Paranda oma koduveini värvi ja maitset!

Erinevate viinamarjasortide või erinevate kasvukohtade marjade omavahel veiniks segamine on vana võte, seda kutsutakse cuvée ning suur osa Prantsuse veine ongi just sedasorti seguveinid. Peentest nimetustest midagi teadamata on ilmselt siiski kõik kuulnud kodumaisest õuna-arooniaveinist ja  maasika-rabarberiveinist. Kuidas koduveinist cuvée’d teha, mida millega segada, et vein hea tuleks?

Mida erinevate marjade segamine meile annab?

  • Üks põhjus, miks veini segatakse, on ilusa värvi saamine. Eestis ilmselt enimkääritatud vein – õunavein – võib oma loomulikus olekus jääda kahvatu või igavalt kollane. Huvitavama värvi saab, kui lisada mustikaid, arooniaid, leedrimarju. Kui on vaja vaid värvi parandada, siis pole tumedaid marju palju vajagi – piisab vaid ühest kümnendikust põhitooraine kogusest, et värv muutuks punakamaks, suurema koguse lisamisel läheb vein loomulikult üha tumedamaks. Kui palju üht või teist veini komponenti võtta, ei ole tegelikult väga täppisteadus, koguste varieerimine ei ole kurjast, kuid selguse mõttes olgu toodud paar näidisretsepti just värvi parandamise jaoks. Retseptid on mõeldud 25 liitri veini kääritamiseks:

Õunavein mustikaga

9 kg hapusid õunu

6,5 kg suhkrut

0,5 kg mustikaid värvi jaoks

Õuna-arooniavein

9,2 kg õunu

4 kg arooniaid

3,1 kg suhkrut

  • Teine hea põhjus eri marju segada on maitse parandamine. Sel eesmärgil segatakse kokku happelisemad ja vähemhappelised marjad/viljad, et need segunedes üksteist tasakaalustaksid. Ilma happeta vein on lameda ja igava maitsega. NB! Happelise maitsega vein ei tähenda tingimata, et ta hapu on, ka magusas veinis peab tasakaaluks pisut happelisust leiduma.

Mustikas üksi veinitegemiseks on liiga vähehappeline, samuti võib hapet väheks jääda (olenevalt sordist) maasikaveinis. Samas jälle rikkalikult  happelised on rabarber, pihlakas, punased sõstrad, karusmarjad. Neid omavahel segades võib saada vägagi maitsvaid tulemusi. Ja muide, paari peotäie rosinate lisamine annab ka alati veinile mõnusama nüansi.

Maasika-rabarberi vein

3 kg koorimata rabarbereid

4 kg maasikaid

750 g rosinaid

6 kg suhkrut

Sõstra-mustika  vein

3,5 kg punaseid sõstraid

250 g mustikaid

250 g rosinaid

4 kg suhkrut

Pihlakavein

5-8 kg pihlakaid

0,5 kg rosinaid või kuivatatud viigimarju

0,5 kg mustikaid värvi jaoks

6,5 kg suhkrut

Harva tehakse meil pohlaveini, ometi on seda marja metsas tavaliselt rikkalikult saada. Samas tahab pohl natuke erilisemalt kohtlemist.

Pohlavein

3 kg pohli

1 kg mustikaid

0,5 kg rosinaid

6,5 kg suhkrut

Käärimine algab, lisades 0,5 kg rosinaid ja 1 kg suhkrut 5 liitrile veele.   Pärast 1 päeva käärimist lisada osade kaupa  pohli ja mustikaid, vesi (et 25 liitrit täis tuleks) ja ülejäänud suhkur. Kuna pohlad sisaldavad säilitusaineid juba looduslikult, siis on väga oluline suruda mustikad ja pohlad puruks ja seda segu lisada käärivale veinivirdele 1/3 kaupa ühe ööpäeva jooksul.

  • Kolmas põhjus marju segada on loomulikult puhas maitsenauding.

Kirsivein

3-5 kg kirsse

1 kg mustikaid

6 kg suhkrut

Sherry

3 kg värskeid kibuvitsamarju

3 kg õunu

100 g rosinaid

6 kg suhkrut

Igal veinimeistril on kindlasti veel omasid huvitavaid retsepte. Tehke neist suvel veini ja tooge Maalehe koduveinikonkursile, mille lõppvoor on järgmise aasta maikuus Türi Lillelaadal. Esimesi konkursiveine hakkame koguma jaanuarist alates. Veinid võistlevad erinevates kategooriates. Eraldi klassi  moodustavad Eesti viinamarjaveinid ja puuvilja- ning marjaveinid. Eraldi  hinnatakse dessertveine ja kuivi lauaveine.

2011.aasta esimeses kvartalis toimub kolm piirkondlikku eelvooru – Põhja- Eesti, Lõuna-Eesti ning Saarte-ja Lääne-Eesti voor, mille kohta ilmub info Maalehe lisas Targu Talita ja Veinivilla kodulehel www.veinivilla.ee. Iga veinimeister võib esitada võistlema nii mitu erinevat veini, kui soovi on. Iga võistlev vein tuleb korraldajatele esitada 3 pudeliga – eelvooru ja finaali tarbeks ning üks veel juhuks, kui mõnel pudelil on näiteks korgiviga.  Kes soovib ennast kursis hoida, millal hakatakse veine koguma ja kuidas võistlus kulgeb, võib kirjutada info@veinivilla.ee märgusõnaga „Konkurss“.

Artikkel avaldatud 22.juuli 2010 Maalehe lisas Targu talita.