Paljude hobidega saab tegeleda aasta ringi. Oleme harjunud mõtlema, et veini saab teha ainult suvel ja sügisel, kui toorainet vabalt käes on. Tegelikult saab veinitegu harjutada ka talvel.
Millest talvel veini teha?
Talve teises pooles hakkab enamik keldrisse varutud talveõunu väheke „ära väsima“ ja kui iga päev õunakooki teha ei jaksa, kipuvadki õunad „käest ära minema“. Neid kastitäisi saab päästa kerge õunaveini tegemisega. Mahlapressimine kui sodine tegevus talvel hästi tuppa ei passi ja ega neist õuntest praegu enam palju mahla saagi. Siis tuleb teha veini hoopis õunatükkidest.
Õunaviilude vein
Umbes 25 liitri veini tegemiseks läheb õunu 5-7 kg, suhkrut 4,5-6 kg, lisaks õunaveini pärmikomplekt. Viiluta õunad, lõigates välja südamikud ja seemned. Pane laia suuga käärimisnõusse (spetsiaalsed plastikust käärimistünnid on selle jaoks parimad, kitsast pudelisuust õunatükkide sisselükkamine ja väljaõngimine on tükk tööd) ja kalla peale kogu sulatatud suhkur. Nüüd lisa vett nii, et ilma õunatükke arvestamata on vedelikku 24 liitrit. Müügilt võib leida ka spetsiaalset õunaveinipärmi, kus on kaasas vajalikud lisaained – veini-sidrunhape (keldris seisunud õunte puhul eriti oluline, kuid võib lisada kui muid hapusid asju – sidrunit, rabarberit, apelsini, ebaküdooniat) ja bentoniit (spetsiaalne savi, mis õunaveini hõljumi kinni püüab ja veini selgeks ja läbipaistvaks jätab) – need peab kohe algul sisse lisama. Siis tuleb lisada ensüümid, toitesoolad ja veinipärm ning jätta vein käärima.
Kuna õunaviilud kerkivad pinnale, tuleks nädala jooksul päevas paar korda tünni raputada või segada, et alumised õunaviilud ülemistega koha vahetaksid. Viilud võivad veinisse jääda kogu käärimise ajaks. Käärimise lõppedes, mis toimub mõne nädala pärast, tuleb vein õunatükkide, surnud pärmi ja põhja vajunud bentoniidi pealt teise nõusse valada ning edasine veini käärimise lõpetamine toimub juba tavalist rada pidi – käärimise peatajate ja selitajatega.
Suurem osa kõrvitsaid leidis ilmselt oma marineeritud lõpu hiljemalt jõulude ajal, kuid kui siiski seisab riiulil veel mõni kurb kõrvits, võib sellegi veiniks ajada.
Kõrvitsavein
10 liitrile läheb vaja 2 kg kõrvitsatükke, 1,5 kg suhkrut, 3 tl sidrunhapet (või muud happest lisandit – sidrunit, apelsini, hapumat õunamahla, ebaküdooniasiirupit), 450 g rosinaid, veinipärmi, 3-4 liitrit keevat vett.
Pane kõrvitsatükid käärimisnõusse koos hakitud rosinatega. Sulata suhkur keevas vees ja kalla kõrvitsatükkidele. Sega, lisa muud maitseained, kuid mitte veinipärm. Kui segu on jahtunud toatemperatuurile, lisa veinipärm. Vajadusel lisa vett. Lase kõrvitsatükkidel virdes käärida 5-7 päeva, seejärel kurna tükid välja ja lase puhtal virdel kuni lõpuni käärida. Peata käärimine, selita.
Välja tuleb helekollane kerge kuiv vein (muidugi võib timmida ka magusamaks, kui meeldib), millel on huvitav meloni kõrvalmekk.
Vein kuivatatud marjadest
Kui õunad on otsas ja kõrvits purkides, aitavad veinitegijat kuivatatud marjad. Müügil on spetsiaalseid kuivatatud marjade segusid veini tegemiseks ning pakendis on kaasas kohe ka vajalikud pärmid-toitesoolad ja stabilisaatorid. Maitseid on väga palju – tavalisest õunast alustades, maasika-vaarika-mustikaga jätkates ja musta leedriga lõpetades. Nende veinide tegemise põhimõte on lihtne – kuivatatud marjadele kallatakse peale kuum vesi ja suhkur ning lastakse see marjadesse imbuda. Kuiv mari paisub, võtab niiskuse ja suhkru uuesti sisse, ning edasine käärimine käib juba tavalist rada pidi – veinipärmide ja toitesooladega. Mingit hookus-pookust, lahustatud veinipulbrit ega keemiavabrikut siin ei ole. Loomulikult saab kuivatatud marju/õunu ka ise kokku segada, kuid oluline on siinjuures, et need ei oleks säilitusainetega töödeldud. Turul müüdavad kuivad aprikoosid-datlid-jne, mis on mõeldud söömiseks, on enamasti säilitusainetega ja siis ei taha see vein hästi käärima hakata.
Veini saab teha ka näiteks viinamarjamahla kontsentraatidest, mida tuleb vaid veega õige koguseni lahjendada ning veinipärmi lisada.
Spetsiaalsegudest tehtud veinid tulevad suurepärase maitsega ja kõlbavad ka peolauale pakkuda, häbeneda pole midagi. Mitu korda on juhtunud mitte ainult mul, vaid ka kuivatatud marjadest veini teinud klientidel, et sõbrad kahtlustavad, et olen poest ostnud mõne hea veini, oma pudelisse ümber kallanud ja nüüd esitan enda tehtu pähe J
Kuid koduveinikonkursile, mille veinide kogumine kestab veel kuni 22.märtsini, ootame siiski päris ise tehtud veine. Esimesed veinid on juba kohale jõudnud, ära jäta veinide saatmist viimasele nädalale! Kuidas veinid vormistada ja konkursile saata, vaata lähemalt www.veinivilla.ee.
Artikkel esmalt avaldatud 16.veeebruari Maalehe lisas Targu Talita.
Koduvein 