Kuidas täpselt lõpetada veini käärimine?

Et viimasel ajal on tulnud palju telefonikõnesid teemal, kuidas just täpselt lõpetada veini käärimine, siis võtame kõik sammud veelkord ükshaaval läbi.

1. Tee kindlaks, et vein on lõpuni käärinud. Selleks jälgi vesilukku, kust mullitamine on peaaegu lõppenud või toimub väga harva. Mõõda hüdromeetriga suhkrusisaldust veinis. Ära karda korki/kaant avada, see õhk ei jõua mõõtmise ajal veini rikkuma hakata. Kui näit on nulli lähedal, siis on suhkur otsas ja võib hakata lõpetamisprotsesside juurde jõudma.

2. Vala vein sademe pealt teise nõusse, nii saad puhtama ja selgema veini. Kui teist samasuurt käärimisnõud ei ole, kalla korraks vein kõigisse kodus leiduvatesse õõnes nõudesse, viska käärimisnõu põhjasade ära, pese nõu puhtaks ja lase vein sinna tagasi.

3. Lisa käärimise peataja ja  nõud päeva jooksul mitmeid kordi raputades-keerutades vabane süsihappegaasist. Kui süsihappegaas sisse jääb, ei taha vein hästi selgeks minna. Süsihappegaasist saab lahti ka näiteks kannuga ja suure kaarega veini ühest nõust teise kallates.

4. Kui süsihappegaas ära peletatud, lisa selitajad ja lase veinil 3-4 päeva rahus seista ja selgineda. Kaas/kork ja vesilukk olgu samal ajal ikka peal.

5. Kui silma järgi vein selge tundub, võib hakata villima.

Lisandused: Selitajad võtavad veini värvi natuke heledamaks. Kui tundub, et on kahju head värvitooni kaotada ja vein vajub niisamagi selgeks, võib selitajad lisamata jätta ja kasutada selle jaoks kas vahustatud munavalget või lihtsalt jahedas 12-15 C ruumis hoidmist.

Koduveini pudeldamine ja säilitamine

Minu veinikelder

Ka kõige aeglasemalt käärinud vein saab ükskord valmis ning nõuab pudeldamist ja säilitamist. Kuidas seda õigesti teha?

Reegel nr 1

Suurde 25-30 liitrisesse klaaspudelisse, kus vein ka valmis kääris, võib veini säilitamiseks jätta A.ainult siis, kui see on igasuguse sette pealt ära valatud ning õhukindla korgiga suletud B. Kui te olete nii kindlameelne, et vahepeal ei käi pudelist mekutamas, sest iga kord, kui te pudeli avate, saab vein õhku ning alata võib oksüdeerumine, mille tagajärjel veini maitse kõlbmatuks muutub. Mõnda aega võib lasta veinil klaaspudelis järelküpseda, kuid hiljem siiski võiks veini pudelitesse villida.

Reegel nr 2

Punased veinid villitakse rohelistesse pudelitesse, valged veinid läbipaistvatesse pudelitesse. Oluline on, et pudelid oleksid seest puhtad. Kui kogute ise pudeleid ja pesete neid, siis väike nipp, kuidas siltide liimijäljed pärast vees leotamist  klaasi pealt maha saada: hõõruge eukalüptiõliga või atsetooniga. Siin-seal kauplustes ka müüakse tühje puhtaid pudeleid, kuid ka sõprade käest küsimine annab häid tulemusi – kuna veinipudeleid ükski taarapunkt vastu ei võta, on nad piirutult tänulikud, kui te nad tühjast taarast vabastate.

Reegel nr 3

Sobivad nii keeratava korgiga pudelid kui korgist korgid. Korra juba kasutuses olnud korgid, millel on pärast avamist auk sees, ei sobi kindlasti mitte, isegi kui te loodate küünlavahaga augu kinni katta. Enamasti see ei õnnestu ja veinipudel hakkab lekkima. Korralikuks säilitamiseks tuleb kasutada uusi korke. Vt ka Korkija.

Second-hand keeratavad korgid on sobilikud, kuid neid pudeleid tuleb säilitada keldris püstiasendis, et korgi metall ei pääseks veini maitset rikkuma.

Korkidele käivad peale kapslid, mis hoiavad korki kuivamast ja pudeli sisu seega kaitstuna. Eri värvi kapslid aitavad ka eri veinidel ja partiidel vahet teha.

Veini võib panna ka spetsiaalsetesse kraaniga kilekottidesse ehk Bag-in-boxidesse, mida müüakse nii 3 kui 5 liitriseid. (Poes müüdavad karbiveinide kotid ei ole kahjuks taaskasutatavad, sest nende korke ei ole võimalik avada ilma pakki kahjustamata.) Need võtavad riiulil vähem ruumi kui hulk pudeleid, mis sama koguse veini mahutamiseks kuluks. Nende kottide hea külg on see, et õigesti täidetuna tekib kotis vaakum ning veini vähemaks juues on ülejäänud vein kotis sees ikka õhu eest kaitstud ja säilib hästi. Üle 2 aasta ei soovitaks veini kilekotis säilitada, kuid kui on plaan kiiremini ära tarbida, siis on BiB vägagi omal kohal.

Reegel nr 4

Veini säilitatakse  küliliasendis stabiilsel temperatuuril. Prantsuse veine hoitakse keldrites enamasti 12-13°C juures ja küllap sobib sama kraad ka meie marjaveinidele. Eriti halvasti mõjub veinile soojuse kõikumine – ühel päeval soe, teisel külm. Kui pudeleid lühiajaliselt enne tarbimist  hoida köögiriiulil lae all (kus on enamasti kõige soojem õhk ja päike paistab peale), ei tee see kohe veel midagi halba, kuid pikemaajaliseks hoidmiseks lootuses, et vein aja jooksul paremaks muutub, sellised tingimused kindlasti ei sobi.

Reegel nr 5

Paljud kodused veinitegijad unistavad tammevaadist. Kodusele tegijale sobilikke väikesemahulisi, 25-50-liitriseid tammevaate ei ole enamasti saadaval,veebist tellides ei ole see odav lõbu –  hind 200-400 euro kandis. Rohkem liigub 225 ja 500 liitriseid tammevaate ning nende hind jääb juba 500 ja 1000 euro kanti. Müüakse ka kasutatud vaate soodsa hinnaga, kuid need on juba „surnud“, ära kasutatud ning soovitud efekti nad veinile enam ei lisa. Neid võib sellisel juhul kasutada lihtsalt anumatena veini hoidmiseks nagu iga teist õõnes nõud.

Hoidke oma veine õigel temperatuuril ja hästi korgituna, juba jaanuaris hakkame Koduveinikonkursi eelvoorude jaoks pudeleid kokku korjama. Kes kardab õiget hetke maha magada, kirjutage kiri aadressil info@veinivilla.ee märgusõnaga „Konkurss“ ja teile saadetakse täpsem teave, millal konkursiveine võib esitama hakata.

Artiklina ilmus Maalehes 25.oktoobril 2010

Kuidas koduvein pudelisse saab?

Pudelid pesus

On otse uskumatu, kui kiire võib olla kodusel inimesel. Vaevu olen leidnud aega koduveinide pudelisse ajamiseks, aga kirja panna ei ole seda küll mahti olnud. Niisiis, pudelid. Ja kapslid seal peal, mis on mu tuttavates kõige enam hämmastust tekitanud. “See on ju nagu poevein, kuidas sa seda teed?” on kõige tavalisem küsimus.

Kõigepealt peavad olema pudelid. Koduextra kauplustes ole näinud müügil tühje rohelisi pudeleid, aga no andke andeks, 15 krooni pudel – loll peaks olema, et seda osta. Käiku lähevad kõik kodus leiduvad tühjaks joodud veinipudelid. Tõsi, need peab hoolikalt puhtaks pesema, eriti jälgima, et pudeli põhja midagi kinni pole jäänud. Muidu läheb selles pudelis vein halvaks. Ja et pudelitele ilusamat väljanägemist anda, kraabin sildi ka ära, see on ka tükk tülikat tegemist, sest mõni silt ei tule ka ligunedes lahti või pudeli külg jääbki liimiseks. Muide, eukalüptiõli võtab liimi väga hästi klaasi pealt lahti, soovitan proovida.

Pudelitesse villimine

Kui pudelid korras ja puhtad ja kuivaks ka nõrgunud, siis pole muud kui vooliku abiga vein pudelisse ja korgid peale. Esimesed paar aastat oma veinitegija karjäärist kasutasin vanu veinikorke, mis teistelt pudelitelt võetud, aga see on ikka vale – avamisel on neile augud sisse tulnud ja õhk pääseb pudelisse, ükskõik kui paksult ma küünlarasvaga pudelikaelad kokku tegin. Ja eriti jube oli käsitsi, toore jõuga nende korkide peale surumine.

Korkimine on niimoodi käkitegu

Siis jõudsid minuni tänapäevasemad vahendid – korgid ostan poest, korkimisaparaate on päris suur valik igale rahakotile ja kapslid on üks eriti hea leiutis.  Neid sobib ka mahlapudelitele peale panna.

Kapsleid on meil müügil valgeid, rohelisi, tumepunaseid ja musti – see aitab erinevaid partiisid kergesti kaelte järgi eristada.  Ühesõnaga kui korgid on peal, pistan pudelikaela koos kapsliga keevasse vette, kapsel tõmbub ümber kaela pingule ja ongi “nagu poevein”!

Kapslite kuumutamine