Koduveinikonkursi 2014 finalistid teada!

Pärast rekordiliselt arvukaid eelvoorusid on Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi žürii välja valinud 18 veini ja ühe eripreemia väärilise veini, mis hakkavad omavahel võistlema 7.juunil Haapsalus.

Veinimeistreid on 15 ja veine kokku 19.

Finalistid on:

Viinamarjavein Mistico, autor Külli Lokko Põlvast

Viinamarjavein , Katrin Ratt Tallinnas

Viinamarja dessert (sort Black Hamburg) Jaan A.Tätte Harjumaalt

Poolkuiv õunasiider, Karmo Haas Harjumaalt

Don Pedro vahuvein kreegist, Peep Sõmer Lääne-Virumaalt

Uuetalu Vertti sõstravein, Juhan ja Marika Kundla Lääne-Virumaalt

Else, rabarberi-muraka vein, Ivar Porn Harjumaalt

Valge Willi, vein tikrist, saialillest ja sõstralehtedest, Helari Tamm Valgamaalt

Õunavein antonovkast, Jaan A.Tätte Harjumaalt

Lepassaare talu õunavein, Anti Karask Tartumaalt

Rabarber ja maasikas, Anne Hirbaum Harjumaalt

Metsvaarikas, Raili Hein Tallinnast

Õuna-aroonia vein, Anne Hirbaum Harjumaalt

Sõstravein, Marek Kangur Jõgevamaalt

Tujutekitaja, õuna-arooniavein, Meelis Kask Tartumaalt

Mustsõstar 2013, Heinrich Kuldsepp Harjumaalt

Vaarika-mustika vein, Marek Kangur Jõgevamaalt

Veetlev suudlus, aroonia dessert 2012, Tarmo Nurmik Tallinnast

Eriauhind Portvein kirsist ja arooniast, Riina Ratt Tallinnast

 

Kohtume 7.juunil Haapsalus!Koduveinikonkurss2014

Tänavu hinnatakse koduveine teistmoodi

Maalehe ja Veinivilla  koduveinikonkursi veinide kogumine on lõppenud ja veinid üle loetud.  Saagiaasta oli mullu suurepärane ja nii on ka veine tehtud ja konkursile saadetud kõvasti rohkem kui kunagi varem: 160 veini (mullu 132) ja 66 veinimeistrit (mullu 62) on kogu selle konkursi rekordid.

Juba teist aastat jätkub veinide kuivenemise trend – väheneb dessertveinide osakaal ja suureneb kuivade ning poolkuivade hulk. Punaseid poolkuivi veine oli lausa 2 korda rohkem kui mullu, vahuveine ja siidreid mulluse 6 asemel 10 ja isegi viinamarjaveine toodi 3 asemel 7.

Erinevaid veinimeistreid  (ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks) oli 66. Endiselt on kõige rohkem tegijaid Harjumaal -22, aga Tallinna tegijad (19) on pigem üle kolinud teistesse maakondadesse, näiteks Tartu  kandist on tänavu 9 tegijat ja Pärnumaalt 6. Peale Hiiumaa olid esindatud ikka kõik maakonnad kasvõi 1-2 veinimeistriga.

Väga vanasid veine seekord kohale ei tulnud, vaid ühe valge sõstra veini kohta on öeldud, et see tehti kunagi 90ndate alguses. Tänavu proovib žürii esimest korda veine hinnata tooraine põhiselt. Lihtne ei saa see olema, sest võrreldes kõigi varasemate aastatega on tänavu eriti palju tehtud just seguveine mitmest toorainest kokku. Siiski püüdsin võistlusklasside määramisel arvestada veinide põhitoorainega, seega võistlevad veinid järgmises klassides:

Õunaveinid ja segud, kus õun on ülekaalus: 31 veini

Sõstraveinid, nii valged, mustad kui punased: 36 veini

Õied-varred-juured jm ebatavaline: 26 veini

Muud marjad ja puuviljad: 50 veini

Siidrid ja vahuveinid 10 veini

Viinamarjad 7 veini

Huvitavamatest toorainetest võiks üles lugeda mitu sireliõieveini, takeetes, kuusevõrsed, kadakad ja porgandid, haruldasematest tuli päris mitu valget sõstart, murakat ja põldmarja. Teadlikumalt on hakatud kasutama erinevaid veinipärme – valge veini, Tokay, aromaatsete veinide pärme.

Viimasel hetkel veinide konkursile esitamine oli seekord veel kontsentreeritum kui mullu: viimase nädala esmapäevaks oli kohal vaid 40 veini ja ma kartsin, et konkurss on millegipärast läbi kukkunud.  Ja siis saabus 120 veini allesjäänud 4 päeva sees!

Lähemate nädalate jooksul istub kokku veinispetsialistidest ja sponsoritest koosnev žürii ja valib eelvoorudes välja umbes 15-17 finaaliveini, mis saavad on lõpliku hinnangu 07.juunil Haapsalus toimuval veinifestivalil. Veinid, mis ei pääse edasi finaali, jäävad uute koduveinimeistrite väljakoolitamise jaoks. Need, kes avaldasid kohe veini konkursile saates soovi oma veinid hiljem tagasi saada, peaksid neile Veinivillasse  järele tulema hiljemalt jaanipäevaks.

Konkurss 2014 arvudes

Konkursile saabus 160 veini./2013 – 132   

Valgeid kuivi oli 19/2013 – 16 

Punaseid kuivi  15/ 2013 – 11

Dessertveine 26/2013 – 28

Viinamarju 7/ 2013-  3

Rose 13/ 2013 – 18

Valge poolkuiv 29/2013- 24

Punane poolkuiv 41/2013 –  26

Vahuvein ja siider 10 / 2013 – 6

 

Koduveinikonkursi veinide kogumine algab!

Image

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi 2014 veinide kogumine algab nüüd ja kestab kuni 21.märtsini (viimane saatmise kuupäev).

Eelmisel aastal jäi paljudel veinide toomine sõna otseses mõttes viimasele hetkele, kahel viimasel päeval lookles Veinivillas pidev elav järjekord neist, kes tahtsid veine üle anda ja see võttis aega, või siis  luniti telefonis, et me veel nädalavahetusel poole öö aja lubaks veine kasvõi oma koduukse taha tuua. Sseepärast soovitame seekord varakult oma võistlejad kohale tuua ja mitte jätta kõike viimasele hetkele. Poolteist kuud on piisavalt pikk aeg, et kõik soovijad saaksid oma veinid esitlusvalmis sättida.

Kuigi veinide hindamise alused on seekord natuke muutunud ja hindamine käib toorainete kaupa, ei ole siiski veinide märgistamises olulisi muudatusi ette näha. Pudelisiltidel peab olema teatud hulk infot ja me ei nõua seda mitte tegijate kiusamiseks, vaid selleks, et sadade veinide seast õigel hetkel õiged veinid üles leida. Näiteks kui pole veinile peale märgitud, kas tegu on kuiva, poolmagusa või magusa veiniga, võib vein isegi hindamata jääda või saada halbu hindeid, kuna satub hindamiseks valede veinide sekka.

Tingimused:

  1. Pudeli minimaalne suurus 0,5 l
    2. Pudelil  peab olema  silt. See ei pea olema tohutult disainitud, kuigi loomulikult ilusam on. Tähtis on, et sel oleks olulised andmed:
    2.1. Valmistamise aasta (see aastanumber, mille päikese all viljad valminud on, mitte pudeldamise aasta).
    2.2. Veini nimi.  Vein võib olla nimetatud sarja nimega (a la Veinivilla, Töö tn Veinid jne ), kuid see pole kohustuslik. Kohustuslik on märkida tooraine, mitme eri tooraine puhul märkida järjekorras vastavalt osakaalule, alustades suurimast. Võimalusel märkida ka veini kangus.
    2.3. Veini kategooria: valge kuiv, valge poolkuiv, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv, punane dessert, vahuvein, siider
    2.4. Pudelid peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu sama valmistaja veini.
    2.5. Iga erineva veini (mitte iga pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni veini enda ja veini valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number). Ümbrikul peab olema sama veini nimi, mis pudelil. Ümbrikus olevale kaaskirjale märkige ka ära, kui tahate oma finaali mittejõudnud veinid hiljem tagasi saada, selleks tuleb neile pärast tulemuste teadasaamist ise Veinivillasse järele tulla.
  1. Iga esitatavat veini peab olema 3 pudelit – üks eelvooru ja üks finaali jaoks ning üks juhuks, kui eelmistega midagi peaks juhtuma.
  2. Igalt autorilt võetakse vastu kuni 6 erinevat veini, mitte rohkem.

    Eelvooru saavad kõik veinid ja teostatakse pimedegustatsioon vastavalt veinipudelil leiduvale infole.  Eelvoorud toimuvad aprillikuu jooksul ning hindajateks on nii veiniasjatundjaid kui mitteprofessionaale.
    Eelvooru žürii valib välja finaali veinid, iga finalist saab sellekohase teate oma kontaktaadressile  ning finalistidest antakse ka Maalehe kaudu teada. Koduveinikonkursi finaal toimub 7.juunil Haapsalu veinipäevadel Kuursaalis.

Kuidas saata?

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga aadressile:

 OÜ Veinivilla, nõudmiseni

Nõmme postkontor

Jaama 18

Tallinn 11601

Postkontoris pakki üle andes palun märkida, et tegu on pudelitega ja kergesti puruneva kaubaga.

Veinid võib ka ise kohale tuua Tallinna Veinivilla poodi Pääskülas Rännaku pst 10 esmapäevast reedeni kl 10-15.

Auhinnad on välja pannud  Sommeljeede Assotsiatsioon, suhkrufirma Dansukker, trükikoda Dwalin OÜ, Viinitalo Melkko OY,  Maaleht, Joogikoolitused  ja Veinivilla.

Koduveinikonkurss 2013 algab!

Koduveinikonkursi veinide kogumine algab nüüd!

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi 2013 veinide kogumine algab nüüd ja kestab kuni 29.märtsini (viimane saatmise kuupäev).

Tingimused:

  1. Pudeli minimaalne suurus 0,5 l
  2.  Pudelile peab olema kas kirjutatud või kleebitud olulised andmed:
    2.1. Valmistamise  aasta
    2.2. Veini nimi.  Vein võib olla nimetatud sarja nimega (a la Veinivilla, Patukoti peaparandus, Kuldne Kuma), kuid see pole kohustuslik. Kohustuslik on märkida tooraine. Võimalusel märkida ka veini kangus.
    2.3. Veini kategooria, milles vein autori arvates võistlema peab: valge kuiv, valge poolkuiv, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv, punane dessert, vahuvein
    2.4. Pudelid peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu sama valmistaja veini, kuid mitte rohkem kui 6 erinevat  veini ühelt autorilt.
    2.5. Iga erineva veini (mitte iga pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni veini enda ja veini valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number). Ümbrikul peab olema sama veini nimi, mis pudelil.
  1. Iga esitatavat veini peab olema 3 pudelit – üks eelvooru ja üks finaali jaoks ning üks juhuks, kui eelmistega midagi peaks juhtuma. Kui Te soovite  oma mitte  edasi jõudnud  veine hiljem tagasi saada, pange sellekohane märge kohe veini dokumentatsioonile kaasa ning pärast eelvoorusid võite neile ise Veinivillasse järgi tulla. Ülejäänud veinid kuluvad õppematerjalina ära tulevaste veinimeistrite koolitamisel.

    Eelvooru saavad kõik veinid ja teostatakse pimedegustatsioon vastavalt veinipudelil leiduvale infole. Eeldegustatsiooni käigus veini teise rühma ümber ei tõsteta (aga žüriil on erandkorras selline õigus siiski olemas).  Eelvoorud toimuvad aprillikuu jooksul ning hindajateks on nii veiniasjatundjaid kui mitteprofessionaale.
    Eelvooru žürii valib välja finaali veinid, iga finalist saab sellekohase teate oma kontaktaadressile  ning finalistidest antakse ka Maalehe kaudu teada. Koduveinikonkursi finaal toimub  juuni alguses Haapsalu veinipäevadel Kuursaalis.

Kuidas saata?

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga aadressile:

 OÜ Veinivilla, nõudmiseni

Rännaku pst 9a

10901 Tallinn

Postkontoris pakki üle andes palun märkida, et tegu on pudelitega ja kergesti puruneva kaubaga.

Veinid võib ka ise kohale tuua Tallinna Veinivilla kauplusesse  Rännaku pst 10, kuid ainult eelnevalt ette helistades telefonil 50 87222.

Auhinnad on välja pannud  Sommeljeede Assotsiatsioon, suhkrufirma Dansukker, trükikoda Dwalin OÜ,  Joogikoolitused, Viinitalo Melkko OY,  Maaleht  ja Veinivilla. Auhindu võib tulla juurde vastavalt toetajate leidmisele.

Koduveinikonkursi veinide kogumine algab nüüd!

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi 2012 veinide kogumine algab nüüd ja kestab kuni 22.märtsini (viimane saatmise kuupäev).
Tingimused:
1. Pudeli minimaalne suurus 0,5 l
2. Pudelile peab olema kas kirjutatud või kleebitud olulised andmed:
2.1. Valmistamise aasta
2.2. Veini nimi. Vein võib olla nimetatud sarja nimega (a la Veinivilla, Patukoti peaparandus, Kuldne Kuma), kuid see pole kohustuslik. Kohustuslik on märkida tooraine. Võimalusel märkida ka veini kangus.
2.3. Veini kategooria, milles vein autori arvates võistlema peab: valge kuiv, valge poolkuiv, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv, punane dessert, vahuvein
2.4. Pudelid peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu sama valmistaja veini.
2.5. Iga erineva veini (mitte iga pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni veini enda ja veini valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number). Ümbrikul peab olema sama veini nimi, mis pudelil.
3. Iga esitatavat veini peab olema 3 pudelit – üks eelvooru ja üks finaali jaoks ning üks juhuks, kui eelmistega midagi peaks juhtuma.

Eelvooru saavad kõik veinid ja teostatakse pimedegustatsioon vastavalt veinipudelil leiduvale infole. Eeldegustatsiooni käigus veini teise rühma ümber ei tõsteta (aga žüriil on erandkorras selline õigus siiski olemas). Eelvoorud toimuvad aprillikuu jooksul ning hindajateks on nii veiniasjatundjaid kui mitteprofessionaale.
Eelvooru žürii valib välja finaali veinid, iga finalist saab sellekohase teate oma kontaktaadressile ning finalistidest antakse ka Maalehe kaudu teada. Koduveinikonkursi finaal toimub 9.juunil Haapsalu veinipäevadel Kuursaalis.
Kuidas saata?
Pappkasti pakitud pudelid saata postiga aadressile:
OÜ Veinivilla, nõudmiseni
Nõmme postkontor
Jaama 18
Tallinn 11601
Postkontoris pakki üle andes palun märkida, et tegu on pudelitega ja kergesti puruneva kaubaga.
Veinid võib ka ise kohale tuua Tallinna Veinivilla lattu Luite 19a, kuid ainult eelnevalt ette helistades telefonil 50 87222.
Auhinnad on välja pannud Sommeljeede Assotsiatsioon, suhkrufirma Dansukker, trükikoda Dwalin OÜ, Viinitalo Melkko OY, Maaleht ja Veinivilla. Auhindu võib tulla juurde vastavalt toetajate leidmisele.

Miks mu vein äädikaks läks?

Iga veinimeistri üks suuremaid hirme on see, et vein muutub käärimisel äädikaks. Mida teha, et nii ei juhtuks, välja arvatud muidugi juhul, kui äädikategu ongi omaette eesmärk?

Selleks peab mõistma, mis täpselt veini käärimisnõus toimub. Oma elutegevuse käigus pärmibakterid söövad suhkrut ning toodavad sellest süsihappegaasi ja alkoholi. Äädikat omakorda toodavad äädikhappebakterid, kes arenevad ja paljunevad alkohoolses vedelikus, näiteks koduveinis.

Enamlevinud äädikhappebakterid on perekonnast Acetobacter ning nagu pärmiosakesi leidub kõikjal looduses, nii leidub ka äädikahappebaktereid puuviljadel, marjadel, õhus ning neid levitavad ka veinitegijale nii tuttavad äädikakärbsed. Äädikhappeline käärimine võib alata seega täiesti iseenesest, kui vaid tingimused selleks sobivad on.

Eelkõige vajavad bakterid õhku – õhuhapniku olemasolul oksüdeerivad äädikhappebakterid erinevaid alkohole orgaanilisteks hapeteks. Nii et kõige kindlam viis oma vein äädikaks ajada on lasta sellel liiga palju õhuga kokku puutuda.

Tegelikult leidub  äädikhapet absoluutselt igas veinis, nagu ka näiteks õunhapet, piimhapet, sidrunhapet jne; see tekib pärmi elutegevuse käigus. Küsimus on vaid selles, kuipalju äädikhapet – liigne kogus ongi see, mis meie maitsemeeltele ebameeldiv tundub.

Kuidas äädikat ära tunda?

Kuidas ära tunda, et vein on „äädikas“? Lihtne vastus – kõigepealt  see lihtsalt kargab teile ninna: terav, lausa „hammustav“ ja ninatorkiv lõhn ning teravalt hapu maitse. Algajad veinitegijad kipuvad sellist maitset segi ajama täiesti kuiva veiniga. Äädikhape on lenduv hape ja kui seda on väga vähe, siis jooja ei tunnegi seda eriti. Äädikatundlikkus on inimeseti erinev, kuid tavaliselt on ära tuntav kogus 600 mg/l.

Vein võib äädikaks muutuda nii käärimise jooksul kui ka pärast seda. Mida teha, et oma veini selle eest kaitsta? Korraliku tehnoloogiaga eelkõige.

  • Vein peab olema piisavalt happeline, sest kergemini riknevad madala happesusega veinid. Mõõda üle oma veini happesus ja vajadusel lisa kas sidrunhapet, sidrunit/apelsini, hapumat õuna/rabarberi/sõstramahla, ebaküdooniat vms.
  • Äädikhappebakteritele sobib paremini lahja alkohol. Kui oled suhkrut virdele lisanud liiga vähe ja veinil on kangust vaid kuni 7-8%, on samuti riknemine vägagi tõenäoline.
  • Ära kõhkle kasutamast käärimise peatajat veinide lõpetamisel – kaaliumdisulfiid ja kaaliumsorbaat stabiliseerivad veini ning riknemine on vähem tõenäoline.
  • Kaitse veini õhuga kokkupuutumise eest – ära hoia kaua lahtiselt; käärimisnõu olgu veini peaaegu ääreni täis, et veini ja kaane/korgi vahel liialt palju õhku ei oleks; pudeldamisel lase samuti veini vähemalt poole pudelikaela jagu; ja last but no least – korgi korralikult, uuete ja sobivas mõõdus korkidega, kata korgid kas spetsiaalsete kapslitega või sulatatud küünlavahaga, sama tee ka siis, kui kasutad keeratavaid korke.

Kui aga avad veinitünni ja avastad, et äädikalõhn lööb ninna, siis tea, et päästa pole enam midagi. Veinina sellest enam asja ei saa ja pisarad kurgus, tuleb tünnitäis maha kallata. Aga võib ka proovida tünnitäit äädikaks kääritada. Kui vein on alles nõrgalt äädikane, võib selles kohe marineerida näiteks liha.

Selleks aga, et välja tuleks korralik õuna/vaarika/vms äädikas, võta käärimisnõul kaas maha, kata nõu marliga, et igasugu ringilendajad sisse ei pääseks ning jäta lahtiselt pimedas veel kuuks kuni paariks toatemperatuuril seisma. Oluline on võimalikult lai virde kokkupuutepind õhuga, nii et laia suuga anumad on sobivamad. Nädala kuni paari jooksul tekib vedeliku pinnale kiht või kile, mis meenutab tuntud teeseent – need ongi äädikabakterid, kes alkoholi parajasti äädikaks muudavad. Paari kuu pärast kurna äädikas pudelitesse ja sulge korralikult. Veel paari kuu pärast, laagerdudes muutub äädikas pehmemaks ja maitselt meeldivamaks ning siis saab sellega maitsestada salateid, marineerida vms.

Paraku aga äädikakonkurssi veel välja kuulutatud pole ning seega me Maalehe ja Veinvilla koduveinikonkursile äädikat ka ei oota, vaid ikka kvaliteetseid ja korralike ise tehtud veine. Kui tahad koduveinikonkursiga rohkem kursis olla, saada oma kiri aadressile info@veinivilla.ee märgusõnaga Konkurss.

Mida saab teha omatehtud veiniga?

Kass ümber palava veini

Sel aastal on koduveini tegemine iseäranis hoogne. Paljud, kes varem vaid mäletasid, et vanaisal nurgas miski mulksus, pressivad tänavu ise mahla ja teevad hoolsasti veini, et ise rüübata ja sõpradelegi pakkuda.  Oma veinidega saab ka näiteks Eesti Koduveini Klubisse tulla või osaleda Maalehe koduveini konkursil.  Midagi muud sellega paraku teha ei saagi – müüa koduveini ei või, seadus keelab.

Müüa ei saa

Praegu kehtivate seaduste järgi on koduveini müük enam kui keeruline, kui keegi just ei taha suurtootjaks hakata ja käituda siis juba suurte alkoholitootjate reeglite järgi ja mängida suurte rahadega.  Väiketegijatel lubab seadus koduveini teha ja müüa ainult juhul, kui tootja on turismitalunik, ja ka sel juhul tohib ta oma kraami müüa ainult sealsamas oma talus. Nii et paraku kõik ubinapäevad ja õunalaadad, kuhu oodatakse koduseid õunaveine, peavad seni veel pettuma.

Praegu ütleb  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus järgmist:

§ 35. Aktsiisilaopidamise eritingimused

(1)    Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning § 40 lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata aktsiisilaopidajale, kes tegutseb väljaspool linna, alevit või alevikku majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtjana turismiseaduse mõistes ja kelle tegevus vastab järgmistele tingimustele:
1) aktsiisikaupadest toodetakse ainult õlut ja kääritatud jooke;
2) õlut ja kääritatud jooke toodetakse kalendriaasta jooksul kokku kuni 4000 liitrit;
3) tootmine toimub majutus- ja toitlustusteenust osutava isiku ettevõtluseks kasutatavates ruumides, mis on selleks Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
4) aktsiisilaos toodetud kääritatud jooki ja õlut müüakse ainult kohapeal tarbimiseks majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtja tegevuskohas; /…./

Üks seda sätet muutev eelnõu on eelmisel aastal jäänud vajalike kooskõlastusteta ja seega vastu võtmata, praegu aga ringleb uuesti ametkondades kooskõlastusringil. Kuni sealt positiivseid uudiseid tulnud pole, tuleb leppida vana seadusega ja juua oma veinikest koos sõpradega.

Millega tegeleb Eesti Koduveini Klubi?

Et tõsta Eesti koduveini tegijate taset ja võimaldada huvilistel omavahel suhelda, üksteise veine maitsta ja vastastikku head nõu kuulda ja jagada, asutasin koos paljude veinisõpradega augusti keskel Eesti Koduveini Klubi.  Esimesel koosistumisel septembri algul leppisime kokku, et koos käime korra kuus, enamasti neljapäeva õhtuti. Igaüks toob kaasa mõne omatehtud veini ja natuke sobilikku näksimist oma veini kõrvale.  Esimesel õhtul võttiski igaüks kaasa selle, mille üle uhkust tundis – oli vahuveini ja õunaveini, kirsiveini ja võilille koos rabarberiga, ja selle korra kõige eksootilisem vein oli tehtud puhtast piparmündist.

Edaspidi proovime hakata tegema nö teemaõhtuid, kus kaasa tuleb võtta kindlast toorainest või vastava pealkirja alla sobiv vein. Näiteks järgmine kord, 13.oktoobril, on teema nimi „Punane ja must“.  Siia alla sobivad eelkõige muidugi punane ja must sõstar, aga ka mustikas/vaarikas ja kõikvõimalikud muud mustade ja punaste marjade kombinatsioonid. Edaspidi on tulemas kindlasti ka rabarberi, õuna, pihlaka, moosi, lilleveinide jne õhtud. Kui osalejal ei ole just „õiget“ veini kaasa võtta, ei saadeta siiski kedagi ukselt tagasi – selleks me ju koos käimegi, et üksteise pealt õppida.

Septembri alguse kohtumisel läks näiteks elavaks aruteluks, kust saada tühje pudeleid ja kuidas neid poesiltidest kõige lihtsamalt puhtaks küürida. Koduveini klubi tegemiste kohta leiab lähemat infot Facebookis, kus otsida Eesti Koduveini Klubi, või Veinivilla kodulehelt www.veinivilla.ee. Õhtutele on oodatud kõik huvilised, ainult enne tulekut oleks vaja eelmainitud aadresside kaudu eelregistreeruda.

Kui veini teha ei oska, siis aabits aitab!

Kes tahaks kangesti selle sügise trendi järgida ja ise veinitegu proovida, siis praegu pole veel hilja – talveõunad, astelpajud, pihlakad, paiguti veel ka aroonia sobivad kõik koduseks veiniks väga hästi. Täpsemaid nõuandeid ja õigeid töövõtteid, lugematuid retsepte ja serveerimisnippe  saab õppida näiteks hiljuti Maalehe kirjastuses välja antud Tiina Kuuleri „Koduveini aabitsast“.

Isegi kui alles praegu hakata veini tegema, võib veel jõuda osalema ka Maalehe koduveinikonkursile, mille veine hakkame kokku koguma alles tuleva aasta veebruarikuus. Kes tahab koduveinikonkursiga täpsemalt kursis olla, et mitte õiget veinide saatmise hetke maha magada, saatke kiri info@veinivilla.ee märgusõnaga Konkurss, ja te saate edaspidi kogu vajaliku info meilitsi.