Uued marjad hakkavad varsti juba peale tulema ja ühtlasi on ka selge, kui palju moosi talve jooksul ära söödi ja kuipalju alles on. Seepärast on praegu just-just õige aeg enne rabarberi- ja maasikaveini tegemise hooaega üks moosivein hakkama panna.
Eelkõige läheb selleks vaja moosi, ja esimene küsimus muidugi on, et KUI PALJU MOOSI. Olen arvestanud niimoodi, et kui tavalistes veiniretseptides on 25 liitri veini tegemiseks kasutatud 4-6 kg marju, siis moosi olen võtnud nii 5 liitrit. Vähemalt. Ei pea olema üks ja sama moos, võib kõik kokku segada, seda huvitavam tuleb. Ja veel üks hea soovitus, mille olen leidnud: kui teil pole veini toorainet nii palju, kui retseptis ette nähtud, siis toimige järgnevalt: arvutage, kui palju teil ettenähtud kogusest puudu jääb, jagage see kogus kahega. Ja saadud koguse jagu tuleb siis veinisse lisada rosinaid. Näiteks oleks vaja 5 kg marju, aga teil on ainult 4 kg. Puudu jääb 1 kg, jagame selle pooleks, saame 500 g – nii palju tulebki rosinaid panna.
Moosid purgist pudelisse või plastist käärimisnõusse, leige vesi peale. KAS LISADA SUHKRUT, KUI PALJU? Siinkohal aitab nüüd hüdromeeter kõige paremini, sest näitab moosivee suhkrusisaldust – näidik võiks vähemalt 80 peal olla. Magusam võib ka olla, loomulikult. Kui õiget mõõdikut pole, siis aitab ainult maitsmine – mida magusam virre alguses, seda kangem on lootust vein saada.
Mul väga magusad moosid tavaliselt ei ole olnud, veinile olen pannud juurde umbes pool kilo suhkrut, mitte ka rohkem. Kui kasutada käärimise peatajat, saab ju alati lõpus maitseks suhkrut juurde panna. Suhkruga ühele poole saanud, siis ikka veinipärm ja toitesoolad sisse ja sooja kohta käärima.
Moosipaksu ei ole ma nädala möödudes välja kurnanud, vaid lasknud rahus liguneda kuni lõpuni, ega igast moosist ei tulegi sellist väga paksu sadet.
Umbes kuu aja pärast, või ka vähem, oleneb suhkrukogusest ja ruumi soojusest, on vein ära käärinud, siis tuleb teostada nagu ikka, kõik tavapärased protseduurid – sademe pealt ära valamine, käärimise peatamine, süsihappegaasi väljaloksutamine, selitamine.
Viimati õnnestus mul söömata jäänud vaarikamoosist täiesti kuiv vein välja võluda. Soovin edu katsetajatele, ja kui midagi segaseks jäi, küsi üle!
Koduvein 
Kas võiks sügavkülmutatud vaarikatoormoosist teha veini samuti nagu tavalisest moosist!
Jah, pärast ülessulatamist ikka saab, ei ole probleemi.
TERE!Veinivirre lõpetas käimise.(käis napp 1kuu,kahtlustan jahedat tuba).Hüdromeetri näit -9!Maitse hapu.Sooviks lisada suhkrut.Millal olek õige aeg!Käärima panin veinipärmiga,aga ei lisanud ensüüme(ei olnud),kuid lõpuni tahaks teha retsepti järgi.Kangus tundub olevat normaalne,peale klaasikest on tunne,et autorooli pole asja!
Kui olete kasutanud käimapanemiseks veinipärmi, siis võib kuu aega käärimist täiesti normaalne olla. Ensüümide mittelisamine ei mängi veini praegusel arenguetapil enam rolli. Kui väidate, et vein on praegu veel väga lahja, aga soovite kangemat saada, siis tuleks suhkrut juurde panna, siis käib vein edasi ja alkoholipritsent suureneb. Kui aga olete kangusega täiesti rahul ja tahaksite ainult maitset parandada suhkru lisamisega, siis tuleb eelnevalt veinile lisada käärimise peataja (müügil Bauhofis ja Veinivilla veebipoes) ja soovi korral ka selitajad ning pärast 3-4 päeva veini rahunemist lisada veinis lahustatud suhkur maiste parandamiseks.
Tere. Kui kiiresti on max kiirus millega on kääritud?
Selleks, et tast ikka joodav vein tuleks, läheb vähemalt nädal. Destillatsiooniks eelveini tehes saab ka 1-2 päevaga hakkama.
tere kui panna rohkem moosi kui 5 liitrit mis siis juhtub
25 liitri veini tegemiseks on mõtet panna moosi kuni 9 liitrit. Alla 5 liitri jääb asi väga vesine ja üle 9 jälle väga moosine.
9 liitrit moosi ja ülejäänud vesi ja mis selle kangus peaks tulema.ja sinna lisan veinipärmi ja toitesoolad ja panen käärima jah.
Mul pole õrna aimugi, mis selle kangus tuleb, ma ju ei tea, kui magusad on teie moosid ja kas te sinna suhkrut ka juurde panete või ei. Eks selle kanguse peab hüdromeetri näiduga ära rihtima. Koduveini aabitsas on sellest pikemalt kirjas, ega ma ei jõua siin kõike ümber kirjutada 🙂