Koduveinikonkursil juhivad metsamarjad ja vanemad veinid

Tänavu tuli konkursile 204 veini, mis käib kõrgelt üle senise rekordi 163 veini.  Erinevaid tegijaid oli 75, mis on samuti üle 10 võrra rohkem kui vanasti.  Arvestades mullust nigelat suveilma ja eeldatavalt viletsat veiniaastat, on selline osalejate arvu suurenemine korraldajatele meeldivaks üllatuseks.

Kõige rohkem veini saadeti konkursile küll jälle Tallinnast – 44, kuid on arusaadav, et enamik neist kääritatud viljadest on siiski pärit maakodudest linnast väljas. Harjumaalt saabus 34 veini ning väga jõuliselt on oma osalevate veinide hulka kasvatanud Pärnumaa – tervelt 18 veini. Uue tulijana esines jõuliselt Järvamaa, kust varasematel aastatel pea üldse osalejaid polnud, tänavu aga tervelt 9 veini! Tartu- ja Põlvamaa panid välja 8 veini, mis on veidi vähem kui varasematel aastatel. Üldse ühtegi veini ei tulnud aga tänavu Hiiumaalt, Valgamaalt ja Ida-Virumaalt.

Tänavusele konkursile on iseloomulik eelkõige see, et rohkem  on hakatud saatma veidi vanemaid veine, nii 2013-2014.aasta omi. Seegi on tore areng, kui tegijad hakkavad mõistma, et natuke seismist ja arengut teeb veini maitsele ainult head. 2014.a veine tuli umbes veerand kõigist veinidest, 2012. Ja 2013.aasta veine oli samuti natuke, kuid päris vanu, 20-25 aastaseid veine, nagu varasematel kordadel, seekord ei tulnud. Vist on kõik rariteedid juba keldritest üles leitud ja konkursile saadetud.

Toorained, millest veini tehti, olid tavapärased – õunad, sõstrad, arooniad-pihlakad, rabarberid. Mullu oli väga hea luuviljaliste aasta ning seekord saimegi teha eraldi luuviljaliste võistlusklassi, kus on palju alõtšat ja kreeki. Seekord on iseloomulik metsamarjade suur ülekaal, just mustikat leidub väga paljude veinide koosseisus niii maitse kui värvi andjana.  Ka kodumaiseid viinamarjaveine oli rõõmustavalt 12 pudelit – žürii poolelt oli sinna hindamisvooru ka kõige suurem tung. Huvitavatest või ebatavalistest veinimaterjalidest tooks seekord esile viirpuu, musta leedri ja ühe veini, mille koostises on porgand, suvikõrvits, punapeet  ja nuikapsas. Palju on seekord lilli – roosi, nurmenukku, daaliat, võilille. Varasemast rohkem oli tänavu ka pirniveine ja pirnisiidrit.

Võistlusklasside järgi toimusid ja toimuvad eelvoorud järgnevalt:

12.aprill Õun ja õunapõhised veinid 36 tk
13.aprill Sõstraveinid 32 tk
19.aprill Rabarber, lilled ja kõik ebatavaline 38 tk
21.aprill Luuviljad 19 tk ja Siider/vahuvein 14 tk
26.aprill Aroonia/pihlakas 24 tk ja Viinamari 12 tk
28.aprill Maasikas, vaarikas, metsamarjad 29 tk

Iga osaleja on saanud meili peale oma veini võistlusnumbri ning igaüks ise teab, mis tooraine klassis tema vein võistleb. Järgmisel päeval pärast eelvooru pannakse Veinivilla kodulehele üles võistluse protokoll, kust saab teada oma veini punktisummad. Täpsema arvustuse saamiseks tuleb Veinivillasse ise kohale tulla või kirjutada info@veinivilla.ee.

Eelvoorudes selgitatakse välja kuni paarkümmend finalisti, kes hakkavad võistlema 4.juunil Haapsalus Veinifestivalil. Finaali mitte pääsenud veinidele võib ka üsna kohe pärast eelvooru Veinivillasse järgi tulla, pudeleid hoitakse seal ainult kuni jaanipäevani.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s