Huvitav koduvein kuivatatud marjadest

Kuivatatud marjade vein

Kuivatatud marjade vein

Kui üks tuttav Soome ärimees õhinal seletas, kui head veini võib teha kuivatatud marjade ja puuviljade baasil – no mina ju ei uskunud.  Sommeljeede kool ja aastatepikkune veiniklubi on ju siiski oma jälje jätnud, onju. Mis seal’s ikka, praktika on tõe kriteerium, teadsin ma omast käest, ja soetasin (jällegi Soomest, ma tassisin sealsest koduveinipoest viimati ikka megalt kaupa ära :)) omale ühe kuivatatud marjadest tehtava valge veini paki.

Põhimõtteliselt tegin nii täpselt instruktsiooni järgi, et ma pole vist eluski ühtegi retsepti nii täht-tähelt järginud. Algas asi sellega, et kallasin marjasegu kurnamiskotikesse. Segus nimega Liebling olid kuivatatud õunad, rosinad, mingi pihlaka (soome keeles orapihlaja) marjad ja lehed ning tavalise pihlaka marjad. Kallasin siis käärimisnõusse (vot siinkohal küll tõesti oleks pudeliga paha asju ajada) kotile vett peale, sulatasin 4 kg suhkrut ja paki spets sidrunhapet ka sisse. 26.jaanuaril panin käima ja tsirka 8 päevaga tõesti käärimine ka lõppes, nagu juhend lubas.  Missugune asjaolu mind iseenesest üllatuma pani.

Käärimise alguses näitas hüdromeeter suhkrusisalduseks 70 või isegi natuke vähem ning lõpuks jõudis näit enamvähem nulli. Täna võtsin ligunenud marjade koti nõust välja, raputasin süsihappegaasi välja ja jätsin nädalaks veini selginema.  Tänase maitsmise tulemused aga panid juba praegu mu skepsise mõnevõrra taganema.

Lieblingi iseloomustus:

Värvus: kahvatu kollane, vesine toon

Lõhn: hapet on tunda, meenutab Sauvignon Blanci

Maitse: kerge hape, nagu väga noor Sauvignon Blanc; traditsioonilise koduveini õunamaitsest on asi kaugel, järelmaitse lühike ja kerge.

Omahind tegijale: kogu pakend – kuivad marjad, pärm, sidrunhape, käärimise peatajad ja selitajad – 14 eurot ehk 218 krooni

4 kg suhkrut – 60 krooni

Liitri hind tuleb seega ligi 13 krooni. Saab esmase joogikõlblikkuse 2-3 nädala möödudes alates käärima panemisest.  Hmm, kas Eestis võiks sellele turgu olla?