Koduveinikonkursi 2014 finalistid teada!

Pärast rekordiliselt arvukaid eelvoorusid on Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi žürii välja valinud 18 veini ja ühe eripreemia väärilise veini, mis hakkavad omavahel võistlema 7.juunil Haapsalus.

Veinimeistreid on 15 ja veine kokku 19.

Finalistid on:

Viinamarjavein Mistico, autor Külli Lokko Põlvast

Viinamarjavein , Katrin Ratt Tallinnas

Viinamarja dessert (sort Black Hamburg) Jaan A.Tätte Harjumaalt

Poolkuiv õunasiider, Karmo Haas Harjumaalt

Don Pedro vahuvein kreegist, Peep Sõmer Lääne-Virumaalt

Uuetalu Vertti sõstravein, Juhan ja Marika Kundla Lääne-Virumaalt

Else, rabarberi-muraka vein, Ivar Porn Harjumaalt

Valge Willi, vein tikrist, saialillest ja sõstralehtedest, Helari Tamm Valgamaalt

Õunavein antonovkast, Jaan A.Tätte Harjumaalt

Lepassaare talu õunavein, Anti Karask Tartumaalt

Rabarber ja maasikas, Anne Hirbaum Harjumaalt

Metsvaarikas, Raili Hein Tallinnast

Õuna-aroonia vein, Anne Hirbaum Harjumaalt

Sõstravein, Marek Kangur Jõgevamaalt

Tujutekitaja, õuna-arooniavein, Meelis Kask Tartumaalt

Mustsõstar 2013, Heinrich Kuldsepp Harjumaalt

Vaarika-mustika vein, Marek Kangur Jõgevamaalt

Veetlev suudlus, aroonia dessert 2012, Tarmo Nurmik Tallinnast

Eriauhind Portvein kirsist ja arooniast, Riina Ratt Tallinnast

 

Kohtume 7.juunil Haapsalus!Koduveinikonkurss2014

Tänavu hinnatakse koduveine teistmoodi

Maalehe ja Veinivilla  koduveinikonkursi veinide kogumine on lõppenud ja veinid üle loetud.  Saagiaasta oli mullu suurepärane ja nii on ka veine tehtud ja konkursile saadetud kõvasti rohkem kui kunagi varem: 160 veini (mullu 132) ja 66 veinimeistrit (mullu 62) on kogu selle konkursi rekordid.

Juba teist aastat jätkub veinide kuivenemise trend – väheneb dessertveinide osakaal ja suureneb kuivade ning poolkuivade hulk. Punaseid poolkuivi veine oli lausa 2 korda rohkem kui mullu, vahuveine ja siidreid mulluse 6 asemel 10 ja isegi viinamarjaveine toodi 3 asemel 7.

Erinevaid veinimeistreid  (ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks) oli 66. Endiselt on kõige rohkem tegijaid Harjumaal -22, aga Tallinna tegijad (19) on pigem üle kolinud teistesse maakondadesse, näiteks Tartu  kandist on tänavu 9 tegijat ja Pärnumaalt 6. Peale Hiiumaa olid esindatud ikka kõik maakonnad kasvõi 1-2 veinimeistriga.

Väga vanasid veine seekord kohale ei tulnud, vaid ühe valge sõstra veini kohta on öeldud, et see tehti kunagi 90ndate alguses. Tänavu proovib žürii esimest korda veine hinnata tooraine põhiselt. Lihtne ei saa see olema, sest võrreldes kõigi varasemate aastatega on tänavu eriti palju tehtud just seguveine mitmest toorainest kokku. Siiski püüdsin võistlusklasside määramisel arvestada veinide põhitoorainega, seega võistlevad veinid järgmises klassides:

Õunaveinid ja segud, kus õun on ülekaalus: 31 veini

Sõstraveinid, nii valged, mustad kui punased: 36 veini

Õied-varred-juured jm ebatavaline: 26 veini

Muud marjad ja puuviljad: 50 veini

Siidrid ja vahuveinid 10 veini

Viinamarjad 7 veini

Huvitavamatest toorainetest võiks üles lugeda mitu sireliõieveini, takeetes, kuusevõrsed, kadakad ja porgandid, haruldasematest tuli päris mitu valget sõstart, murakat ja põldmarja. Teadlikumalt on hakatud kasutama erinevaid veinipärme – valge veini, Tokay, aromaatsete veinide pärme.

Viimasel hetkel veinide konkursile esitamine oli seekord veel kontsentreeritum kui mullu: viimase nädala esmapäevaks oli kohal vaid 40 veini ja ma kartsin, et konkurss on millegipärast läbi kukkunud.  Ja siis saabus 120 veini allesjäänud 4 päeva sees!

Lähemate nädalate jooksul istub kokku veinispetsialistidest ja sponsoritest koosnev žürii ja valib eelvoorudes välja umbes 15-17 finaaliveini, mis saavad on lõpliku hinnangu 07.juunil Haapsalus toimuval veinifestivalil. Veinid, mis ei pääse edasi finaali, jäävad uute koduveinimeistrite väljakoolitamise jaoks. Need, kes avaldasid kohe veini konkursile saates soovi oma veinid hiljem tagasi saada, peaksid neile Veinivillasse  järele tulema hiljemalt jaanipäevaks.

Konkurss 2014 arvudes

Konkursile saabus 160 veini./2013 – 132   

Valgeid kuivi oli 19/2013 – 16 

Punaseid kuivi  15/ 2013 – 11

Dessertveine 26/2013 – 28

Viinamarju 7/ 2013-  3

Rose 13/ 2013 – 18

Valge poolkuiv 29/2013- 24

Punane poolkuiv 41/2013 –  26

Vahuvein ja siider 10 / 2013 – 6

 

2013.aasta koduveinikonkursi võitjad teada!

Image

Koduveinikonkursi võitja Riina Ratt

15. juunil Haapsalu veinipäevade raames toimunud Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursil selgitati juba kolmandat korda aasta parim koduvein.

Finaali pääses 18 veini ning veine hindas professionaalsetest veiniasjatundjatest koosnev žürii. Žüriiliikmed said iga veini hindamisel anda punkte ühest viieni ning keskmine punktisumma andiski veinile koha edetabelis. Selle kohaselt on viis Eesti parimat koduveini järgmised:

 I koht

Kirss 2012, punane poolkuiv vein,  Riina Ratt, 4,38 punkti.

II koht

Kreeklane Mustas 2011, dessertvein ,  Peep Sõmer, 4,22 punkti.

III koht

Õunavein 2012, valge kuiv,  Marek Kangur, 4,16 punkti

4.-5. Wohop (õun, mustsõstraleht) 2012, Marius Mets 4,11 ja Mustsõstravein 2012, Tiit ja Kristi Roost 4,11 punkti

6.-7. Lepassaare talu õunavein (õun, pihlakas) 2012, Anti Karask 4,05 ja Emma (vahuvein, kuldrenett, pirn) 2012, Katrin Paukson

Eriauhinna erilise veini eest sai Heino Pähn oma 1989.aasta pihlakaveini eest, auhinna võttis nüüdseks juba lahkunud veinimeistri eest vastu tema tütar Silvi Pähn, kes ise samuti koduveini teeb.

Rahvažürii valis parimaks Tiit ja Kristi Roosti Mustsõstraveini.

Auhinnad:

I koht

  • Veinitundja baaskursus Eesti Sommeljeede Erakoolis
  • 25 kg suhkrukott Dansukkerilt
  • 500 trükikojas tehtud veinisilti Dwalin OÜ-lt
  • 60-eurone kinkekaart Veinivillalt
  • Šeiker Viinitalolt
  • Maalehe tellimus 12 kuuks
    • Ajakirja Vine kõik ilmunud numbrid

II koht

  • 25 kg suhkrukott Dansukkerilt
  • 300 trükikojas tehtud veinisilti Dwalin Oült
  • 30-eurone kinkekaart Veinivillalt
  • Veinicooler Viinitalolt
  • Maalehe tellimus 6 kuuks

III koht

  • 25 kg suhkrukott Dansukkerilt
  • 100 trükikojas tehtud veinisilti Dwalin Oült
  • 20-eurone kinkekaart Veinivillalt
  • Veinivooler Viinitalolt
  • Maalehe tellimus 3 kuuks

Rahva lemmik

* Algkoolitus 8 veiniga 8-le osalejale OÜ Joogikoolitused poolt

*  Maalehe tellimus 3 kuuks

*   Ajakirja Vine kõik ilmunud numbrid

Koduveinikonkursi 2013 veinid on hindamiseks valmis!

Maalehe ja Veinivilla  koduveinikonkursi veinide kogumine on selleks korraks lõppenud. Arvestades seda, et eelmine aasta ei olnud kõige parem saagiaasta ja osadel tegijatel ei olnud üldse õunu ja ploome/kreeke/alõtšasid, on veinisaak tegelikult väga hea.  Võistlema saadeti 132 veini, mida on täpselt üks vähem kui eelmisel aastal. Lisaks on tänavu peal piirang, et ühelt tegijalt võeti vastu vaid 6 veini.

Kõige suurem muutus on tabanud traditsiooniliselt väga osalejaterohket dessertveinide klassi – varasema 41 magusa veini asemel on neid seekord vaid 28. Samas on suurenenud poolkuivade ja roosade veinide hulk ja esindatud on ka siidrid ja vahuveinid.

Erinevaid veinimeistreid  (ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks) oli 58,  2012.aastal   62. Seekord on neid kõige rohkem olnud Harjumaal – 13, pisut jääb maha Tallinn ja üllatuslikult on väga hästi osalenud Saaremaa veinimeistrid – eelmise aasta ühelt finalistilt on osalejate arv hüpanud viiele! Saartega on üldse hästi – isegi Prangli saarelt tuli üks vein võistlema. Ülejäänud maakonnad on enamvähem võrdsed 3-4-5 osalejaga.

Saabunud on 2 väga vana pihlakaveini – üks 1990 ja teine 1989.aastast. Vist oli 80ndate lõpp väga hea pihlaka-aasta, sest  ka varasematele konkurssidele on toodud pihlakaveine just sellest ajast. Tõsi, toojad on igal aastal siiski erinevad olnud J

Lähemate nädalate jooksul istub kokku veinispetsialistidest koosnev žürii ja valib eelvoorudes välja umbes 15-17 finaaliveini, mis saavad on lõpliku hinnangu 15.juunil Haapsalus toimuval veinifestivalil. Veinid, mis ei pääse edasi finaali, jäävad uute koduveinimeistrite väljakoolitamise jaoks. Need, kes avaldasid kohe veini konkursile saates soovi oma veinid hiljem tagasi saada, peaksid neile Veinivillasse  järele tulema hiljemalt jaanipäevaks.

Miskipärast saabus seekord lõviosa veine kohale alles väga viimasel minutil ja osad eriloaga isegi pärast kella kukkumist. See-eest on pudelite väljanägemisele tänavu lausa erakordselt palju panustatud. Kas sama võib öelda ka pudelite sisu kohta, selgub lähimate nädalate jooksul.

Konkurss 2012 arvudes

Konkursile saabus 132 veini./2012 – 133

Valgeid kuivi oli 16/2012 – 16

Punaseid kuivi  11/ 2012 – 12

Dessertveine 28/2012 – 41

Viinamarju 3/ 2012 – 5

Rose 18/ 2012 – 13

Valge poolkuiv 24/2012- 23

Punane poolkuiv 26/2012 –  22

Vahuvein ja siider 6 / 2012 – 1

 

Koduveinikonkurss 2013 algab!

Koduveinikonkursi veinide kogumine algab nüüd!

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi 2013 veinide kogumine algab nüüd ja kestab kuni 29.märtsini (viimane saatmise kuupäev).

Tingimused:

  1. Pudeli minimaalne suurus 0,5 l
  2.  Pudelile peab olema kas kirjutatud või kleebitud olulised andmed:
    2.1. Valmistamise  aasta
    2.2. Veini nimi.  Vein võib olla nimetatud sarja nimega (a la Veinivilla, Patukoti peaparandus, Kuldne Kuma), kuid see pole kohustuslik. Kohustuslik on märkida tooraine. Võimalusel märkida ka veini kangus.
    2.3. Veini kategooria, milles vein autori arvates võistlema peab: valge kuiv, valge poolkuiv, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv, punane dessert, vahuvein
    2.4. Pudelid peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu sama valmistaja veini, kuid mitte rohkem kui 6 erinevat  veini ühelt autorilt.
    2.5. Iga erineva veini (mitte iga pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni veini enda ja veini valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number). Ümbrikul peab olema sama veini nimi, mis pudelil.
  1. Iga esitatavat veini peab olema 3 pudelit – üks eelvooru ja üks finaali jaoks ning üks juhuks, kui eelmistega midagi peaks juhtuma. Kui Te soovite  oma mitte  edasi jõudnud  veine hiljem tagasi saada, pange sellekohane märge kohe veini dokumentatsioonile kaasa ning pärast eelvoorusid võite neile ise Veinivillasse järgi tulla. Ülejäänud veinid kuluvad õppematerjalina ära tulevaste veinimeistrite koolitamisel.

    Eelvooru saavad kõik veinid ja teostatakse pimedegustatsioon vastavalt veinipudelil leiduvale infole. Eeldegustatsiooni käigus veini teise rühma ümber ei tõsteta (aga žüriil on erandkorras selline õigus siiski olemas).  Eelvoorud toimuvad aprillikuu jooksul ning hindajateks on nii veiniasjatundjaid kui mitteprofessionaale.
    Eelvooru žürii valib välja finaali veinid, iga finalist saab sellekohase teate oma kontaktaadressile  ning finalistidest antakse ka Maalehe kaudu teada. Koduveinikonkursi finaal toimub  juuni alguses Haapsalu veinipäevadel Kuursaalis.

Kuidas saata?

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga aadressile:

 OÜ Veinivilla, nõudmiseni

Rännaku pst 9a

10901 Tallinn

Postkontoris pakki üle andes palun märkida, et tegu on pudelitega ja kergesti puruneva kaubaga.

Veinid võib ka ise kohale tuua Tallinna Veinivilla kauplusesse  Rännaku pst 10, kuid ainult eelnevalt ette helistades telefonil 50 87222.

Auhinnad on välja pannud  Sommeljeede Assotsiatsioon, suhkrufirma Dansukker, trükikoda Dwalin OÜ,  Joogikoolitused, Viinitalo Melkko OY,  Maaleht  ja Veinivilla. Auhindu võib tulla juurde vastavalt toetajate leidmisele.

Eestis tehakse pool miljonit liitrit koduveini!

Koduveini tegu on Eestis kõvasti populaarsust kogunud ja pea igas suguseltsis või sõpruskonnas on juba keegi, kes ise veini teeb. Aga kui palju meid siis ikkagi täpsemalt on?

Eelmisel aastal tegi EMOR uurimuse eestlaste alkoholitarbimise harjumuste kohta (http://www.emor.ee/public/documents/agriseire/Eestlaste_alkoholi_tarbimine_web.pdf   Elanike alkoholitarbimine ja suhtumine alkoholipoliitikasse  2011, avaldatud  mai 2012) ning selles on veidi puudutatud ka kodust õlle- ja veinitegu.

Uuringust selgus, et: 6% Eesti peredest valmistas  2011. aastal kodus alkoholi. Kuna Statistikaameti andmetel oli Eestis 2010. aastal 609 100 perekonda, siis on kodus valmistanud alkoholi ligikaudu 37 000 perekonda.

Populaarseim kodus valmistatud alkohoolne jook on konkurentsitult puuvilja- ja marjavein.

Ainult 8% kodus alkoholi valmistanud peredest on ka destilleerinud alkoholi – selliseid perekondi on ligikaudu 3000.

Kuigi ka koduõlle tegemine on väga levinud, selgub siiski, et nende seast, kes kodus ise alkoholi on valmistunud, teeb õlut 29% ja koduveini 64%. Müüt eestlastest kui õllerahvast ei pea kodus valmistatud alkoholi valdkonnas paika. 14% isetegemise huvilistest on valmistanud kange alkoholi baasil jooke – see tähendab mitmesuguseid marja-viina/piiritusetõmmiseid ja likööre.

Üldarvestuses tarbib vähemalt korra kuus õlut siiski 38%, veini 27%, viina 19%, siidrit 15% ja alkoholikokteile 13% kõikidest inimestest.

Poejookidest eelistab Eesti inimene seega õllet  veinile, kuid kodus valmistatud alkoholide seas on rohkem kui kaks korda populaarsem vein.  Koduvein on  populaarsem kui koduõlu.

EMORI  uuringu kohaselt on kõige enam  õlle- ja veinimeistreid Lääne-Eestis ja saartel – 13%, järgnevad Tartu regioon 9% ja Lõuna-Eesti 8%. Tallinna tegijad tulevad nende järel 5 protsendiga. See tulemus on väikses vastuolus sellega, kustkohast tuleb kõige rohkem koduveine konkursile – nimelt juhivad siin pikalt Tallinn ja Harjumaa, kohe napilt kannul on Tartumaa.  Ja Lääne-Eestist oli tänavu ainult üks osaleja, mullu polnud sedagi. Juhul kui Lääne-Eesti kõrge protsent tuleb pigem kuulsatest saare õllemeistritest,  on mujal Eestis koduveinivalmistajate osakaal seega keskmisest oluiliselt suurem.

Uuringu arve aluseks võttes tegi mullu 37st tuhandest perest koduveini 64%, mis arvuliselt teeb 23 680 peret. Keskmine käärmisnõu või klaaspudel on 25-liitrine. Kui iga pere tegi vähemalt ühe käärmisnõu täie marjaveini, tehti eelmisel aastal  vähemalt 592 000 liitrit koduveini! Aga enamasti, kes juba veini teeb, kääritab  aasta jooksul mitu tünnitäit.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil müüdi Eestis 2010. aastal 15 miljonit liitrit veini ja seega võib kodus valmistatud veini hulk olla kogu Eestis tarbitavast veinist juba 4-8% ringis.  .(Andmed: http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2011.pdf)

Koduse õlle maht ei anna terve õlleturu mahust, EKI andmeil 129 miljonit liitrit, aga protsendikümnendikkugi.

Koduveini osakaal  muudkui kasvab

EMORI uuringust sõltumatult tegin tänavu kevadel Veinivilla klientide hulgas küsitluse, milles muude asjade seas uurisin, kui palju tehti veini eelmisel aastal ja kui palju plaanitakse teha tänavu. Kõige vähem – 10% oli vastajate hulgas neid, kes teevad aastas vaid ühe tünnitäie, so 20-30 liitrit veini. Ligikaudu 40% oli selliseid, kes teevad hooaja jooksul 2-3 veini ehk siis 50-75 liitrit. Ja 50% veinitegijaid teevad julgelt 100, 200, 300 liitrit. Mõned üksikud kinnitavad ka, et hooaja sees valmib neil 700-900 liitrit kodust märjukest.

Aga tubli kolmveerand vastanuist plaanisid tänavu teha rohkem koduveini kui varem.

Kui koduveini müük oleks ilma suurema bürokraatiata võimalik, müüks koduveinitegijad oma toodangut kõige meelsamini kodukandi pubis või kõrtsis ning turistidele ja firmakingitusteks. Neid, kes oma pudelitega laadale tahaks minna, oli juba tunduvalt vähem. Suurde poeketti nn poeveinidega võistlema ei taha keegi ja ilmselt poleks enamikul koduveinitegijatel sellisteks tootmismahtudeks ka võimalusi.

Koduveinikonkurss on aga hea võimalus kõigile teada saada, mis tema tehtud vein spetsialistide meelest väärt on. Veine hakkame koguma uue aasta alguses. Kes soovib koduveinikonkursi kohta rohkem lisainfot saada, saatke mail märksõnaga Konkurss mailiaadressile info@veinivilla.ee.

Kas koduaia viinamarjadest saab head veini?

Viinamarjakasvatus on Eestis praegu väga popp tegevus. Ilmselt läheb suurem viinamarjaveinide tegemine lahti mõne aasta pärast, kui viinapuud suuremaks kasvavad ja vilja kandma hakkavad. Need, kel esimesed saagid juba käes, seisavad aga silmitsi küsimusega, kas sellest saagist mõistlikku veini ka kääritada annab.

Eestis  avamaal kasvatatavad veiniviinamarja sordid on hübriidsordid, millega kaasnevad teatud iseloomulikud,  vahel ehk ka harjumatud maitsed. Muidugi võivad need olla ka omapära ja maitsenüansid, kuid päris poeveinidest tuttavlikke Chardonnay,  Rieslingi, Merlot’, Cabernet Sauvignoni jne maitseid ei maksa koduaiast siiski oodata.

Viinamarjad jagunevad põhimõtteliselt kaheks – söögiviinamarjad ja veiniviinamarjad. Veinimarjad on tihkema viljalihaga ja paksema kestaga, mis on vajalik veinile suurepärase aroomi ja värvuse andmiseks.  Laua- ehk söögiviinamari on vesisem ja õhema kestaga, nii et sellest tehtud vein jääks samuti iseloomutu ja nõrga maitsega, kui seda hinnata viinamarjaveinide mõõdupuu järgi.  Lihtsalt koduse alkohoolse rüüpena kõlbavad aga ka lauaviinamarjad veinivaati küll.  Magusad on nii veini- kui lauaviinamarjad, seda pole vaja karta, et veiniviinamarjad süües maitsvad ei ole.

Tõsi, tänavune jahe suvi võib marjad üsna hapuks jätta ning siis pole ise veini tehes väikesest vigurdamisest pääsu.

Reeglina tehakse viinamarjavein puhtast mahlast, ilma vett lisamata. Klassikaliselt ei tohiks sinna ka suhkrut  lisada, kuid meie põhjamaises kliimas ei küpse viinamarjad enamasti nii magusaks, et oleks võimalik mingit mõistlikku alkoholikogust välja kääritada, seega võib suhkrut juurde panna. See protseduur ei ole mõeldud selleks, et vein magusam oleks, vaid justnimelt valmis veini  alkoholisisalduse tõstmiseks. Veinitööstuses ei kasutata selleks tavalist valget kristallsuhkrut, vaid spetsiaalset kontsentreeritud viinamarjamahla.

Valge vein viinamarjadest

36-40 kg marjadest (kaal koos rootsudega) saab 18-20 liitrit mahla.   See ei ole absoluutne suhe, palju sõltub aastast ja marjade mahlasusest. Kui teete veini vaid ühe koduse käärimisnõu jagu, noppige käsitsi marjad rootsude küljest lahti. Valge veini tegemise puhul ei leotata tavaliselt marjakesti virdes enne kääritamist. Seega tuleb marjadest kohe mahl välja pressida. Lisada veinipärm ja toitesoolad ning sulgeda käärimisnõu vesilukuga.  Samas, võib proovida ka valgete viinamarjade puhul kuni 24 tundi kestadel leotamist, et huvitavamad maitsenüansid kätte saada.

Käärimise temperatuur võiks valgete veinide puhul olla pisut madalam, oleneb sellest, mida pärmi kasutusjuhend ütleb – kas pärm kannatab ka 15°C juures töötada või, nagu koduveinide tegemiseks kasutatava universaalpärmi puhul, 18-19°C – 21°C.  Käärimine kestab mõnest nädalast poolteise kuuni.

Punane vein viinamarjadest

Punaste viinamrjade puhul käituge algul samuti kui valgetegi puhul – mahl välja, vajadusel suhkur sisse, samuti ensüümid- toitesoolad-pärmid. Kui valge veini puhul visatakse tühjakspigistatud marjakestad minema, siis punaste puhul jäetakse need hoopis  tekkinud mahlasse umbes 2-3 päevaks ligunema – sel ajal toimubki vajalike aroomi- ja värvainete eraldumine virdesse. Kui marjakestad ligunevad vaid mõne tunni, saab heledama, õhema ja roosaka veini. Mida pikemalt leotada ehk matsereerida (maceration), seda tumedama värviga ja täidlasem vein tuleb. Kui kaua just täpselt peaks kesti ligundama, see on iga veinimeistri saladus.  Ligunemise ajal kerkivad kestad pinnale – segage neid vähemalt paar korda päevas, et pealmine kiht ära ei kuivaks. Hiljem kurnake kestad virdest välja ja pressige nii kuivaks kui võimalik, et võimalikult palju väärtuslikku viinamarjamahla kätte saada.

Seejärel sulgege käärimisnõu vesilukuga ja jätke vein 19-23°C juures käärima. Käärimine kestab mõnest nädalast kuni poolteise kuuni.

Väärt veini hallitanud viinamarjadest?

Mõni kodune veinimeister on võibolla kuulnud midagi  väga magustatest veinidest, mida tehakse hallitanud viinamarjadest. Meie laiuskraadil seda spetsiaalset väärishallitust Botrytis cinerea ei esine. Mida see hallitus põhimõtteliselt teeb – „imeb“ marjast vee välja, nii et alles jääb ainult väga kontsentreeritud magus viinamari. Kahjuks need viinamarjad, mis teil koduaias hallitama on läinud, tuleb raske ohkega ära visata.

Koduveini konkursil hinnatakse viinamarjaveine teistest marjaveinidest täiesti eraldi ning hindajateks on koolitatud viinamarjaveinide spetsialistid. Ja kuigi ma usun, et enamikel viinamarjaveinide tegijatel on õnnestunud veini viimnegi tilk arvel, maksaks siiski osa võtta ka koduveini konkursist ja saada oma veinile asjatundjate hinnanguid. Sõbrad kiidavad ju niikuinii.