepärane kerge, kuiv aga mahlane valge vein. Sai peatatud, selitatud, vein oli lõpuni käinud suhkrusisaldust hinnates. Tegin prooviks ühe pudeli lahti ja ehmatasin- veinil on pärmi lõhn. Kõik ei tunne aga mina ja paar parema ninaga inimest tundisid küll. Huvitaval kombel ma villimise ajal seda ei tajunud või ei pannud tähele. See on minu esimene veinitegu, kasutasin veinipärmi. Üks sisemine tarkus ütleb, et lase sel veinil rahuneda. Mis Teie arvate, millest selline asi ja mis nüüd teha kui on midagi veel teha…

  12. Tere. Pärmilõhn on väga noore veini tunnus. See kaob umbes 6 kuu jooksul ära, muud ei olegi vaja teha kui lasta veinil vananeda. Pärmilõhn võib olla täiesti reeglipärane lõhn ja ei tähenda, et Te midagi valesti oleksite teinud, ärge muretsege!

  13. Tere! Pöördun Teie poole, et pisut nõu saada. Nimelt on mul ees üks ingliskeelne veiniteoraamat, mille koduveiniretseptide koostisesse kuulub ka selline asi nagu “Campden tablet”. Mind huvitab, kas see on vältimatu koostisosa, ja kui on, siis kas seda saab ka Eestis kusagilt osta.

  14. tere Tiina, on Sul kogemusi, kas kaevuvee kasutamine veinitegemisel tuleb pigem kasuks või kahjuks ?

  15. Tere Tiina! kuna siin on nii hästi muredele vastuseid saadud siis pöördun jälle. Panin kaks nädalat tagasi so 3 aprillil käärima (virre oli 5 päeva äinud) sellise sahvritühjendusveini, kõrvits, astelpaju, vahtramahla, mõned iitrid õunamahla ja paar peotäit rosinaid. 3 kg suhkruga 25 l 2 nädalat on möödas ja see vein ei mulksu. Hüdromeeter näitab, et suhkrut pole, kangusemõõdik näitab 12 kraadi. Maitse on ok, veidi mõrkjas ja muidugi pärmimaitset on liiast aga mis nüüd saab? Panin vist vähe suhkrut. Paneks suhkrusiirupit juurde aga siis läheb liiga kangeks. Mis teha? Peatan, selitan ära ja pudelisse?

  16. See, et ta nii kiiresti ära käis, on normaalne. See, et pärmi maitset on tunda, tähendab, et vein on väga värske ja noor alles, aja jooksul pärmi maitse kaob. Kui olemasolev maitse tundub enam-vähem okei, siis tuleb jah peatada, selitada ja pudelisse panna. Kui tahaks natuke magusama, kuid mitte kangemat veini, siis tuleb pärast peatamaist ja selitamist, kuid enne pudeldamist suhkruga maitse marajaks timmida.

  17. Mulle see kuivem meeldib, magustama ei hakka aga pisut mõru on, kuigi mitte ebameeldivalt mõru. Kas on lootust, et see mõrkjas maitse pehmeneb? Teine vein jäi ka seisma, see käis vaid nädala aga ma vist unustasin käima pannes teise koguse suhkrut panna, sellele panen küll juurde ja ajan uuest käima, sest alkoholi on väga vähe. Selle tegin sügavkülmutatud tikritest ja porgandist. Maitse ajab täitsa elevile, hästi pehme ja hea, ilusti valgeks kisub senine kääritis.

  18. Aja jooksul veini maitsed reeglina ümarduvad, pehmenevad, nö teravad nurgad saavad silutud, ka happesus taandub, nii et küllap jääb ka seda mõrusust vähemaks.A teisele veinile suhkrut juurde ja segage sade ilusti põhjast üles, siis läheb paremini uuesti käärima.

  19. Tere! Teen esimest korda rabarberi veini ja ei saa hakkama. Vein mulksus vaid 3 päeva. Lugesin blogidest, et suhkrut lisades hakkab taas käima, aga mul ei hakanud. Eile õhtul panin uuesti pärmi. Nüüd kõik kihiseb, aga mulksuma pole hakanud. Mida teha? Ette tänades Anne

  20. Kui kihiseb, siis ikkagi käärimisprotsess käib. KOntrollige, kas teil kaas on ikka ilusasti kinni, võibolla on üks serv natuke lahti, siis mulksu ei tulegi 🙂

  21. Aitäh kiire vastuse eest! Kaas on kinni. Nüüd kurnasin rabarbritükid välja. Muidu lõhn on hea, täitsa veinilik.

  22. Tere ! Teeme ka esimest korda rabarberist veini . Vein käis aktiivselt nädal ja paar päeva, aga nüüd on vaikus . Rabarberitükid on purgi põhja vajunud. Mida teha edasi ? Ette tänades Ene

  23. Tere,
    Teie vein on käärimise lõpetanud ja vajab lõpetamist. Kui Te olete soetanud omale Veinivilla rabarberiveini stardipaki, siis seal on täpselt kõik juhised kirjas. Samuti on kõik etapikaupa kirjas Koduveini aabitsas. Rääkimata juba sellest, et siinsamas blogis vanemate postituste all on terve eraldi artikkel Miks rabarberivein tänavu nii popp on. Head lugemist!

  24. Tänud kärme vastuse eest ! Olen lugenud siin kõiki postitusi, aga et asjas päris kindel olla, küsisin Teilt ikkagi üle. Nüüd jätkame stardipaketis olevate õpetuste järgi ja ehk saab meie veinist ka asja. Rabarber on tõesti popp , katsetasin eelmisel aastal ka likööri tegemist ja tulemus oli vägagi põnev ja hea.

  25. Tere! Proovin sellel aastal esimest korda rabarberiveini. Tegin vastavalt veinivillast ostetud valmistuskomplektis olevale retseptile. Peale marjade väljakurnamist lisain`täiendavatl 1 kg suhkrut, kuna suhkrusisaldus oli juba 0. Tänaseks on vein 11 päeva käärinud, suhkrusisaldus on jälle jõudnud 0 ja alkoholisisaldus on 16. Saan aru, et tegelikusses peaks vein käärima kauem kui 2 nädalat. Kui ma nüüd käärimiseks vajaminevat suhkrut veel lisan, kas siis ei tule vein mitte veelgi kangem…? Kas peaksin veini kääritamise selles etapis juba ära lõpetama, kuna alkoholisisaldus on juba nii kõrge?

    Teine küsimus. Kuidas oleksin pidanud käituma, et saada ca 11% alkoholisisaldusega rabarberiveini (täna panen veel 25l käima)?

  26. Tere, ärge nüüd jah, enam suhkrut lisage, läheb veel kangemaks. Hakake veini kääritamist lõpetama. Selleks, et saada 11% rabarberiveini, pange sinna 4,7-5 kg suhkrut, ja las käärib niikaua kui käärib, ärge ikkagi suhkrut rohkem lisage.

  27. Tere.Panin eile veini käärima mustsõstardest.Täna on pudelile tekkinud marjajäägid.Kas see tuleb ära kurnata?

  28. Ei tule ära kurnata, vara veel. See on täiesti loogiline, et marjakestad pinnale tõusevad, nii peabki. Hoopis paar korda päevas tuleks need marjakestad uuesti veinivirdesse segada, et nad ei kuivaks ega tekitaks õhku mitteläbilaskvat kihti sinna peale. Ära kurnata tuleks nad alles käärimise lõpus.

  29. Alles kaks päeva tagasi sai pandud mustsõstravein käärima aga märkasin täna , et protsessi pole veel hakanud ja pinnal on tõusnud mõned marjad ja ühe peal on hallitus. Kas sellisel puhul saab midagi veel teha, või sellest ei tule midagi välja?

  30. Kas te veinipärmi kasutasite ja marju pinnalt alla segasite? Nii või teisiti noppige hallitusega marjad välja ja maitske virret – kui hallituse või äädika maitse on juures, sisi ei ole paraku midagi enam teha, tuleb ära visata. Kui veinipärm on sees, siis segage põhjast korralikult üles, peaks käärima ikka hakkama.

  31. ei ole veinipärmi kasutatud ja poel seda puutunud veel. Aga millega ma võiksin neid marju selat välja võtta. Sest klaasist anum on ja raske kätte saada kitsast avausest. On olemas pikad näpitsad näiteks aga need on metallist, kas üldse tohiks metallist asjaga puutuda või peaks olema ikka plastmass või miski muu materjal? Ja selline küsimus ka, et kui oelks vaja nt suhkrut juurde lisada, kuidas seda tehakse, kas lihtsalt segatakse juurde?

  32. Tere,
    olen hetkel Eestist ära ja pikalt vastata kahjuks ei saa. Soetage omale palun Prismast, Selverist või Bauhofist mõni veinitegemise alustuse komplekt aj tehke nende õpetuste järgi. Või lugege enne mu blogi või Koduveini aabitsat, seal on veinitegemise õpetused kirjas. Marjad ikka kurnatakse välja, mitte ei võeta ükshaaval 🙂 Kardan küll, et kui veinipärmi te kasutanud ei ole ja juba pealt hallitab, siis see virre on Teil raisus.

  33. Vabandust kallil puhkuseajal tülitamise eest aga mul oleks ka väike küsimus – kas juba käima pandud mustsõstraveinile võib lisada juurde pärmi – otsustasin, et siiski ei tahaks oodata aastat selle valmimiseni 🙂

  34. Aitäh, vein käärib praegu “maal”, – so suvekodus. Kas on ok, kui et enne ei sekku kui külmaks läheb (oktoobris?) – et siis toon linnakoju js lisan ka pärmi.

  35. Suvekodus võib vein rahulikult käärida kuni külmadeni, aga selleks ajaks peaks iga normaalne vein juba ammu käärinud saama. Seepärast jäi mulle arusaamatuks, miks te hiljem pärmi tahate lisada. Vast ikka mõtlesite peatajat 🙂

  36. Tere, vaatasin, et teil müügile tulnud siidripärm. Kas sellega saab siidrit teha vaid (õuna)mahlast või saab ka õuntest (nagu veini tehakse)? Ja kui saab vaid mahlast, siis kas juba kuumutatud mahl ka sobib? Kas seda pärmi on kauplustes ka müügil?

  37. Siidrit tehakse puhtast õunamahlast, mille ei lisata suhkrut, vaid kääritatakse temas endas leiduva suhkru abil lahjaks alkohoolseks joogiks. Seega tükkidest seda teha ei saa. Kuumutatud mahl võib ka sobida. Müügil on siidripärmi Prismades ja Bauhofides.

  38. Tänan kiire vastuse eest 🙂 Pärin nüüd edasi. Kui panen siidri käärima plastikust veinitünni, siis kas panen kohe kaane peale ja kas panen vesiluku ka mulksuma 🙂 ? Ma pärmil olnud õpetusest ei lugenud seda välja. Veel vaatasin, et õpetusel kirjas, et tuleks villida paksematesse pudelitesse ja peale panna kroonkorgid (kas need on nö õllepudelikorgid?) või shampanjakorkidega. Kas venipudelitesse villimine ja sulgemine veinikorkide ja kapslitega ei ole soovitav?

  39. Kui tahate teinekord päriselt kiiresti vastust saada, siis ikka helistage 🙂 Vahel ma vaatan neid küsimusi alles paari päeva pärast. Jah, kohe tuleb kaas peale panna ja vesilukk ka.
    Teisel käärimisel pudelis tuleb joogile mull sisse ja sellega koos ka tõuseb rõhk. Kui villida siider tavalisse veinipudelisse ja panna peale tavalised korgid, siis need pudelid plahvatavad ühel hetkel ja olete kogu oma siidrist ilma.

  40. Tere taas. Mul jälle mure siidri valmistamisega. Enne käärimist näitas hüdromeeter mahlas 40, kasutasin toormahla. Panin siidri käärima eelmisel pühapäeval, st praeguseks siis käärinud 9 päeva, sellest paaril viimasel päeval on mulksunud väga väga harva. Arvasime, et ehk on siider valmis ja otsustasime mõõta alkoholi sisalust. Ma nüüd ei tea, kas ma ei oska enam mõõta või on see mõõdik katki, aga see näitas alkoholi sisaldust 25 või üle selle, mis pole kohe üldse ju loogiline. Maitse järgi ka tegelikult ei tunne, et oleks alkoholi sees ja on hirmus hapu maitsega ka. Mida edasi teha ja kuidas asja parandada saaks? Kas peaks ootama 3 nädalat täis või siiski midagi kohe ette võtta?

  41. Tere. Käärimise lõppu mõõdetakse ikka hüdromeetriga – et kas on veel suhkrut sees või pole. Kirjelduse järgi otsustades on tõesti kogu suhkur ära käärinud ja võiks siidri pudelitesse kallata, lisada 1 tl suhkrut ja alustada teist käärimist, et mull sisse tuleks. Alkoholimõõtja võis olla kas ebakvaliteetne (millisel juhul, kui see on Veinivilla oma, vahetame oma poes selle ümber) või tehti tõesti kontrollides mingi viga. Maitse peabki hapu olema, sest siider on ju kuiv oma olemuselt. Magusamat siidrit saab hakata timmima hiljem, pärast teist käärimist pudelis ja sademe eemaldamist kaelade külmutamise meetodiga. Kui seda ei tehta, jääbki Teie siider kuiv ehk maitses hapu ning suhkrut võite lisada vahetult enne joomist.

  42. Alkoholimõõtja jah ostetud veinivillast, aga ma usun, et see tegelikult töötab küll, sest eile mõõtis sellega ka mu sõbranna koduveini, sai tulemuseks 10, mis on igati loogiline. Siidrit mõõtsin 4-5x ja kuidagi ei saanud paremat tulemust. Mul on olemas ka hüdromeeter, aga täpselt ei mäleta enam selle numbrite tähendust ja juhend kadunud. Kas saaksite selle mulle meilile saata (kart.kybarsepp@gmail.com) või siis kirja panna? Aga mida nüüd siis teha, kas mõõta veel midagi ikkagi või villida pudelisse ja loota, et kõik ikka ok 😀 Mida tähendab kaelade külmutamise meetod?

  43. Hüdromeetriga ei saa mõõta mulliga vedelikku, eelenevalt tuleb mullidellast alahtuda. Seepärast võiski mensuur valesti näidata. Mina Teie asemel villiks pudelitesse. Hüdromeetri kasutusjuhend on siin: Hüdromeeter

    Õlle või veini suhkrusisalduse mõõtmiseks. Lase mõõdikul vedelikus vabalt ujuda ning võta näit vedeliku pinna kohalt. Kõrge pluss-arv (valge ala mõõdikul) näitab suurt suhkrusisaldust. Kui vein/õlu on lõpuni käärinud, siis on suhkrusisalduse näit väiksem.
    Kui vein on saanud liiga kuiv, võib suhkrut juurde panna. 2,5 g suhkrut 1 liitri veini või õlle kohta tõstab hüdromeetri näitu 1 astme võrra. Näiteks: 20 liitri kuiva valge veini suhkrusisaldus on -5. Seda soovitakse magusamaks teha, tõstes suhkrusisaldust 5 astme võrra, lisades 12,5 g suhkrut liitri kohta, ühtekokku 250 grammi (20x5x2,5g).
    Alkoholisisaldust saab määrata, mõõtes suhkrusisaldust nii käimise algul kui lõpus. Näiteks punase veini käärimise algul näitas mõõdik +80, lõpus -5. Vahe on 85 astet. Alkoholisisaldus (%) on seega 85:7,5=11,3.

  44. Tere.

    Oleks selline küsimus et kui palju läheks vaja jõhvikaid 25L veini valmistamiseks? Kavatsen marjad purustada ja kotiga virdesse lisada.

    Tänud.

  45. Tere.
    Võtsin ploomiveiniteo ette teadmisega, et seda veini on raske selgeks saada. (Kasutasin Presto stardipakki). Nüüd tuli paraku välja, et hoiatus oli täiesti õigustatud. Aga mida nüüd siis ikkagi peale hakata: kas lisada teist korda veel selitajaid (ränihapet, kitosaani)? Või bentoniiti? Või asuda katsetama munavalgega? (Kuidas see üldse käib? Mitu muna tuleks 20 liitri valmis veini jaoks vahtu lüüa? kas segada korralikult veini sisse või jätta veini peale: et äkki hakkab ise kuidagi veiniga kontakti võtma?) Ma tean, et mul ei jätku kannatlikkust väga pikalt veini selginema jätta, tahaks ikka võimalikult ruttu joogipoolise valmis saada.
    Teine küsimus puudutab valmis veini magustamist suhkruga. Ma olen seni oma paarkümmend veinitegu ära tarvitanud sel kujul, nagu vein on välja kukkunud. Nüüd tundub aga, et tahaksin põldmarjaveinile suhkrut lisada. Kas kallan lihtsalt tunde järgi suhkrut veininõusse (ja segan, ootan, kuni see seal sulab)? Või teen veega siirupi? Ma saan aru, et see on maitse küsimus, kui palju suhkrut lisada. Aga kas selles osas on ka mõni soovituslik vahemik?

  46. Te võite katsetada ükskõik millisega neist moodustest, et veini selgeks saada – topeltselitajatega, munavalgega. Vein võib selgeks minna, ja võib ka mitte, ploomivein enamasti teeb, mida ise tahab 🙂 Bentoniiti vast ei peaks tarvitama. MUnavalgeid võtke tünni pealt 2 tk, kloppige kõvaks vahuks ja segage veini sisse, mitte ärge jätke pinnale hulpima.
    Suhkrut veinile magususe tõstmiseks segatakse kannutäie veiniga. Ja algul pigem vähem, ja siis tasapisi lisades, mitte kohe korraga kilo juurde kallates. Alustage 100 grammist kogu tünni peale.

  47. Aitäh kiire vastuse eest, eks siis paistab, mis tuju minu ploomiveinil on. Praegu meenub aga veel üks põhimõtteline küsimus: millist efekti annab ja miks üldse on vaja marjad pärast mõnepäevast virdes ligunemist välja kurnata? Kas see aitab kaasa selgema veni saamiseks või on sel mõni muu põhjus? Golden Wine’i stardipakis olev juhend seda üldse ei mainigi, mina suhteliselt algajana olen üsna täpselt juhtnööridest kinni pidanud ja seega marjad alles lõpus, kui vein lõpuni käärinud, välja võtnud. Kas tasuks seda siiski teha?

  48. Mida pikemalt marjad virdes ligunevad, seda rohkem maitset nad ära annavad. Samas iga marja puhul ei ole liiga tugev maitsete intensiivsus üldse õigustatud, seepärast võiks nad enne lõppu välja kurnata. Milline maitse kellelegi meeldib, sõltub tegija maitsest ja siin kindlaid käsklusi – kurna välja, ära kurna välja – anda ei saagi. Tuleb ise katsetada ja otsusele jõuda.

  49. Korjasin täna kaks 10l ämbrit arooniaid. Tahaksin teha koduveini, aga kuidas siis täpsemalt. Homme lähen ostan selle 25 l nõu. Kas panen sinna põhja purustatud arooniad näiteks koos 3 kg purustatud apelsiniga ja kas sinna võib ka maitseks kirsilehti panna ja kuum vesi peale? Siis ootan ühe päeva ja lisan suhkru umbes 4,5 kg? Ja kohe ka pärm leige veega. Millal ma sinna vett lisan, et 25 l täis oleks ja kas marjad võivad lõpuni sees olla või võiks ikka mingi aeg need välja kurnata?
    Pikk kiri küsimustega, aga otseselt aroonia veini õpetust ma ei leidnud, ei aabitsast ega ka siit blogist. Et just kuidas täpselt ja kui palju?

  50. Leili, võtke aabitsast tavalise marjaveini õpetus ja talitage selle järgi. Või soetage GVolden Wine või Presto või muu sarnane stardipakk ja käituge täpselt nende juhiste järgi, mis seal kirjas on. Arooniad on ka marjad, nii et neile sobib tavaline purustatud marjade õpetus. Kas hoida marju lõpuni sees või kurnata enne lõppu välja, on iga veinimeistri oma maitse ja kogemuse küsimus, selle koha pealt ei tee ma mingeid ettekirjutusi 🙂 Olge ise julge katsetama, ega muidu need kogemused ei tule!

  51. Tere, uurin veel siidri tegemise kohta. Mida tähendab kaelade külmutamise meetod, mida eelpool mainite? Ja mul nüüd siidrid pudelisse villitud. Iga pudeli põhja sai ka teiseks käärimiseks lusikatäis suhkrut lisada. Kas peaks pudeleid vahepeal ka loksutama, et suhkur paremini ära sulaks? Kui nüüd see teine käärimine ka ära toimunud, siis kas peaks siidri ümber villima? Tänud ette!

  52. Ma kardan küll et te ei hakka seda kaelade külmutamise meetodit tegema kodus, aga õpetus on siin: Kõigepeealt suletakse pudelid kroonkorgiga. Seejärel pudelid käärivad, kork alaspidi. Nii koguneb kogu põhjasete otse korgile. Seejärel pudelikaelad (ja ainult kaelad) külmutatakse kiiresti, et korgile kogunenud pärm külmuks ja moodustaks klombi. Koduste vahenditega võib seda proovida jääkuubikutega või lumega jämesoolaga ja atsetooniseguga täidetud nõus. Kui pärmiklomp on külmunud, avatakse kiire liigutusega pudel, eemaldatakse setteklomp ning suletakse pudel uuesti kiirelt korgiga. Seejärel võib jätta vahuveinipudelid suletuna veel järelvalmima ja arenema.

    Kui Te seda meetodit ei kasuta, koguneb sete lihtsalt pudeli põhja ja mõttekam on see sinna ka jätta. Sest kui valate vahepeal siidrit ümber, kipub mull kaotsi minema.

  53. Tere. Mul juhtus nii, et nädalavahetusel tehtud 3l õuna-ploomi moosi (vähese suhkruga) ei saanud vist korralikult purki suletud ja on käärima läinud (täitsa korralikult vahutab). Kas on võimalik, et kui sellele segule toormahla ja siidripärmi lisada, siis saab sellest veel korraliku siidri? Kui saab, siis palju peaks toormahla juurde lisama 25l siidri saamiseks (pärmikott on selle suurusega)?
    Ja kas oskate soovitada kuskohast võiks leida sobivaid korke (ja korkijat ja kapsleid?) vahuveini pudelitele? Veini ja õllepudelite jaoks on varustus olemas, aga siidri tahaksime vahuveini pudelitesse villida.

  54. Tootmahla tulebki nii palju lisada, et 25 liitrit täis saaks – 25 liitrit 🙂
    Korgist vahuveinipudeli korke ja spetsiaalset korkijat minu andmetel ei müügi Eestis keegi, neid tuleb mujalt tellida. Aga võibolla keegi teine müüb ka, ei ole kursis. Plastkorke ja raudasid, mida saab käega peale panna, müün ise oma Veinivilla poes.

  55. Tere, kuna ei ole eriline koduveini sõber siis prooviksin hoopis õunasiidrit teha. Kas oleks võimalik saada mõni hea retsept selle tegemiseks. Ja kuidas see tegemine praktiliselt välja peaks nägema.

  56. Siidripärm 25 liitri siidri kääritamiseks
    Võtke puhast värskeltpressitud õunamahla kuni 25 liitrit (või segage osaliselt veega). Siidripärm sisaldab 7 grammi pärmi ja 2 g ensüüme, mis soodustavad siidri selginemist. Puhtale mahlale (või mahla-vee segule) lisage vajadusel suhkrut niipalju, et densimeetri näit oleks 1040-1050 vahel, või hüdromeetri puhul 40-50 vahel; see annab lõpuni käärimisel tulemuseks 5-6% alkoholi. Kui soovite kergemat siidrit, ärge lisage suhkrut üldse või lahjendage liiga magusat mahla veega. Lisage pärm otse virdesse ja segage. Käärimine võiks 18-22 C juures kesta kuni 3 nädalat. Kui käärimine on lõppenud, villige siider pudelitesse – soovitatatvalt paksust klaasist vahuveini, šampanja või õllepudelitesse ja lisage igasse pudelisse teelusikatäis suhkrut. Seejärel sulgege pudelid kroonkorkide või šampanjapudelikorkidega ning hoidke neid 3-4 päeva toasoojas, hiljem tõstke jahedamasse, umbes 11-15 C . Pärast nädalat jahedas on Teie siider juba joomiskõlbulik, kuid mõnekuuline laagerdumine toob maitsed paremini esile. Kui kasutate siidri valmistamiseks õlleankrut, siis sulgege selle kaas õhukindlalt pärast 4 päeva käärimist ja laske ilma suhkrut lisamata siidril rõhu all lõpuni käärida.

  57. Tere!
    Kuidas käituda veiniga, mis peaks justkui valmis olema: nädal aega puhkab juba käärimise lõpetaja ja selitajatega ja oleks justkui aeg ta pudelitesse villida. Aga aeg-ajalt (paar korda päevas) kostab sealt ikka mõni mulksatus. Kas lasen tal veel mõne aja seista või peaksin lisama teist korda käärimise lõpetaja. Mul oli tegelikult kavatsus teda vähekese suhkruga natuke magusamaks teha. Kardan, et kui seal nüüd veel siisiki elu on sees, siis viskab uue suhkru saamisega pudelites korgid pealt.

  58. See mulks võib tulla ka lihtsalt õhu liikumisest. Aga las ta ikka seisab veel natuke, liiga kiiresti ei ole ka vaja pudelisse panna. Esialgu ei oleks vaja kohe teise peatajaga kallale minna 🙂

  59. Tere,
    Aitäh kiire vastuse eest siidri valmistamise kohta. Tekkis veel küsimus selle kohta, kui valada käärimise lõpus siider õlleankrusse ja lisada suhkrut, ning sulgeda. Saavutamiseks siis seda, et õlleankrust kraanist lastes head kihisevat siidrit saada. Kas selline siidri käitlemine erineb pudelisse panemisest ?

  60. Selge. Aga kui kaua ma seda aeg-ajalt mulksuvat puhkust võin talle lubada? Millal peaks midagi ette võtma? Küsin juhuks, kui ta samas vaimus jätkab. Millal siis on viimane aeg sekkuda?
    Teine asi: kas 10-liitrises nõus veini tegemisel peab tavakogusele (25l) mõeldud komponendid (ensüümid, pärm, peataja, selitaja) üliväga täpselt kaaluma ja jagama. Või aitab kui silma järgi, umbes nii, et natuke vähem kui pool kõigest. Ja kui see nii on, et võib ka silma järgi, siis kas pigem vähem või rohkem?

  61. Siiani olen ise silma järgi jaganud ja on aidanud. Samas keegi, kes kaalus grammipealt, ei saanudki oma veini hiljem selgeks. Nii et mine sa võta kinni 🙂
    Kui vein kahe nädala pärast käärib (NB – mitte et lihtsalt mulksub, vaid avades on siiski näha ja tunda käärimist, kihisemist ja mullitamist), siis peaks jah uurima, et miks ta edasi käärib.

  62. Tere,
    Kas siidri kääritamise lõpetamiseks on olemas mingeid nippe, et saaks nn vähekanget magusat (doux) siidrit valmistada. Või peaks juba enne kääritamist mahlaga midagi ette võtma, et käärimine nn valutult lõpetada, et siis jääks virdel suurem fruktoossuhkru sisaldus.

  63. Tegelikult ei saa kodusel teel magusat siidrit teha. Ainus nipp on hästi vara jooma hakata, kui siider alles vähe on käärinud.

  64. Tere

    Kas riivitud õuntest segatuna arooniaga saab teha veini või siidrit? Mahlapressi pole ja suur laar õunu tahab raisku minna.

    Siim

  65. Tere!
    Minul selline küsimus,et kuidas on õige peale käärimise lõppu veini magustada(käärimise peataja ja selitaja on ka juba lisatud)? Kasutasin Golden Waini stardipakki ja tegu on mustsõstraveiniga. Katrin

  66. Tere! Tekkis küsimus “vanamoodi” mulksutaja kohta. Kui ma panen ühe vooliku otsa pudelisse, kus sees on vesi ja vooliku teise otsa veinipudelisse, siis kas see voolik peab olema mahla sees või mahlapiirist ülevalpool?
    Vein oleks vaja käima panna, aga kõikides poodides, kus ma käinud olen, on vesilukud ära ostetud.

  67. Õigem on lisada suhkrut algul pisut vähem. Kui Teil on aga hüdromeeter ja oskate seda kasutada, siis on asi väga lihtne – timmite omale pokaalitäie sobiva magususega veini, seejärel mõõdate ära maitsestamata ja maitsestatud veinide suhkrusisalduse vahe ja vastavalt hüdromeetril olevale valemile lisategi ülejäänud veinile vajaliku koguse suhkrut, mille olete eelnevalt kannutäies veinis sulatanud. Valem: 1 liitri virde suhkrusisalduse tõstmiseks 1 Oe astme võrra tuleb lisada 2,5 grammi suhkrut.

  68. Tere jälle!
    Kas teil on kogemust ka suvikõrvitsa veinistamisega? Kas see on sama kasutatav nagu tavaline kõrvits? Kas oleks mõttekas teda kasutada üksi või koos õuntega? Ja kui viimast, siis milline nende komponentide vahekord võiks olla? Ja mis oleks hea pärmi ja muude ainete komplekt, kui teha suvikõrvitsast üksi või kui teha õuntega koos? Kas Golden vine? Või kui õuntega koos, kas siis ikkagi õunaveini stardipakk?

  69. Tere, kui Teile hea maitse oluline on, siis ma soovitaksin tungivalt suvikrvitsast veini mitte teha 🙂 Me oleme koduveini klubis proovinud nii ja teisiti, aga head nahka sellest ei ole tulnud. rge raisake una ega prmi 🙂

    Tervitades, Tiina

  70. Terv,

    Selline küsimus et kui tahta oma veinipudelid sildistada siis kuidas oleks kõige lihtsam seda teha? Kas on mingit sildivarianti mis tuleks pärast pärast lihtsalt maha ning millele saab digitaalselt printida? Ehk et ei jätaks väga palju liimi pudelile ?

    Renno

  71. Mina ise kasutan APLI kleebissilte – sinna saab tavalise printeriga sildi peale printida, kerge kleepida ja veega lahti leotada.

  72. Tere!
    Panin mõne nädala eest käima õunaveini. Tavaliselt olen teinud seda lihtsalt mahlast ja suhkrust, on mõne kuuga mulksumise lõpetanud, seejärel veel mõned kuud seisnud ning ca 10 kuud peale protsessi algust väga head kraami saanud. Seekord panin veinikomplektiga, ehk igasuguste nende pärmide jms lisadega, nagu manuaal ette nägi. Alguses läks suure hooga käima- isegi paar mulksu sekundis mõned esimesed päevad, seejärel käimine aeglustus. Nüüd, umbes kolm nädalat peale mulksuma panemist, on asi seisma jäänud. Kas võib tõesti asi juba ümbervillimiseks valmis olla? Kas seda kraami saab uuesti käima ajada, kangust lisada nt lisasuhkru panemise ja uuesti käima panemisega?

  73. Vein võib küll juba valmis olla, ei ole ühtegi takistust, miks ei võiks. Samas, kui tahate veel kangemat veini, lisage suhkrut, segage põhjast üles ja las käib edasi nädal kuni paar. Ega kauem ei käi kah.

  74. Tere! Kirjutasin suve keskel oma kangeks läinud rabarberiveinist. Kraade oli 18. Ma siiski pudeldasin selle ära ja täna vaatasin et pudelisuu juurde (üleval pool) oli sade tekkinud. Seega,mõtlesin et teen esimese pudeli lahti ja vaatan mis seal toimub. Lõhn oli väga meeldiv, kergelt magus ja aromaatne. Kui aga proovisin, siis pean ütlema et 18 kraadine vein ei olnud maitsev, kuna on lihtsalt NII kange (kergelt isegi esmapilgul kibe). Kuid kui keele peale ainult võtta, siis on on mahedam ja talutav… Kas sellega annab midagi teha (kuidagi lahendajada) või peaksin oma kange veini ära viskama?

  75. Tere,
    kesse siis muidu head veini ära viskab! Tehke juurde mõni väheke lahjem vein ja siis segage neid omavahel. Või proovige juues lisada oma kangele veinile näiteks mullivett. Võib huvitavaid tulemusi saada.

  76. Tere! Mida teha augusti lõpus käima pandud aroonia-mustsõstra-leedrimarjaveiniga, mis mulksumise on enamvähem lõpetanud. Ruum, kus ta on käinud, on olnud kütmata – 10-15 kraadi aga käärimisnõu oli kaetud fliisiga. Hüdromeeter näitab 10, maitse on hea aga kangust tundub vähevõitu. Kas võiks igaksjuhuks suhkrut juurde panna ja kaua siis võiks veel lasta käia ja kas peaks soojemase kohta viima?

  77. Tere!

    Villisin oma õunaveini pudelitesse, proovisin enne seda saada veini võimalikult selgeks, kallates mitmeid kordi läbi marli. Nüüd on aga paari päeva möödudes kogunenud pudelite põhja võrdlemisi palju sadet. Sooviks teada, mida te soovitaksite teha, et sellest lahti saada, kui mõne kuu pärast selle veini joomiseks läheb 🙂 Ei tahaks et külalised peaksid jooma veini, kus sade sees hõljub :/

  78. Marli muidugi peab kinni ainult suurema sademe, peenem voolab läbi. Kas kasutasite selitajaid, ootasite, kuni vein oli täiesti selge, ja siis villisite pudelitesse ning nüüd ikkagi on sade põhja tekkinud? Sel juhul tuleb arvata, et ikkagi liiga vara sai pudelisse ja teine kord ootate rohkem. Praegu on 2 võimalust: korgite kõik lahti ja kallate suurde nõusse edasi selginema. Või jätate kõik nii nagu on ja välja kallamisel olete ettevaatlik põhjasademega või dekanteerite enne serveerimist veini karahvini/kannu.

  79. Ma kasutasin õunaveinipärmi komplekti, lisasin lõpus sisse ka selitajad ning lasin veinil juhendi järgi nädalakese seista. Kuna tegu on minu esimese veiniteoga, siis ma ise ka ei mõiganud milline on klaar vein ning villisin selle pärast nädalast ootamist pudelitesse.
    Ma arvan, et ma kasutan seda varianti, et veini välja kallamisel olen põhjasademega ettevaatlik ja kallan selle kuhugile kannu sisse. Loodan, et see sade ära ei tapa 🙂

  80. Tere,
    Mul selline küsimus, et vein on käinud 3 nädalat ja ilusti mulksunud. Mõõtsin vini kandust ja see oli 0. Mis edasi, ksa peaksin suhkrut juurde panema ja laskma veel käjja.

  81. Kardan, et siin on kas mõõtmisega või mõõteriistadega midagi viltu, kangus ei saa kuidagi null olla selle aja peale 🙂 Kui mõõtsite hüdromeetriga, siis võis küll suhkrusisaldus null olla, aga kangust võiks nii 10% ikka olla selle aja peale. Millega ja kuidas Te seda kangust mõõtsite?

  82. Selle vidinaga mis poes müügil alkoholi sisalduse mõõtmiseks. Selline kraadiklaas mis jään veini sisse ulpima, kui proovisin valge viinaga siis oli see 40c.

  83. Kardan, et antud kirjeldusele vastab kange alkoholi mõõdik, mis veini kangust ei näita. veini kangust saab mõõta vinomeetriga ehk veini kanguse mõõdikuga.

  84. Kange alkoholi mõõdik ei näita adekvaatselt, kui joogis sisaldub suhkrut. Nagu nimigi ütleb, on see mõeldud kange alkoholi mõõtmiseks, ja siis pole vahet, kas te mõõdate sellega veini, suppi või maasikamahla – ta ei näita adekvaatset tulemust 🙂

  85. Tere, panin käima õunaveini koos suhkru ja veinivilla pärmiga 10 päeva tagasi, mulksumine algas koheselt ja kõik on OK. Küsimus: temperatuur on toas pidevalt 23-25 kraadi. Kas on hea lasta mulksumine lõppeda ja siis viia jahedamasse ruumi(u. + 15 kraadi) seisma, või viia kohe juba , peale 10 päeva käimist jahedasse ruumi. Lugesin eelnevalt , et soojas + 25 kraadi ruumis tuleb väga raske ja tuim vein. Või las seisab ja mulksub lihtsalt rahulikult lõpuni?

  86. See, mis Te lugenud olete, vastab ikka tõele, et käärmine liiga soojas teeb lameda ja igava veini. Seega oleks võinud selle veini juba 10 päeva tagasi jahedamasse viia. Viige siis või praegugi, äkki veel aitab.

  87. Tere. Kas suuri veinipudeli korke (läbimõõt 35-40mm) on müügil ka Bauhofis või peab tulema Veinivilla poodi?

  88. Tere!

    Mul käis lõpuni aroonia-õunavein ja tahaksin proovida poolele kogusele piimhappe kääritamist. Kuna olen juba kääritamise peatajad sisse lisanud, siis kas võin endiselt maloktilise kultuuriga kääritamise esile kutsuda?

    Tervele tünnile teha seda ei julge – võimalik, et midagi läheb nihu…

    Tänud ette!

    Tervitustega,

    Mari

  89. Kui olete juba käärimise peatanud, siis kahjuks enam MLFi teha ei õnnestu. Teinekord tehke kohe pärast alkohoolset käärimist MLF ära. Ja alles siis peatajad sisse. Nii on tõesti mõttekam, et jätate osa veini alles, et hiljem vajadusel segades maitset remontida.

  90. Tere.
    Kas veini selgitamise ajaks tuleb mulksutaja taas kaanele peale panna või mitte?

  91. Tere,
    Ostsin poest kahekäe korkija. Kas sellega korkimise juures on mingi nipp olemas, sest mitte kuidagi ei õnnestunud mul sellega pudeleid kinni korkida. Lõpuks lõin käega ja surusin käsitsi korgid pudelitesse. aega võttis aga vähemalt oli tulemus erinevalt masinaga tegemisest.

  92. Võtke korkija kindlalt kätte ja hoidke püstitõstetud pudeli kohal. Asetage sobiv kork korkija keskosas asuvasse avausse. Sättige korkija alumine ots vastu pudelisuud ja vajutage kahest käepidemest allapoole. Kork libisebki pudelisuule. Seejärel eemaldage korkija pudeli kohalt ja korrake sama liigutust järgmise pudeliga.

  93. Tervist,

    Küsin nõu veini kohta, millele ma lisasin käärimisepeataja, kuid kuu pärast pudeldamist läks vein sellegipoolest uuesti käima. Lisasin pärast selitamist maitsestamiseks suhkrut veinile, kuid kuna vein oli selge ja seisnud tünnis umbes poolteist kuud, siis käärimisepeataja peaks ju välistama, et vein pudelis uuesti käima läheb. Üritan aru saada, milles viga oli, et teaks teinekord vältida. Mitte, et kuiv vahuvein halb oleks, aga tavalised korgid ei taha hästi vastu pidada käärimisele.

    Veini oli tünnis u 26 liitrit, ehk natukene rohkem kui ette nähtud (kasutasin Presto koduveini komplekti).
    Vein oli tehtud kõrvitatest ja astelpaju mahlast. Kas astelpaju võis põhjustada, et käärimisepeataja ei töötanud? Astelpaju mahla lisasin veinile, nii et peale tõusnud õli ei läinud veini sisse ja vein oli ka puhas.
    Suhkurmõõtja näitas, et enne käärimisepeataja lisamist oli suhkur ära käärinud. Näit oli alla nulli.
    Veini maitse oli väga hea ja puhas ning vein oli ka selge.

  94. Astelpajus võis asi olla küll. Mul endalgi on läinud uuesti käärims, kui olen näiteks väga tugevat mustsõstramahla kontsentraati veinile lisanud. Eks tuleb uuesti käärimise peatajat kasutada 🙂

  95. Tere!
    Palun nõu, kas ilmselt lõpuni käärinud veini võiks enne käärimise lõpetamist veega lahjendada?
    Hüdromeeter näitab +1; kangus ca 13C aga pisut magus ja liiga kange tundub.
    Tegu õuna-pihlakaveiniga
    Tervitades,
    Erik

  96. Tere,
    ausaltöeldes ei soovita veega lahjendada. Pigem laske veinil üks aastake seista ja maitske siis, usun, et selleks ajaks maitseb ta juba suurepärane. NImelt pihlakavein ei annagi kohe algul õigeid maitseid välja, vesi aga ajab kogu vein tasakaalust välja.

  97. Tere, olen aabitsa otsast lõpuni läbi lugenud aga ikkagi tekkis küsimusi.
    Käib minu esimene 25-liitrine vein plastmassnõus 3-ndat päeva, moosivein. Moosid olid siis mustsõstra, mustika (suhkruta), tikri, vaarika, kokku u 6 liitrit. Suhkrut pidin lisama 4kg, siis oli hm näit peaaegu 80. Kiiresti mulksus, täna natuke rahulikum, nagu sekundeid loeks.
    Jäi mõõtmata ph tase aga panin igaksjuhuks 1 tl sidrunhapet.
    Tahaksin nüüd ta teistkordsele käärimisele panna klaaspudelisse.
    Kas ootan kui päris seisu jääb, siis kurnan pudelisse aga kui palju ma peaksin siis veel suhkrut panema? Palju peaks hm näitama?
    Ja kas uuesti pärmi?
    Tänan juba ette!

  98. Tere. Ma ei saanud hästi aru, miks Te seda teist korda käärima tahate panna – vahuveini tegemiseks? Põhimõtteliselt käärib see olemasolev ise ilusasti lõpuni ära. Kui tahate siis ikka veel kangemaks saada, lisage suhkrut sinnasamasse, ei ole vaja ümber kallata, sest siis te ju viskate kogu põhja vajunud pärmi minema. Miks Teil on vaja teist korda ja klaaspudelis kääritada?

  99. Ei, teeks ikka tavalise veini! Ma jätan siis sinna nõusse kuni lõpuni, ei pea tingimata ümber kallama, siin mõned asjaarmastajad soovitasid tungivalt 🙂
    Kas peaksin seda vahepeal segama?

  100. Tere!Sooviks abi leida,kuna minu vein ei läinud käima,kui uuesti teistkorda panin.Sade on põhjas ja seisab.Tegemist on õunaveiniga ja kui suhkru lisasin,panin umbes 200g. pihlakasiirupit ka hulka.Kas äkki pihlakas segas värgi ära?See oli oma tehtud siirup,mitte poe oma.

  101. Tere,
    kas te veini kanguse mõõtsite üle? Kui on juba kangust kuskil 14%, siis vaevalt et ta enam käärima läheb. Pihlakas ei puutu asjasse 🙂

  102. Tere,
    kui vein ei käi, siis on sellel rida konkreetseid põhjusi. Vaadake siitsamast blogist artiklit Restartida või mitte,seal on põhjuseid loetletud.

  103. Tere,plaanis on teha pihlakast veini,kauaks peaksin marjad sisse jätma,kas käärimise lõpuni? või mõne päeva möödudes. Ühest vanemast raamatust lugesin et kasutatakse linnastustamist. Seega marjadest tehakse kerge käärimisega segu,sellesse tuleks lisada mingi osa ka suhkrut?
    Hiljem kurnata mahl välja,pärm,suhkur ja lukk peale. Mõte oleks ka pehmenduseks magusamat õuna lisada.
    Olen lugenud,et marjatest viljakestad kerkivad pinnale,tekitavad “urbse öhuga täidetud keskkonna” äädikhappepakteritele soodus koht arenemiseks. Mul küll sellega probleemi pole olnud,kas pean veininõud loksutama aegajalt kui seal rosinad peal?

  104. Tere. Kui pihlakad liiga pikalt sisse jätta, jääb maitse väga mõru, nii et kui soovite leebemat veini, siis võtke marjad mõne päeva pärast välja. Seesama tegevus – marjade leotamine virdes, ongi vana nimetusega linnastustamine, tänapäeval aga matsereerimine. Õuna võib pihlakale ikka lisada. Kui marjad on tõusnud virde pinnale, siis oleks tõesti ea seda aeg-ajalt loksutada, et pealmised marjad veiniga üle kasta.

  105. Tere!
    Küsimus käärimise ja vahutamise kohta. Sai 3 pangetäit õunamahla pangedesse käärima pandud enne suurde pudelisse panemist. 3st pangest 1 pang jätkuvalt vahutab aga 2 pange on vahutamise lõpetanud. Vedeliku pinnal on näha, et mingi elu seal käib ja midagi toimub. Kolmas pang jätkuvalt vahutab. Lõhnad on erinevad. Kas on oht, et olen mahla liiga kauaks pange käärima jätnud ja nüüd on asi otsapidi äädikaks ära keeranud?
    Tänud ette!
    Merje

  106. Tere. Äädika tunnete ära lõhnast, see on ilmeksimatult äädika lõhn. Kui Te ei lisanud neile pangedele veinipärmi, siis võib vabalt olla, et kahes panges hakkas tööle mingi ühe tüvega metsik pärm ja kolmandas mingi teistsugune, võimalik et vale käärimine. Seda ei saa kahjuks ainult välisel vaatlusel kuidagi määrata. Teinekord lisage kohe pärast mahla pressimist veinipärm.

  107. Tere. Aastal 2005 sai ülearusest õunamahlast tehtud veini, 4×25 liitrit. Ja unustatud nurka. Nüüd leidsin, tahaks pudelitesse laiali villida. Värvus on ilus, selge, hele, kuldne, maitse korralik, alkoholi sisaldust ei tea (salakaval, tarkade jook), mäletan et 25l kohta panin 4kg suhkrut ja mulksumise lõpus proovides tundus hapuvõitu, panin veel 2kg, läks uuesti käima ja käis korralikult lõpuni ja nii seisma jäigi. Nüüd ostsin BIOWIN, mõõtsin, näitab – 7. Nüüd tahaks pudelitesse laiali villida, aga veinil on mingil määral süsihappegaas sees, raputades tulevad mullikesed. Kas sellest tuleks kuidagi lahti saada, või see on loomulik veini juures? Tänan.

  108. Tere,
    vabandan vastuse viinimise pärast. Segage ja raputage veini päeva jooksul mitmeid kordi intensiivselt, süsihappegaasist peaks ikkagi enne lahti saama, kui pudelitesse villite. Mullid näitavad, et käärimine on alles pooleli või et vein ei ole veel stabiilne ja valmis pudelitesse villimiseks.

  109. Tere, 3-4 päeva tagasi sai käima pandud õunamahlast vein. Pudelitele panin kummikorgid ja vesiluku, kõik töötab ilusti. Küsimus tekkis mul sellest, et ma kahtlustan, et pole normaalne see et maja on veinilõhna täis. Kas mul on vesilukkudega midagi valesti või peaks kummikorke kontrollima?
    Tänan

  110. Tere,

    Tekkis mõte teha veini filtreerimiseks masin, küsimus selles et kas tasub ka enne pärmi lisamist mahl läbi filtreerida või kuidas see maitset mõjutab ?
    Millise tihedusega filtreid kasutada ? Üldiselt suurest sodist vabanen juba varem ja kasutan värskelt pressitud õunamahla.

    R.

  111. Enne pärmi lisamist mahla läbi filtreerida ei ole küll mingit mõtet. Tavaliselt on esimeses etapis suuremad filtrid ja siis lähevad üha tihedamaks.

  112. Panin õunaveini stardikomplektiga käima 30l (24l õuna, 3l pihlakat ja 3l arooniat – kõik puhas pressitud mahl, Vett ei lisanud. Lisaks 6 kg, suhkrut. Käis ilusasti – 3 nädala möödudes oli kõik lõpuni käinud, kangus kusagil 10% kandis. Maitsesin – hea, kuid liiga hapu tundus. Mõtlesin siis algaja mõistusega, et lisan 3 kg suhkrut ja las käib edasi – saab kangem ja magusam. Paraku käima teda enam ei saa. Esmalt proovisin “Restart” pärmiga (lisasin ka 0,5kg rosinaid ja veidi kanget teed. Mitte midagi. Siis valasin pealt ära 3 liitrit, lisasin lahjenduseks liitri vett ja proovisn tavalise veinipärmiga – ikka ei midagi. Nüüd siis hankisin eripärmi kangetele veinidele nimega “Killer” ja lisasin selle eile õhtul sinnasamasse lahjendatud osale (et siis see käima minnes suurde pudelisse kokku segada). Hommkuks oli kerge vahukirme küll peal, kuid mulksu ei mingit. Kas oodata edasi, et ehk käivitub veel? Kas ehk segada see lahjendatud osa kohe suurde pudelisse? Või mis variandid üldse on, et sellist magustatud “vein” uuesti käima saada. Ja kui tõesti on nii, et sellist “veini” enam käima ei saa, siis mida võiks vigade paranduseks veel ette võtta, et sellest tuntavalt läbikäimata suhkru maitsest lahti saada?

  113. PS! Lisaks eelnevale: kahjuks kurnasin enne suhkru lisamist välja ka esmase käärimise põhjasette – no mis teha, alles hiljem lugesin, et seda poleks vaja olnud teha…

  114. Kokku 9 kg suhkrut on kaugelt liiga palju ühe 25 liitrise veini jaoks, pärm lihtsalt ei suuda ennast nii magusas keskkonnas kehtestada.. Võibolla kui te umbes poole peale lahjendate, siis võib veel asja saada, aga pigem ilmselt mitte. Leppige sellega ja ärge teinekord nii palju suhkrut pange.

  115. Panin uue laari käima, 10liitrit arooniaid (purustatud) + värskelt pressitud õunamahl (kokku 25L).
    Kaua arooniad sees peaksid olema? Kas sellise koguse puhul tuleb punane vein ? Hetkel lisasin pool pärmist, käärind on paar päeva.

  116. 10 liitri arooniatega peaks jah üsna punane vein tulema. Eks te hoidke arooniaid sees kaua tahate – lühemat aega ligunedes tuleb heledam ja vähesema tanniinsusega vein, kauem leotades tumedam ja tugevam vein. Vastavalt oma maitsele talitagegi 🙂

  117. Jah, kahju, algaja asi…
    Arvasin oma rumaluses, et kuna esimesena pandud 6 kg on kõik lõpuni ära käinud, siis suhkru uuesti lisamisel seda enam arvestama ei pea – mis sest, et selle uuesti käivitatava “mahla” kangus on 10% või ehk isegi veidi peale. Veega segama ei hakka, küllap peatan/selitan/laagerdan/villin selle laari niisama ära – olgu siis pealegi dessertvein. Aga kas on äkki midagi, mida võiks veel teha või näiteks laagerdamise ajaks suurde pudelisse lisada, et maitset veidikenegi “värskemaks” saada. Hape, tammelaastud, tanniin või mida iganes veel (kuiva veini lisamiseks mul kahjuks ka võtta ei ole)?

  118. Selge, arvasin et äkki seal mingi aja limiit, aga kui ei siis hea. 🙂
    Tahan tummist punast veini saada, ilmselt siis ootan nädalakese siis ära.

  119. Tarmo, proovige enne väikses klaasitäies veinis, kas sidrunhappe lisamine annab mingit efekti. kui annab, siis pange suurde tünni ka, kui ei aita, siis pole mõtet kraami raisata.

  120. Tänan! Proovin õhtul järgi, kui just imekombel uuesti käima pole läinud – hommikul oli ju ikkagi “Killerist” kerge vahukirme peale tekkinud, mida varem polnud…

  121. Tere,
    Teen veini esimest korda ja panin kohe 2 rauda tulle, et katsetada eri variante täpselt samast mahlast. Ühes 10L ämbris ainult õunamahl + suhkur (1.2kg), teises 10L ämbris õunamahl + suhkur (1,2kg) + õunaveini pärmikomplekt. Mõlemad läksid ilusasti käima.
    Pärmikomplektiga tehtud vein kääris ca.1 nädalaga ära, nüüd selgineb paar nädalat, siis läheb pudelisse. Väga hea kuiv vein paistab tulevat.
    Ainult suhkru abil kääriv vein käis ilusasti. Otsustasin korraks kaane maha võtta ja läbi segada, aga peale seda enam üldse ei mulksu. Virre on magus, suhkru tase on tulnud 80 pealt 58 juurde. Kangust mõõtsin nii 6% juurde. Temperatuur on olnud 22-23 kraadi. Lugesin nõuandeid, et kuidas uuesti käima saada. Lisasin teisest ämbrist ülejäänud pärmi ja toitesoolade komplekti (ca.10g). Siis veel sidrunhapet 8g. Aga ei miskit, ei mulksu. Mis veel aidata võiks, et käima saada? Restart olevat vist kõige viimane variant, kui miksi muu ei aita.

  122. Vein hakkas ise mulksuma, enne kui jõudsin hakata restarti ostmisele mõtlema. Pärm ja sidrunhape või üks nendest vajas vist veidi aega. Nüüd mulksub kenasti 🙂

  123. Panin 15.09 käima õunaveini (stardipakiga) ja lisasin ka mõned järele jäänud õunamoosid. Kaas kinni ja mulksuma. Täna, 14 dets tahtsin alustada peatamise ja selitamisega aga siis avastasin, et olin ühe etapi ära unustanud. Vein oli kurnamata ja oli lisamata ka teine osa veinipärmist. Kaant avades ei meeldinud mulle ka see lõhn – ei saagi aru, kas see meenutab pärmi- või äädikalõhna. Mis nüüd teha? Kurnasin veini ära ja kas lisan uuesti pärmi (paki teine osa) ja panen käima või hakkan lõpetama? Hüdromeetri näit oli alguses 60 ja nüüd 0. Kangust on maitse järgi justkui küllaga, aga matselt väga kuiv. Mahl oli väga magus ja lisasin 25 l-e 1 kg suhkrut + moosid.

  124. Tere,
    siin on nüüd oluline vahe, kas tunda on äädika või pärmi lõhna. Äädika puhul pole enam päästa midagi ja vein tulebki kas äädikaks lasta või lihtsalt ära visata. Seevastu pärmilõhn tähendab seda, et vein on noor ja äsja käärimise lõpetanud. 60 Oe alguses viitab kahjuks pigem äädika variandile, sest võimaldab välja kääritada ainult alla 10% kangust, mis on äädikhappe bakterile väga soodne keskkond. Kui ikkagi on asi õnneks läinud ja vein on hea, siis lõpetage, selitage, ja alles seejärel soovi korral lisage suhkrut maitsestamiseks juurde.

  125. Tere,

    mul on viimaste õunaveinidega olnud probleeme veini selitamisega. Olen proovinud lisada teist korda selitajaid, olen proovinud munavalge meetodit – miski ei aidanud, vein jäigi sogaseks. Nüüd on jälle üks sogane vein ootel, umbes kuu aega on tal aega olnud selgineda, aga ei ole märki, et selgemaks läheks. Kuulsin, et üks variant oleks üliküpsete banaanidega veini selgeks saada. Kuidas see täpselt käib? Kui palju banaane oleks vaja ja millises küpsusastmes ja kuidas täpsemalt toimida?

  126. pool kilo banaane lasete toasoojas küpseks, lausa pruuniks. Koorite, tükeldate, kallate üle vähese veega, nii et tükid ainult kaetud oleks. Keedate pool tundi, kurnate vedeliku välja. Tuleb hall, veniv, kole vedelik. Jahutage vedelik ja kallake veini sisse. Ime võiks sündida paari-kolme päeva jooksul 🙂

  127. Tere! Ma olen paar aastat tagasi teinud rabarberiveini nii, et jätnud rabarberitükid kogu käärimise ajaks virdesse. Lugesin praegu mälu värskendamiseks “Koduveini aabitsa” rabarberiveini peatüki üle ja tekkis küsimus: kas seal antud õpetuse järgi tuleks rabarberitükid kohe alguses välja kurnata?

  128. Ei tule kohe alguses välja kurnata, võib nii ja võib naa, lihtsalt tulemused tulevad erinevad. Nagu pannkoogiretseptiga – muidu on sama, aga tulemus erinev sõltuvalt sellest, kas panna sisse suhkrut või soola 🙂

  129. Tere!
    Kas aurutatud sõstramahlast tuleks oluliselt kehvem vein kui marjadest? (See puhastamine on üks hirmus aeganõudev asi, sestap tuli selline päästev variant meelde.) Ja kui teha aurutatud mahlast (mis on ju üks kange mahlakontsentraat), siis kuidas otsustada, kui palju seda kanget kraami ja kui palju vett?
    Või vahest on veel mingi võimalus, kuidas marjade puhastamisest tarjadest vabaneda?

    Ette tänades hilisel öötunnil või varasel hommiku., kui üks viiendik on puhastatud ja jõud otsas, kael kange ja uni silmas 😦

  130. Tere,
    veini jaoks ei pea sõstraid tarjadest üldse vabastama 🙂 Purustage marjad koos tarjaga, kallake suhkrut ja kuuma vett peale ja las need kobarad seal sees hulbivad umbes nädal aega, kui vein juba käärib. Aga muidugi võib ka aurutiga teha, sel juhul lisage umbes 1/3 kuni 1/4 vett.

  131. Suur tänu umbes sellise vastuse eest, mida ma salajas lootsingi.
    Aga sel juhul küsin igaks juhuks vaal, kas äkki on ka nii, et tikritel ei pea tingimata neid musti tupsukesi ja varreotsakesi likvideerima?

  132. Tere!
    Tülitan taas ühe küsimusega. Nimelt, kui vein on lõpuni käärinud ja lõpetaja ning selitajad sisse pandud, kas võib ta panna hermeetiliselt suletud nõusse selginema või peab olema ikka mulksutajaga nõu? Mul tuli veini nii vähe (12 liitri)t, et suur 25 liitrine nõu, milles ta kääris, jääb vist liiga suureks, väiksem veini kääritamise nõu on aga 10 liitrine – seega jälle liiga väike. Küll aga leidub üks sobivas mõõdus, 15 liitrine veekanister, millele saaksin kaane peale keerata, aga mulksutaja jaoks on tema suu liiga suur. Kuidas soovitate toimida?

  133. Kui nädalakese on vein pärast käärimise peataja lisamist juba seisnud ja võib kindel olla, et käärimine on tõesti peatunud, pole mingit muret – võib panna jah kinnisesse nõusse.

  134. Mu küsimus tegelikult ongi see: kas kohe pärast lõpetaja ja selitaja lisamist ei või kinnisesse nõusse panna? Saan eelmisest vastusest aru, et igaks juhuks pigem mitte. Kas oleks siis parem see väike kogus, 12 liitrit ikka suurde nõusse jätta? Kas liigne õhk, mis sinna jääb, halba ei tee?

  135. Tere! Tegin mustsõstardest (koos natukese punaste sõstardega ja rosinatega) veini. Kääris ilusti ära, suhkrut sees ei ole, kangust peaks olema kuskil 12%, pH paigas. Kallasin põhjasademe pealt ära, vabanesid süsihappegaasist. Lisasin käärimise peatajat, tõstsin jahedamasse kohta ning päeva pärast lisasin ka 2 kõvaks vahuks klopitud munavalget. Nüüd nädal aega hiljem läksin keldrisse vaatama. Kaas on natuke punnis, mulksumist ei kuulnud, aga munavalge on tõusnud veini pinnale. Panin kaane peale tagasi ja 4 tunni pärast oli see jälle punnis. Kas võib olla, et käärmisprotsess kestab edasi ning ei lase munavalgel põhja vajuda või on veinis veel süsihappegaasi sees? Mida peaksin edasi tegema?

  136. Koorige või kurnake see munavalge veinist ära. Ega üle nädala ei soovitakski munavalgega koos veini hoida. Oodake päevake, kontrollige, kas ikka läheb kaas punni. Et kindlaks teha, kas vein ikka käärib, siis mõõtke hüdromeetriga suhkrusisaldust mõne aja möödudes – kui ajaga suhkrusisaldus väheneb, siis käärib edasi ja tuleks uuesti käärimise peatajat sisse panna.

  137. Tere,
    uurin kas puhast pirniveini on mõtet teha või on parem seda näiteks koos õuntega teha?
    Kui teha koos õuntega, kas siis tuleks kasutada õunaveini stardi komplekti?

  138. Eestis kasvavad enamasti söögipirnid, mis on väga magusad, aga väga vähe happelised. Sellistest pirnidest jääb vein lame ja igava maitsega ning võib üsna kergesti äädikaks minna. Parem oleks jah segada talveõunte mahlaga ja kasutada kääritamisel õunaveini komplekti.

  139. Tere!
    Viimasest postitusest on küll varsti juba aasta, aga loodetavasti on see asjalik veebileht ikka “elus” :). Sidrunhape. Ilmselt müüakse veini jaoks spetsiaalset sidrunhapet mingi põhjusega. Olen paaril järelmaitsestamisel kasutanud tavalist sidrunhapet ja pole spetsiaalpulbriga võrreldes mingit vahet tajunud. Ei ole ka veel nii pika kogemusega, et vein oleks keldris väga mitmeid aastaid seista saanud — kas tavalise sidrunhappe kasutamine võib tekitada mingeid hilisemaid tagajärgi? Võimalik, et ma ei ole mõnda olulist raamatut lugenud, aga kui kaua üldse koduveini säilitada on mõistlik (temperatuur 6-10C)?
    Kõigi kommentaaride eest juba ette tänades.

  140. Tere,
    Võite rahulikult tavalist sidrunhapet kasutada, isegi tavaline sidrun on lubatud. Ainult siis ärge seda pehmet valget säsi, mis on koore ja viljaliha vahel, lisage. Koduveini säilivusega on nii, et mida kangem, mida happelisem ja mida magusam, seda kauem seisab – meil on koduveinikonkursile toodud ka 1988.aasta pihalaveine ja olid superhead. Aga kerge lahja kuiv valge vein katsuge kuni 4 aasta jooksul ära tarvitada.

  141. Tere,
    selline mure ,et vein on 1,5nädalat mulksunud ja mulksub edasi aga sinna peale hakkab valget vahtu tulema.Mis nüüd viga võiks olla?Vein on tehtud vanadest mahladest.

  142. Vaht võib olla tavaline käärimise kõrvalnähtus. Teine asi on, kui tekib valge kile moodi moodustis, siis on vein raisus. Kumb on?

  143. See vaht on ikka selline õhuline (nagu vahukirme).Et vist muretsemiseks pole põhjust 🙂 Tänud

  144. Tere!
    Olen esimest korda veinitegija, olles terve teema läbilugenud, ei leidnud kahjuks vastust oma küsimusele. Lugesin, et mulksutajale tuleb see punane kaas peale jätta, eile hakkasin veini tegema ja panin mulksutaja peale,aga jätsin kaane pealt ära 😳, hommikul oli vesi sealt praktiliselt kõik välja pritsinud, kas ma peaks uuesti mulksutaja pooleni täis kallama? Kork sai nüüd pärast guugeldamist ikka peale tagasi ☺

  145. Tere
    Teen oma esimest veini, kasutan poe veini tegemise komplekti. Vein on nüüd ilusti maha käinud. Teen õunaveini, õuna mahlast. Vein on hästi ilus ja selge. Hetkel panin sisse ränihappe ja selgitaja. Mõne päeva jooksul hakkan veini maitsestama kuna vein hapu. Tean, et suhkruga saab veini magusamaks teha ja nt sidrunihappega saab hapusust juurde anda. Aga kuidas ja kui palju panna näiteks suhkurt ma ei tea. Ja kas on olemas teisi maitseaineid millega võib seda veini maitsestada? Ja kas maitsestan kogu kääritamis nõu sees oleva veini korraga või iga villitava pudeli koguse eraldi?

  146. Tere,
    Tavaliselt maitsestatakse ikka kogu partii ühes tünnis ära ja siis villitakse pudelitesse. Hakake suhkrut hästi vähehaaval lisama ja segama. Lihtsam on võtta kannutäis veini, sulatada segades suhkru seal sees ära ja seejärel lisage kogu kannutäis tünnile. Muid asju, millega maitsestada – ingver, kaneelikoor, piparmünt, sõstralehed jne – pannakse kohe käärimise algul tavaliselt, et maitsed jõuaksid seguneda.

  147. Tere,
    proovisin sellel sügisel esimest korda õunaveini teha. Mahla oli palju, seega sai tehtud kolm 30l pudelit. Kahes pudelis kultuurpärmiga, ühes pudelis nö. metsikult (lisasin mahlale juurde rosinaid). Käärimise lõppedes sai lisatud peataja ja selitaja, süsihappegaas välja loksutatud. Värv on ilus selge ja kollane, maitse ja lõhn veinil on aga nagu kummiliimil. Hüdromeeter näitab aiateibaid – kord 5 kraadi, kord 15 kraadi. Maitse järgi tundub ikka suhteliselt kange. Kas kõik kolm veini on ebaõnnestunud või ongi selline maitse loomulik ja ajapikku läheb paremaks? Või peaks midagi juurde lisama? Suhkrusiirupit juurde lisades on nagu natuke parem aga see kummiliimi maitse on ikka alles.

  148. Ma kahjuks ei oska ette kujutada, mismoodi see kummiliimi maitse käib. Hüdromeeter näitab tulemust kõige paremini 20 C juures, ja see näitab suhkrusisaldust Oecsle astmetes veinis, mitte kangust. Kui veinil on pärmi maitse, siis see näitab ainult seda, et vein on liiga noor ja värske veel, ning see maitse ajapikku kaob. Kui vein on lihtsalt liiga kuiv, siis saab seda maitset suhkru lisamisega parandada. Kui on tunda äädika lõhna ja maitset, siis see vein on lootusetult äädikaks minemas ja parata pole midagi. Kummiliimi maitse ja lõhnaga pole mul kunagi varem kokkupuudet olnud, ei oska muud pakkuda kui mingit bakteriaalset saastatust. Samas ei soovita kunagi liiga vara veini ära visata, aeg võib vahel veinidega imet teha.

  149. Palju oleneb sellest, mida kasutada happe ja magususe suurendamiseks. Võib juhtuda, et vahtramahlast endast ei jää järelmaitsesse midagi alles.

  150. Ploomivein võib sogaseks jäädagi. Pikemalt olen selitamise eri tahkusid kajastanud KOduveiniaabitsa viimases trükis, kus on palju erinevaid meetodeid üles loetletud. Üks võimalik meetod: kõik järgnev kehtib 25 liitri veini selitamise puhul. Ostke pool kilo banaane ja laske toas üliküpseks seista, nii et koorel juba pruunid plekid peal on. Koorige ja tükeldage banaanid, kallake üle vähese veega, nii et nad vaevu kaetud on, ja siis keetke tasasel tulel 20–30 minutit. Laske maha jahtuda ning kurnake kogu vedelik välja, pigistage banaanimassi näiteks sõelal või kurnamiskotis, et võimalikult palju vedelikku välja saaks. Tekkinud kuiv mass visake ära või pange koogitainasse – valik on teie. Aga kättesaadud hall, pehmelt öeldes inetu väljanägemisega lödi kallake jahtunult oma häguse veini sisse. Ime peaks sündima 3–4 päeva jooksul ning vein saab selge ja sillerdav.

  151. Suur tänu, proovin kindlasti järele aga kuidas saada teada ligikaudne suhkru sisalduse nt. kui see jäi käärima panemisel hüdromeetriga mõõtmata, on vaid lõpptulemus ja see on -10. Teada on vaid et lisasin 25 L veini kohta kokku 6 kg suhkrut?

  152. Tagantjärgi ei saa enam midagi teada. KOhe alguses peab hüdromeetriga üle mõõtma, siis on selge. Lõpptulemus -10 näitab vaid seda, et kõik jääksuhkur on ära käärinud ja tõenäoliselt on vein väga kange 🙂

  153. Ma ei ole kunagi proovinud lõpuni käärinud ja selitatud veini magustada. Nüüd on aga kaks 25-liitrist tikriveini nii kuivad, et ei kõlba juuagi, kahju, sest tikri maitse ja aroom on ilusti säilinud. Kui ma püüaksin nüüs veine suhkru lisamisega päästa, kuidas peaksin toimima? Kuidas lisada suhkrut – kas lahustada keedetud vees? Ja kui palju suhkrut võiks 20 liitrile veinile lisada? Saan aru, et see on maitse küsimus, aga mul puudub ligilähedanegi ettekujutus, millises vahemikus opereerida, katsetada. Kas kilo suhkrut 20 liitri kohta, näiteks?

  154. Tere, Esimene küsimus, et kas teie vein on korralikult käärimise peatajatega lõpetatud? Sest kui ei ole, siis hakkab see suhkru lisamisel kohe uuesti käärima ja käärib kangemaks ning jällegi kuivaks. Õige järelmaitsestamine käib tegelikult kõigepealt väikese kogusega, näiteks klaasitäie veiniga, ja seejärel hüdromeetri abil välja arvutamisega, kuipalju täpselt peaks suhkrut lisama, et saada teile sobiv magusus. Saan aga aru, et hüdromeetri kasutamine ei pruugi teile tuttav olla, seepärast soovitan, et hakake pigem väga väikese koguse lisamisega pihta – algul paar-kolmsada grammi, siis 500 grammi. Suhkur lahustage eelnevalt kannutäies veinis, mitte vees.

  155. Jah, vein on kõik tavalsed protseduurid läbinud, on käärimise peatajaga lõpetatud, süsihappegaasist vabanetud, selitaja lisatud ja seista lastud. Ma olen juba oma viis aastat igal suvel marjadest ja õuntest õige mitu veini teinud, ei ole aga kunagi mõõtnud virde magusust enne käärimapanekut. Enam-vähem 5 kilo suhkrut olen lisanud 25 liitri kohta. Küll aga olen käärimise lõppfaasis kontrollinud hüdromeetriga suhkru sisaldust. Tavaliselt asun lõpetamise kallale, kui näit on vahemikus 0 kuni -5. Minu meelest oli ka seekord näit nii umbes -5, ainult et suhkrut panin seekord sihilikult vähem, et vein ei tuleks liiga kange. Nii umbes 4-4,5 kilo. Kas see 500 grammi oleks enam-vähem optimaalne kogus terve 25 liitri kohta? Või 200-300 pluss 500.

  156. Hüdromeetriga järelmaitsestamine käib nii: võtate mõned pokaalitäied veini ja hakkate tasahaaval suhkrut lisama ja maitsma. Kui saab liiga palju, võib maitsestamata veini jälle juurde valada, niikaua kui täpselt paraja maitsega vein valmis on. Siis mõõdate üle kõigepealt maitsestamata veini hüdromeetri näidu, no näiteks on see -5. Nüüd mõõdate üle selle veini, ille maitse olete parjaks sättinud. Hüdromeetriga kaasas olnud vutlarisse mahub täpselt üks pokaalitäis veini, nii et ei pea mõõtmiseks tervet kannutäit tegema 🙂 Näiteks on see +10. Järelikult tuleb suhkru taset tõsta 15 astet – miinus viiest pluss kümneni on ju 15. Valem: selleks, et tõsta ühe liitri veini suhkrusisaldust 1 Oecshle astme võtta, tuleb lisada 2,5 grammi suhkrut. Meil on vaja tõsta 15 astet, seega 15×2,5g=37,5 grammi ühele liitrile veinile. Ja korrutage see oma liitrite arvuga, 25 liitrit x 37,5 g=937,5 grammi suhkrut.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s