Õunavein on üks levinumaid koduveine mitte ainult Eestis, vaid üle maailma, seda eelkõige tänu oma tegemise lihtsusele ja õunte kergele kättesaadavusele.
Kuidas teha vana ja tuttavat, aga miks mitte ka täitsa uut ja huvitavat õunaveini?
Tiina Kuuler,
Veinivilla perenaine
Mahl või õunad?
Iga õunaveinimeistri esimene põletav küsimus on – kus ma saaks oma ubinad mahlaks pressida? Hea uudis on see, et veiniteoks ei olegi tegelikult pressida vaja, võib kasutada ka viilutatud õunu. Aga saab jätkuvalt ka mahlaga veini teha, loomulikult.Viilutatud tehnoloogiast tuleb juttu pisut allpool.
Järgmine mureküsimus on, kuipalju suhkrut peaks lisama. Käärimise algul lisatud suhkur määrab ära ainult selle, kui kange vein tuleb. Siinkohal abiks väike tabel:
Retseptid 25 liitrile
| Mahe vein – 10-11° | Kange vein 12-16° | Kange vein mahlast |
| Õunu 5-6 kg | Õunu 7-9 kg | Õunamahla 12 liitrit |
| Suhkrut 4,5 kg | Suhkrut 6-7 kg | Suhkrut
5 kg |
Kui soovitakse magusamat veini saada, siis tuleb suhkrut lisada hiljem pärast käärimise lõpetaja lisamist ja enne pudelitesse villimist.
Mahlast (loomulikult puhtast, värskest, mitte säilitusainetega poemahlast) veinitegu on lihtne ja loogiline: mahlasse tuleb lisada soovitud kogus suhkrut ja vett niipalju, et 25 liitrit täis saaks. Veinipärm sisse, käärib mõned nädalad, seejärel kallata sademe pealt ära, lisada käärimise peatajad ja selitajad. Selgeks muutnud vein villida pudelitesse.
Viilutatud õunad enne veiniks saamist
Viilutamisega on mässamist pisut rohkem, aga see-eest jääb ära mure, kas naabri-Kusti lubab oma mahlapressi kasutada, kas ta on lubatud päeval kodus ja kuidas talle nähtud vaeva eest tasuda. Niisiis: viiluta õunad, lõigates välja südamikud ja seemned. Pane laia suuga käärimisnõusse (spetsiaalsed plastikust käärimistünnid on selle jaoks parimad, kitsast pudelisuust õunatükkide sisselükkamine ja väljaõngimine on tükk tööd) ja kalla peale kogu sulatatud suhkur. Nüüd lisa vett nii, et ilma õunatükke arvestamata on vedelikku 24 liitrit. Müügilt võib leida ka spetsiaalset õunaveinipärmi, kus on kaasas vajalikud lisaained – veini-sidrunhape ja bentoniit (spetsiaalne savi, mis õunaveini hõljumi kinni püüab ja veini selgeks ja läbipaistvaks jätab) – need peab kohe algul sisse lisama. Siis tuleb lisada ensüümid, toitesoolad ja veinipärm ning jätta vein käärima.
Kuna õunaviilud kerkivad pinnale, tuleks nädala jooksul päevas paar korda tünni raputada või segada, et alumised õunaviilud ülemistega koha vahetaksid. Viilud võivad veinisse jääda kogu käärimise ajaks. Käärimise lõppedes, mis toimub mõne nädala pärast, tuleb vein õunatükkide, surnud pärmi ja põhja vajunud bentoniidi pealt teise nõusse valada ning edasine veini käärimise lõpetamine toimub juba tavalist rada pidi.
Ise just lõpetasin eelmisel nädalal selle tehnoloogia järgi tehtud veini Valgest Klaarist, mis muidu ei ole ju teab mis hea mahlaõun. Välja tuli väga äratuntavalt puhas Klaari maitse ja tubli 13 kraadi alkoholi, ainult värv on väga hele.
Kuidas igavat õunaveini huvitavamaks teha?
Justnimelt õunaveiniga on hea ja julge eksperimenteerida, sest tavaliselt on seda palju käes.
Pihlakate ja punasesõstramahlaga õunavein:
(25 liitrile)
11 kg õunu
0, 5 kg pihlakaid (veinisse lisa purustatult)
1 liiter punasesõstramahla
12 liitrit vett
6 kg suhkrut
Veinipärmi, ensüüme, toitesoolasid
Äkiline õunavein
(10 liitrile)
5,5 kg õunu
450 g hakitud rosinaid
900 g suhkrut
3,5 liitrit vett
30 g nelki
2 kaneelipulka, tükkideks murtuna
30 g riivitud ingverijuurt
Veinipärmi, ensüüme, toitesoolasid
Aga vahuvein?
Vahuveinigi on hea kodus just õunaveinist teha, eriti kui peale veinivalmistamise nõude on nurgas seismas ka õlleankur. Selleks tuleb eelnevalt valmis teha õunavein, kuid mitte lisada lõpus käärimise peatajaid. Kui vein on selgeks vajunud, tuleb ta sademe pealt ära valada ja panna õlleankrusse. Iga 10 liitri kohta lisada 0,6 kg suhkrut, mis on eelnevalt veinis lahustatud, ja seejärel sulgeda õlleankur. Ankrus algab uus käärimine, tekkiv süsihappegaas lahustub veinis ja ongi vahuvein kodusel moel käes. Selleks kulub umbes paar nädalat. Arvestades seda, et hilisem käärimine lisab veinile kangust veel paar kraadi, võiks esimese käärimise tulemusena tekkiva veini teha lahjema. Seda saab reguleerida suhkru kogusega.
Mõnusat õuna-aastat ja ärge unustage Maalehe koduveinikonkursi jaoks mõnda veini kõrvale panna, et järgmise aasta alguses saaks konkursi jaoks kohe kohale saata!
Maaleht, Targu Talita sept 2010
Koduvein 