Arhiiv kuude lõikes: juuli 2010

Koduveini tegemiseks saab abi Bauhofist

by

Nüüd saab praktiliselt kõik vajaliku koduveinide tegemiseks Tallinna Bauhofist Peterburi tee äärest. Otse kassade ligidal eraldi alusel leiab nii Veinivilla käärimisnõud, mulksutajad, sifoonid, korgid kui ka pärmid, käärimise peatajad, selitajad ja pärmikomplektid, kus kõik eelnimetatu juba sees on. Saada on ka väga hea hinnaga alustajate komplekte, kus kõik vajalik esmakordsele veinitegijale olemas. Küsige ka mujalt Bauhofi poodidest!

Uskumatu, millest saab koduveini teha!

by

Hea meister teeb veini ükskõik millest, kasvõi kurgist ja kõrvitsast. Rohkem oleme siiski harjunud marjadest ja puuviljadest tehtud koduveinide maitsega. Mis siis sobib ja mis mitte?

Veini tooraine valik ja ettevalmistamine on väga oluline osa veini valmistamist. Hea koduveini saab ainult kvaliteetsetest toorainest. Marjad, mis on hakanud juba vaikselt riknema, rikuvad ära ka veini maitse. Kõik mädanenud puuviljad ja marjad tuleb alati eemaldada. Välismaised viljad — apelsinid, mandariinid, sidrunid jne — tuleb koorida ja kodumaisedki võiks loputada sooja veega.
Puuviljad võib kas viilutada või neist mahla välja pressida.

  • Pihlakad sobivad peaaegu kõikide veinide ja segude sisse. Parema tulemuse saab, kui kasutada külma võetud marju — ei pea just esimeste külmadeni ootama, võib korra sügavkülmikust läbi lasta. Pihlakates on palju pektiini, eriti juhul, kui need ei ole täiesti küpsed, see soodustab veini hilisemat selginemist.
  • Mustikad annavad värvi ja sobivad hästi segudesse. Mustikas sisaldab mõnevõrra bensoehapet, mis toimib loodusliku säilitusainena. Seetõttu võib puhtalt ainult mustikast tehtud veini olla raske käärima ajada.
  • Sinikas sobib hästi veini tegemiseks, kuigi ta ise on veidi värvitu ja vesine.
  • Sõstrad. Punane sõstar on koduveinitegijate üks lemmikuid. Must ja valge sõstar on suurepärased veinimarjad. Mustsõstart sobib segada teiste marjadega, kuid ka üksi kääritades saab suurepäraseid maitseid. Valgest sõstrast tehtud kuiva veini peetakse maitse poolest kõige lähemaks valgele viinamarjaveinile ja on seepärast väga kõrges hinnas tõsiste veinitegijate seas.
  • Karusmarjad, nii valged kui punased on suurepärased marjad valge veini ja ja dessertveini tegemiseks ja segamiseks teiste marjadega.
  • Õunad on koduveinitegijate klassika. Paremini sobivad hapumad sügis- ja talveõunad, mis on ühtlasi ka mahlasemad. Hea vein tuleb ainult õunast, kuid ka segades teiste marjadega.
  • Pirn on veinitegemiseks keskmiselt hea, sellest on raske iseloomulikku maitset kätte saada. Hapudest pirnidest tasub proovida vahuveini ja valget veini.
  • Ploomid sobivad ka üksinda veiniteoks, kuid lõpptulemus on parem, kui ka teisi tooraineid on mängus. Kivid tuleb eemaldada enne kasutamist ja ploomid katki pressida, või eemaldada kogu marjamass koos kividega pärast mõnepäevast meskis seismist . Ploomivein käib kiiresti lõpuni, kuid kipub sogaseks jääma ka pärast pikka selitamist.
  • Arooniad on suurepärane punase veini tooraine. Traditsiooniliselt segatakse arooniat õunaveinisse parema värvi saamiseks, kuid väga maitsva kuiva veini saab ka arooniast üksi. Eri allikad soovitavad ka arooniat külmutada enne kasutamist.
  • Rabarber on väga hea koduveini tooraine, kasutatakse ainult varsi. Varsi võib koorida, välja arvatud juhul, kui soovitakse roosakama tooniga veini. Pigem kasutatakse varasuvist rabarberit, vanem rabarber võib anda veinile kibeda maitse. Rabarberis on oblikhapet, mida saab neutraliseerida, lisades veinilupja.
  • Kirss sobib hästi madeira ja portveini tüüpi koduveinide toormaterjaliks. Mustad ja hapukirsid on paremad, sest murelites ei ole piisavalt hapet. Kirsid pestakse ja kivid eemaldatakse või kallatakse ära koos kogu marjaseguga pärast mõnepäevast meskis seismist.
  • Kibuvitsamarju kogutakse küpsena, isegi veidi üleküpsenuna. Kibuvitsamarju kasutatakse ka kuivatatult teistes veinisegudes. Karvaste seemnetega südamik kraabitakse puhastades välja.
  • Astelpaju võib kasutada värskelt kui külmavõetult. Astelpajust veini tehes peab arvestama astelpajuõliga, mis veini väljanägemist kõvasti rikub, seepärast on seda veini parem filtreerida.
  • Vaarikas on parim segudes (ainult vaarikas võib anda terava või „vananenud“ maitse).
  • Maasikas on väga hea ka üksinda, kuid näiteks rabarber sobib sellega suurepäraselt. Marjad peavad olema küpsed, neid ei pesta eelnevalt, vaid riknenud marjad korjatakse seest välja. Rohelisi „sabasid“ võib enne ära noppida, kuid kui on plaanis niikuinii marjad pärast mõnepäevasat meskis seismist välja kurnata, siis pole mõtet. Kui tahetakse marju hoida veinis kogu käärimise aja, siis peaks rohelised nupsud ära korjama, et mõrkjat maitset juurde ei tuleks.
  • Pohl sisaldab bensoehapet, mis püüab käärimist takistada, mistõttu liiga palju pohli segudes ei tarvitata. Pohlad lisatakse mitmes osas — umbes 1/3 kaupa, kui teistest marjadest, näiteks mustikast tehtud vein juba käärima on hakanud.
  • Jõhvikad korjatakse hilissügisel või varakevadel (külmutatult). Need sisaldavad samuti bensoehapet, kuid üksi jõhvikast kannatab veini teha küll.
  • Rosinad sobivad eriti liköörveinide tegemiseks. Rosinaid võib lisada paar peotäit ka kõikide teiste veinide sisse, sest nad soodustavad käärimist.
  • Mahl iseenesest on hea veini tooraine, kuid see ei tohi sisaldada säilitusaineid.
  • Apelsinid ja muud tsitrusviljad sobivad viilutatuna maitsestama teisi veine.
  • Kõrvitsat on parem segada õunaveiniga. Sobib valge veini valmistamiseks.
  • Melonist saab valget veini ja sobib ka teiste segude sisse.
  • Kreek sobib magusate dessertveinide ning valgete ja punaste lauaveinide valmistamiseks. Kividega sama jutt kui ploomide ja kirsside korralgi.
  • Võilille kollased kroonlehed ja leedriõied sobivad hästi koduveini valmistamiseks, samuti näiteks saialille kroonlehed. Proovige ka eri lilledega või ürtidega ja vürtsidega  — roosi kroonlehtedega, hariliku angervaksa õitega, sidrunmelissiga, kaneelikoorega maitseid lisada.

// // Kui kellelgi on isu katsetada, siis veini on tehtud ka porgandist (eelnevalt tuleb mahlaks pressida), tomatist, baklažaanist, nurmenukust. Andke teada, millest tehtud koduveini olete veel kohanud!

Artikkel esimest korda avaldatud Delfi Naistekas 23.juulil 2010 . Vaata, kuidas seal kommenteeriti!

Paranda oma koduveini värvi ja maitset!

by

Erinevate viinamarjasortide või erinevate kasvukohtade marjade omavahel veiniks segamine on vana võte, seda kutsutakse cuvée ning suur osa Prantsuse veine ongi just sedasorti seguveinid. Peentest nimetustest midagi teadamata on ilmselt siiski kõik kuulnud kodumaisest õuna-arooniaveinist ja  maasika-rabarberiveinist. Kuidas koduveinist cuvée’d teha, mida millega segada, et vein hea tuleks?

Mida erinevate marjade segamine meile annab?

  • Üks põhjus, miks veini segatakse, on ilusa värvi saamine. Eestis ilmselt enimkääritatud vein – õunavein – võib oma loomulikus olekus jääda kahvatu või igavalt kollane. Huvitavama värvi saab, kui lisada mustikaid, arooniaid, leedrimarju. Kui on vaja vaid värvi parandada, siis pole tumedaid marju palju vajagi – piisab vaid ühest kümnendikust põhitooraine kogusest, et värv muutuks punakamaks, suurema koguse lisamisel läheb vein loomulikult üha tumedamaks. Kui palju üht või teist veini komponenti võtta, ei ole tegelikult väga täppisteadus, koguste varieerimine ei ole kurjast, kuid selguse mõttes olgu toodud paar näidisretsepti just värvi parandamise jaoks. Retseptid on mõeldud 25 liitri veini kääritamiseks:

Õunavein mustikaga

9 kg hapusid õunu

6,5 kg suhkrut

0,5 kg mustikaid värvi jaoks

Õuna-arooniavein

9,2 kg õunu

4 kg arooniaid

3,1 kg suhkrut

  • Teine hea põhjus eri marju segada on maitse parandamine. Sel eesmärgil segatakse kokku happelisemad ja vähemhappelised marjad/viljad, et need segunedes üksteist tasakaalustaksid. Ilma happeta vein on lameda ja igava maitsega. NB! Happelise maitsega vein ei tähenda tingimata, et ta hapu on, ka magusas veinis peab tasakaaluks pisut happelisust leiduma.

Mustikas üksi veinitegemiseks on liiga vähehappeline, samuti võib hapet väheks jääda (olenevalt sordist) maasikaveinis. Samas jälle rikkalikult  happelised on rabarber, pihlakas, punased sõstrad, karusmarjad. Neid omavahel segades võib saada vägagi maitsvaid tulemusi. Ja muide, paari peotäie rosinate lisamine annab ka alati veinile mõnusama nüansi.

Maasika-rabarberi vein

3 kg koorimata rabarbereid

4 kg maasikaid

750 g rosinaid

6 kg suhkrut

Sõstra-mustika  vein

3,5 kg punaseid sõstraid

250 g mustikaid

250 g rosinaid

4 kg suhkrut

Pihlakavein

5-8 kg pihlakaid

0,5 kg rosinaid või kuivatatud viigimarju

0,5 kg mustikaid värvi jaoks

6,5 kg suhkrut

Harva tehakse meil pohlaveini, ometi on seda marja metsas tavaliselt rikkalikult saada. Samas tahab pohl natuke erilisemalt kohtlemist.

Pohlavein

3 kg pohli

1 kg mustikaid

0,5 kg rosinaid

6,5 kg suhkrut

Käärimine algab, lisades 0,5 kg rosinaid ja 1 kg suhkrut 5 liitrile veele.   Pärast 1 päeva käärimist lisada osade kaupa  pohli ja mustikaid, vesi (et 25 liitrit täis tuleks) ja ülejäänud suhkur. Kuna pohlad sisaldavad säilitusaineid juba looduslikult, siis on väga oluline suruda mustikad ja pohlad puruks ja seda segu lisada käärivale veinivirdele 1/3 kaupa ühe ööpäeva jooksul.

  • Kolmas põhjus marju segada on loomulikult puhas maitsenauding.

Kirsivein

3-5 kg kirsse

1 kg mustikaid

6 kg suhkrut

Sherry

3 kg värskeid kibuvitsamarju

3 kg õunu

100 g rosinaid

6 kg suhkrut

Igal veinimeistril on kindlasti veel omasid huvitavaid retsepte. Tehke neist suvel veini ja tooge Maalehe koduveinikonkursile, mille lõppvoor on järgmise aasta maikuus Türi Lillelaadal. Esimesi konkursiveine hakkame koguma jaanuarist alates. Veinid võistlevad erinevates kategooriates. Eraldi klassi  moodustavad Eesti viinamarjaveinid ja puuvilja- ning marjaveinid. Eraldi  hinnatakse dessertveine ja kuivi lauaveine.

2011.aasta esimeses kvartalis toimub kolm piirkondlikku eelvooru – Põhja- Eesti, Lõuna-Eesti ning Saarte-ja Lääne-Eesti voor, mille kohta ilmub info Maalehe lisas Targu Talita ja Veinivilla kodulehel www.veinivilla.ee. Iga veinimeister võib esitada võistlema nii mitu erinevat veini, kui soovi on. Iga võistlev vein tuleb korraldajatele esitada 3 pudeliga – eelvooru ja finaali tarbeks ning üks veel juhuks, kui mõnel pudelil on näiteks korgiviga.  Kes soovib ennast kursis hoida, millal hakatakse veine koguma ja kuidas võistlus kulgeb, võib kirjutada info@veinivilla.ee märgusõnaga „Konkurss“.

Artikkel avaldatud 22.juuli 2010 Maalehe lisas Targu talita.