Miks rabarberivein tänavu nii popp on?

Vist on mu järjekindel rabarberiveini populariseerimine hakanud vilja kandma – pea iga päev vastan paarile-kolmele telefonikõnele, et kuidas ikka rabarberiveini teha. Ja spetsiaalseid rabarberiveini pärmipakke müüb Veinvilla nii mis mühiseb.

Usun, et põhjus on ühest küljest uudsuses – rabarberit kasvab kodus väga paljudel, sellest on harjutud tegema kooki, kisselli, mõnu usinam ka moosi ja kompotti. Aga vein on täitsa uus asi. Üks rabarberivein jõudis tänavu ka Maalehe ja Veinivilla äsjalõppenud koduveinikonkursi finaali ja oli kõigiti nauditav. Ka Marko Reikop Ringvaate saates kiitis rabarberiveini maitset ja oli meeldivalt üllatunud.

Kuidas kirjeldada rabarberiveini? Poolmagusaks timmituna on teda hea juua jahedana ja lihstalt kerge suveveinina. Maitse meenutab ühest küljest lapsepõlvest tuttavat rabarberimahla, mis on suhkruga  seisnud vartest välja meelitatud, teisest küljest on see  mõistagi kraadiga, hapet on piisavalt, et mitte muutuda liiga läilaks.

Igal juhul soovitan kõigil  proovida ise teha ja mine tea, võibolla peame tuleval aastal koduveinikonkursil tegema juba eraldi rabarberiveinide võistlusklassi.

Siia juurde aga  retseptid, mis on kirjas ka Veinivilla müüdava rabarberiveini stardipaki õpetusel:

Rabarber on üks esimesi veini tooraineid varakevadel. Veinilupja lisatakse rabarberiveinisse oblikhappe neutraliseerimiseks, see lisatakse kohe käärimise algul, kuid kui ununeb, võib lisada ka hiljem, käärimise käigus.

Suhkrukogused:  Lauaveinid (10-12%) 4-5 kg

Kanged veinid (16-17%) 6,5-7 kg

Käärimisaeg umbes 2-3 nädalat

  1. Pese ja koori rabarberivarred, kui soovid teha valget veini. Koorimata rabarberist tuleb kergelt roosakas vein. Lõika rabarberivarred paari cm pikkusteks, pane käärimisnõusse ja lisa ka muud toorained – maasikad, õunad vms, soovitatavalt kurnamiskotis. Kalla peale 5 liitrit u 70°C vett. Lahusta kott E1 (ensüümid) klaasitäies 50°C vees ja kalla käärimisnõusse. Jäta kõik kaane all seisma 1-2 tunniks.
  2. Sulata kogu suhkrukogus  (maksimaalselt 6,6 kg) 4 liitris kuumas vees ja kalla lahus käärimisnõusse.  Seejärel lisa külma või kuuma vett niipalju, et nõus oleks kokku 25 liitrit virret  temperatuuriga 25°C.
  3. Kalla kott nimega Kalkki (veinilubi) virde pinnale ja sega.
  4. Sega kott E2 (veinipärm ja toitesoolad) 1 dl 25-30°C vees.  Pärast 15 minutilist seismist kalla see käärimisnõusse ja sega.
  5. Sulge käärimisnõu vesilukuga varustatud kaanega ja täida vesilukk poolest saadik veega. Jäta nõu ühtlase soojusega  (22-25°C) ja tuuletõmbuseta paika käärima. Käärimisaeg sõltub kasutatud suhkrukogusest ja temperatuurist.
  6. Kui vein on lõpuni käärinud (mõõda hüdromeetriga), kurna välja rabarberisegu ja sifooni vein  põhjasademe pealt ära teise nõusse. Sega käärimise peataja E5 veinisse ja loksutamise teel  või veini ühest nõust teise kallates eemalda veinist süsihappegaas. Seejärel vala veinisse selitaja E6 (ränihape).
  7. Ühe päeva pärast  sega sisse selitaja E7 (kitosaan). Sega korralikult, sulge kaas ja jäta vein rahus selginema umbes nädalaks.
  8. Kui vein on selge, sifooni see puhtasse nõusse. Nüüd võid veini järelmaitsestada, kui tundub, et  vein maitseb liiga kuivalt.  Tee seda enne pudeldamist, kuid tea, etosa happest ja liiga intensiivsest maitsest pehmeneb aja jooksul. Kui vein maitseb lamedalt ja pole piisavalt happeline, võib lisada sidrunhapet. Juba mõnenädalane järelküpsemine parandab veini maitset märgatavalt.Veini võid villida pudelitesse või hoida neid 3-liitristes Bag-in-Boxides.
  9. Rabarberivein4 -6 kg rabarbereid

    1 kg õunu

    750 g rosinaid

    4,5 kg suhkrut

    Veinilupja 15 g
    Maasika-rabarberi vein

    3 kg koorimata rabarbereid

    4 kg maasikaid

    750 g rosinaid

    6 kg suhkrut

    Rabarberirose

    4 kg rabarbereid (koorimata)

    1 kg maasikaid

    750 g rosinaid

    4,5 kg suhkrut