Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi võitjad

Foto Maaleht Kirsi Lattu

21.mail kuulutati Türi lillelaadal välja Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi võitjad.

III KOHT

Meelis Kask ja poolmagus õunavein Muhe Mark

Auhinnad: 500 veinietiketti  oma veinidele trükikojalt Moden DL

25 kg suhkrukott Dansukkerilt

2 karahvini Viinitalo Melkko OY’lt

20 EUR kinkekaart Veinivillalt

Maalehe 3 kuu tellimus

II KOHT

Marius Mets ja kuiv õunavein sõstralehtedega Kuldne Vari

Auhinnad: 500 veinietiketti  oma veinidele trükikojalt Moden DL

25 kg suhkrukott Dansukkerilt

2 karahvini Viinitalo Melkko OY’lt

30 EUR kinkekaart Veinivillalt

Maalehe 6 kuu tellimus

Maalehe vein ja rahvažürii lemmik

Avo Eisen ja poolmagus mustsõstravein 0257

I KOHT

Viljar Kiirats ja dessertvein Kuninglik Ahvatlus

Auhinnad: 500 veinietiketti  oma veinidele trükikojalt Moden DL

25 kg suhkrukott Dansukkerilt

2 karahvini Viinitalo Melkko OY’lt

60 EUR kinkekaart Veinivillalt

Maalehe aastatellimus

Veiniõppe baaskursus Eesti Sommeljeede Erakoolis

Võiduveini  iseloomustusi  žürii  hindamislehelt:

Särav helekollane, puhta õuna lõhnaga. Hape ja magusus tasakaalus, hape kannab väga hästi, suurepärane kerge dessertvein.

Vaata Maalehe videot siit

Rohkem pilte vaata Facebookist: Pildistanud Aare Karolin

Finalistid olid:

1.Viinamarjavein Rondo 2009– autor Jaak Eensalu Otepäält

2. Viinamarjavein Rõhu Mõrv 2010 – Eesti Põllumajandusülikooli aiandusinstituut

3. Pihlakavein 2008 – Romet Koser Viljandi maakonnast Pärstist

4.  Rabarberivein 2010 – Piia ja Garry-Ingmar Vallimäe Tartust

5. Sõstra-jõhvika koduvein 2009 – Herman Alavere Elvast

6. Uuetalu punane sõstar 2010 – Juhan ja Marika Kundla Tallinnast

7. Mustsõstravein 0257 2009 – Avo Eisen Rõugest

8. Õuna ja aroonia vein Kuninglik Ahvatlus 2010 – Viljar Kiirats Tallinnast

9.  Marjavein Punane Dessert 2009 – Indrek Sild Tartust

10. Vaarikavein 2010 – Marko ja Katrin Ratt Tallinnast

11. Õunavein Kuldne Vari  2010 – Marius Mets Tallinnast

12. Pihlakavein 1989 –  Rita Kiviaru Tallinnast

13. Sõstravein Heinzi Veinikeldreist 2010 – Henri Kodusaar Tallinnast

14. Mustsõstar Heinzi Veinikeldrist 2010 – Henri Kodusaar Tallinnast

15.  Uuetalu Must Sõstar 2010 – Juhan ja Marika Kundla Tallinnast

16. Õunavein Lõbus Lesk 2010 – Meelis Kask Tartumaalt Rannust

17. Õunavein Muhe Mark 2010 – Meelis Kask Tartumaalt Rannust

VAATA 11.MAI MAALEHE ÜLEVAADET FINALISTIDEST KODUVEINI BLOGIST!

Vaata ka Maalehte!

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi finalistide nimekiri

Finalistid

Veinispetsialistidest ja veinisõpradest koosnev žürii valis 21. ja 22. märtsil toimunud degustatsioonide käigus välja 17 finalisti, mis võistlevad parima koduveini tiitlile Türi lillelaadal maikuus:

1.Viinamarjavein Rondo 2009– autor Jaak Eensalu Otepäält

2. Viinamarjavein Rõhu Mõrv 2010 – Eesti Põllumajandusülikooli aiandusinstituut

3. Pihlakavein 2008 – Romet Koser Viljandi maakonnast Pärstist

4.  Rabarberivein 2010 – Piia ja Garry-Ingmar Vallimäe Tartust

5. Sõstra-jõhvika koduvein 2009 – Herman Alavere Elvast

6. Uuetalu punane sõstar 2010 – Juhan ja Marika Kundla Tallinnast

7. Mustsõstravein 0257 2009 – Avo Eisen Rõugest

8. Õuna ja aroonia vein Kuninglik Ahvatlus 2010 – Viljar Kiirats Tallinnast

9.  Marjavein Punane Dessert 2009 – Indrek Sild Tartust

10. Vaarikavein 2010 – Marko ja Katrin Ratt Tallinnast

11. Õunavein Kuldne Vari  2010 – Marius Mets Tallinnast

12. Pihlakavein 1989 –  Rita Kiviaru Tallinnast

13. Sõstravein Heinzi Veinikeldreist 2010 – Henri Kodusaar Tallinnast

14. Mustsõstar Heinzi Veinikeldrist 2010 – Henri Kodusaar Tallinnast

15.  Uuetalu Must Sõstar 2010 – Juhan ja Marika Kundla Tallinnast

16. Õunavein Lõbus Lesk 2010 – Meelis Kask Tartumaalt Rannust

17. Õunavein Muhe Mark 2010 – Meelis Kask Tartumaalt Rannust

Auhinnad

  • Suhkrufirma Dansukker paneb auhinnaks kolmele esimesele kohale 25 kg suhkrukotid
    ning lisaks ka Eva Solo Dansukkeri logoga karahvinid
  • Trükikoda Moden DL paneb  välja iga võistlusklassi võitjale või kokkuleppel korraldajaga eriauhinnana trükitud kujundatud veinipudeli sildid kuni 500 tk igale võitjale. Kui võitjal pole omal kujundust, pakub trükikoda omalt poolt ka kujunduse.
  • Viinitalo Melkko OY paneb välja spetsiaalsed veini  serveerimise karahvinid.
  • Maaleht annab võitjatele firmasümboolikaga esemeid ja ajalehe aastatellimusi.
  • Veinivilla poolt on  20, 30  ja 60 eurosed  kinkekaardid veiniteoks vajalike tarvikute soetamiseks.

Vaata ka Maalehe artiklit sellest, kuidas hinnati.

Koduveinikonkursi eelvoorud toimunud

Maalehe ja Veinivilla koduveinkonkursi eelvoorud toimusid esmapäeval ja teisipäeval. Algul oli žüriil plaanis valida välja 15 parimat veini finaali tarbeks. Paraku olid osade veinide puhul punktisummad nii võrdsed, et polnud põhjust üht teisest paremaks pidada. Seega jõuab maikuus Türi Lillelaadal peetavasse finaal 17 veini. Nimed avaldab neljapäevane Maaleht ja seejärel ka Koduveini blogi ja Veinivilla.ee koduleht. Seniks aga  vaadake Maalehe videot sellest, kuidas meil see hindamine toimus.

Koduveinikonkursi veinide kogumine algab nüüd!

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi veinide kogumine kestab kuni 26.veebruarini 2011 (viimane saatmise kuupäev).

Tingimused:

  1. Pudeli minimaalne suurus 0,5 l
  2. Pudelile peab olema kas kirjutatud või kleebitud olulised andmed:
    2.1. Valmistamise aasta
    2.2. Veini nimi
    2.3. Veini tüüp (kategooria, milles vein autori arvates võistlema peab: valge kuiv, valge poolkuiv, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv, punane dessert)
    2.4. Pudelid peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu sama valmistaja veini.
    2.5. Iga veini kohta peab kastis leiduma kinni kleebitud eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni veini enda ja veini valmistaja kohta (nimi, aadress, telefoni number). Ümbrikul peab olema sama info, mis pudelil.

3.       Iga esitatavat veini peab olema 3 pudelit – üks eelvooru ja üks finaali jaoks ning üks juhuks, kui eelmistega midagi peaks juhtuma.

Eelvooru saavad kõik veinid ja teostatakse pimedegustatsioon vastavalt veinipudelil leiduvale infole. Eeldegustatsiooni käigus veini teise rühma ümber ei tõsteta (aga žüriil on erandkorras selline õigus siiski olemas). Eelvoorust edasi mitte pääsenud võivad oma allesjäänud veinid soovi korral hiljem tagasi saada.

Eelvooru žürii valib välja finaali veinid, iga finalist saab sellekohase teate oma kontaktaadressile  ning finalistidest antakse ka Maalehe kaudu teada. Koduveinikonkursi finaal toimub maikuus Türi Lillelaadal.

Kuidas saata?

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga aadressile:

OÜ Veinivilla, nõudmiseni

Nõmme postkontor

Jaama 18

Tallinn 11601

Postkontoris pakki üle andes palun märkida, et tegu on pudelitega ja kergesti puruneva kaubaga.

Veinid võib ka ise kohale tuua Tallinna Veinivilla lattu Luite 19a, kuid ainult eelnevalt ette helistades telefonil 50 87222.

Auhinnad

  • Suhkrufirma Dansukker paneb auhinnaks kolmele esimesele kohale 25 kg suhkrukotid
    ning lisaks ka Eva Solo Dansukkeri logoga karahvinid
  • Trükikoda Moden DL paneb  välja iga võistlusklassi võitjale või kokkuleppel korraldajaga eriauhinnana trükitud kujundatud veinipudeli sildid kuni 500 tk igale võitjale. Kui võitjal pole omal kujundust, pakub trükikoda omalt poolt ka kujunduse.
  • Viinitalo Melkko OY paneb välja spetsiaalsed veini  serveerimise karahvinid.
  • Maaleht annab võitjatele firmasümboolikaga esemeid ja ajalehe aastatellimusi.
  • Veinivilla poolt on  20, 30  ja 60 eurosed  kinkekaardid veiniteoks vajalike tarvikute soetamiseks.

Auhindu võib tulla juurde vastavalt toetajate leidmisele.

PS Kui soovid konkursi kohta täieneva infoga kursis olla, saada kiri info@veinivilla.ee märksõnaga Konkurss.

12.detsember Koduveini ja -õlle infopäev Sadamaturul

12.detsembril kl 11-15 toimub Tallinnas Sadamaturul (C-terminaal, Kai tänaval) Koduveini ja –õlle infopäev. Kokku tulevad üle Eesti koduveini ja koduõlle tegijad ja huvilised ning kutsutud on ka riigikogu ja valitsuse liikmeid, kellega arutada väiketootjatele oma veini- ja õlletoodangu müügiks võimaluste andmist. Koduveini ja õlle tegijad saavad soovi korral oma kaasavõetud jooke degusteerimiseks pakkuda.

Samas toimub Maalehe ja Veinivilla Koduveinikonkursi raames esimeste konkursiveinide kogumine, mida saab ise kohale tuua. Iga konkursile esitatavat veini peab olema 3 pudelit – 1 eelvooru, 1 finaali jaoks ja üks juhuks, kui mõnel pudelil peaks olema korgiviga vms. Eelvoorust edasi mittejõudnud veinid saab soovi korral hiljem tagasi. Veinid peavad olema varustatud tegija nime, aadressi ja telefoninumbriga, märgitud peab olema veini nimi ja tooraine, kas vein on kuiv lauavein või dessertvein.

Palun võimaluse korral kiiret tagasisidet, kas olete huvitatud tulemast 12.detsembril Sadamaturule Koduveini ja koduõlle infopäevale, et saaksime planeerida osavõtjate hulka ja selleks vajaliku ruumi suurust. Osalusest teadaandmiseks saatke palun e-mail info@veinivilla.ee või tiina.kuuler@gmail.com märksõnaga „Infopäev“ niipea kui võimalik.

Koduveini pudeldamine ja säilitamine

Minu veinikelder

Ka kõige aeglasemalt käärinud vein saab ükskord valmis ning nõuab pudeldamist ja säilitamist. Kuidas seda õigesti teha?

Reegel nr 1

Suurde 25-30 liitrisesse klaaspudelisse, kus vein ka valmis kääris, võib veini säilitamiseks jätta A.ainult siis, kui see on igasuguse sette pealt ära valatud ning õhukindla korgiga suletud B. Kui te olete nii kindlameelne, et vahepeal ei käi pudelist mekutamas, sest iga kord, kui te pudeli avate, saab vein õhku ning alata võib oksüdeerumine, mille tagajärjel veini maitse kõlbmatuks muutub. Mõnda aega võib lasta veinil klaaspudelis järelküpseda, kuid hiljem siiski võiks veini pudelitesse villida.

Reegel nr 2

Punased veinid villitakse rohelistesse pudelitesse, valged veinid läbipaistvatesse pudelitesse. Oluline on, et pudelid oleksid seest puhtad. Kui kogute ise pudeleid ja pesete neid, siis väike nipp, kuidas siltide liimijäljed pärast vees leotamist  klaasi pealt maha saada: hõõruge eukalüptiõliga või atsetooniga. Siin-seal kauplustes ka müüakse tühje puhtaid pudeleid, kuid ka sõprade käest küsimine annab häid tulemusi – kuna veinipudeleid ükski taarapunkt vastu ei võta, on nad piirutult tänulikud, kui te nad tühjast taarast vabastate.

Reegel nr 3

Sobivad nii keeratava korgiga pudelid kui korgist korgid. Korra juba kasutuses olnud korgid, millel on pärast avamist auk sees, ei sobi kindlasti mitte, isegi kui te loodate küünlavahaga augu kinni katta. Enamasti see ei õnnestu ja veinipudel hakkab lekkima. Korralikuks säilitamiseks tuleb kasutada uusi korke. Vt ka Korkija.

Second-hand keeratavad korgid on sobilikud, kuid neid pudeleid tuleb säilitada keldris püstiasendis, et korgi metall ei pääseks veini maitset rikkuma.

Korkidele käivad peale kapslid, mis hoiavad korki kuivamast ja pudeli sisu seega kaitstuna. Eri värvi kapslid aitavad ka eri veinidel ja partiidel vahet teha.

Veini võib panna ka spetsiaalsetesse kraaniga kilekottidesse ehk Bag-in-boxidesse, mida müüakse nii 3 kui 5 liitriseid. (Poes müüdavad karbiveinide kotid ei ole kahjuks taaskasutatavad, sest nende korke ei ole võimalik avada ilma pakki kahjustamata.) Need võtavad riiulil vähem ruumi kui hulk pudeleid, mis sama koguse veini mahutamiseks kuluks. Nende kottide hea külg on see, et õigesti täidetuna tekib kotis vaakum ning veini vähemaks juues on ülejäänud vein kotis sees ikka õhu eest kaitstud ja säilib hästi. Üle 2 aasta ei soovitaks veini kilekotis säilitada, kuid kui on plaan kiiremini ära tarbida, siis on BiB vägagi omal kohal.

Reegel nr 4

Veini säilitatakse  küliliasendis stabiilsel temperatuuril. Prantsuse veine hoitakse keldrites enamasti 12-13°C juures ja küllap sobib sama kraad ka meie marjaveinidele. Eriti halvasti mõjub veinile soojuse kõikumine – ühel päeval soe, teisel külm. Kui pudeleid lühiajaliselt enne tarbimist  hoida köögiriiulil lae all (kus on enamasti kõige soojem õhk ja päike paistab peale), ei tee see kohe veel midagi halba, kuid pikemaajaliseks hoidmiseks lootuses, et vein aja jooksul paremaks muutub, sellised tingimused kindlasti ei sobi.

Reegel nr 5

Paljud kodused veinitegijad unistavad tammevaadist. Kodusele tegijale sobilikke väikesemahulisi, 25-50-liitriseid tammevaate ei ole enamasti saadaval,veebist tellides ei ole see odav lõbu –  hind 200-400 euro kandis. Rohkem liigub 225 ja 500 liitriseid tammevaate ning nende hind jääb juba 500 ja 1000 euro kanti. Müüakse ka kasutatud vaate soodsa hinnaga, kuid need on juba „surnud“, ära kasutatud ning soovitud efekti nad veinile enam ei lisa. Neid võib sellisel juhul kasutada lihtsalt anumatena veini hoidmiseks nagu iga teist õõnes nõud.

Hoidke oma veine õigel temperatuuril ja hästi korgituna, juba jaanuaris hakkame Koduveinikonkursi eelvoorude jaoks pudeleid kokku korjama. Kes kardab õiget hetke maha magada, kirjutage kiri aadressil info@veinivilla.ee märgusõnaga „Konkurss“ ja teile saadetakse täpsem teave, millal konkursiveine võib esitama hakata.

Artiklina ilmus Maalehes 25.oktoobril 2010

Paranda oma koduveini värvi ja maitset!

Erinevate viinamarjasortide või erinevate kasvukohtade marjade omavahel veiniks segamine on vana võte, seda kutsutakse cuvée ning suur osa Prantsuse veine ongi just sedasorti seguveinid. Peentest nimetustest midagi teadamata on ilmselt siiski kõik kuulnud kodumaisest õuna-arooniaveinist ja  maasika-rabarberiveinist. Kuidas koduveinist cuvée’d teha, mida millega segada, et vein hea tuleks?

Mida erinevate marjade segamine meile annab?

  • Üks põhjus, miks veini segatakse, on ilusa värvi saamine. Eestis ilmselt enimkääritatud vein – õunavein – võib oma loomulikus olekus jääda kahvatu või igavalt kollane. Huvitavama värvi saab, kui lisada mustikaid, arooniaid, leedrimarju. Kui on vaja vaid värvi parandada, siis pole tumedaid marju palju vajagi – piisab vaid ühest kümnendikust põhitooraine kogusest, et värv muutuks punakamaks, suurema koguse lisamisel läheb vein loomulikult üha tumedamaks. Kui palju üht või teist veini komponenti võtta, ei ole tegelikult väga täppisteadus, koguste varieerimine ei ole kurjast, kuid selguse mõttes olgu toodud paar näidisretsepti just värvi parandamise jaoks. Retseptid on mõeldud 25 liitri veini kääritamiseks:

Õunavein mustikaga

9 kg hapusid õunu

6,5 kg suhkrut

0,5 kg mustikaid värvi jaoks

Õuna-arooniavein

9,2 kg õunu

4 kg arooniaid

3,1 kg suhkrut

  • Teine hea põhjus eri marju segada on maitse parandamine. Sel eesmärgil segatakse kokku happelisemad ja vähemhappelised marjad/viljad, et need segunedes üksteist tasakaalustaksid. Ilma happeta vein on lameda ja igava maitsega. NB! Happelise maitsega vein ei tähenda tingimata, et ta hapu on, ka magusas veinis peab tasakaaluks pisut happelisust leiduma.

Mustikas üksi veinitegemiseks on liiga vähehappeline, samuti võib hapet väheks jääda (olenevalt sordist) maasikaveinis. Samas jälle rikkalikult  happelised on rabarber, pihlakas, punased sõstrad, karusmarjad. Neid omavahel segades võib saada vägagi maitsvaid tulemusi. Ja muide, paari peotäie rosinate lisamine annab ka alati veinile mõnusama nüansi.

Maasika-rabarberi vein

3 kg koorimata rabarbereid

4 kg maasikaid

750 g rosinaid

6 kg suhkrut

Sõstra-mustika  vein

3,5 kg punaseid sõstraid

250 g mustikaid

250 g rosinaid

4 kg suhkrut

Pihlakavein

5-8 kg pihlakaid

0,5 kg rosinaid või kuivatatud viigimarju

0,5 kg mustikaid värvi jaoks

6,5 kg suhkrut

Harva tehakse meil pohlaveini, ometi on seda marja metsas tavaliselt rikkalikult saada. Samas tahab pohl natuke erilisemalt kohtlemist.

Pohlavein

3 kg pohli

1 kg mustikaid

0,5 kg rosinaid

6,5 kg suhkrut

Käärimine algab, lisades 0,5 kg rosinaid ja 1 kg suhkrut 5 liitrile veele.   Pärast 1 päeva käärimist lisada osade kaupa  pohli ja mustikaid, vesi (et 25 liitrit täis tuleks) ja ülejäänud suhkur. Kuna pohlad sisaldavad säilitusaineid juba looduslikult, siis on väga oluline suruda mustikad ja pohlad puruks ja seda segu lisada käärivale veinivirdele 1/3 kaupa ühe ööpäeva jooksul.

  • Kolmas põhjus marju segada on loomulikult puhas maitsenauding.

Kirsivein

3-5 kg kirsse

1 kg mustikaid

6 kg suhkrut

Sherry

3 kg värskeid kibuvitsamarju

3 kg õunu

100 g rosinaid

6 kg suhkrut

Igal veinimeistril on kindlasti veel omasid huvitavaid retsepte. Tehke neist suvel veini ja tooge Maalehe koduveinikonkursile, mille lõppvoor on järgmise aasta maikuus Türi Lillelaadal. Esimesi konkursiveine hakkame koguma jaanuarist alates. Veinid võistlevad erinevates kategooriates. Eraldi klassi  moodustavad Eesti viinamarjaveinid ja puuvilja- ning marjaveinid. Eraldi  hinnatakse dessertveine ja kuivi lauaveine.

2011.aasta esimeses kvartalis toimub kolm piirkondlikku eelvooru – Põhja- Eesti, Lõuna-Eesti ning Saarte-ja Lääne-Eesti voor, mille kohta ilmub info Maalehe lisas Targu Talita ja Veinivilla kodulehel www.veinivilla.ee. Iga veinimeister võib esitada võistlema nii mitu erinevat veini, kui soovi on. Iga võistlev vein tuleb korraldajatele esitada 3 pudeliga – eelvooru ja finaali tarbeks ning üks veel juhuks, kui mõnel pudelil on näiteks korgiviga.  Kes soovib ennast kursis hoida, millal hakatakse veine koguma ja kuidas võistlus kulgeb, võib kirjutada info@veinivilla.ee märgusõnaga „Konkurss“.

Artikkel avaldatud 22.juuli 2010 Maalehe lisas Targu talita.

Koduveinimeistrid, olge valvel! Konkurss algab!

Veinivilla esitleb: Maalehe koduveinikonkurss!

On tulnud aeg vanad veiniriistad tolmust puhtaks pesta ja läikima lüüa või nullist peale uute vahenditega uue aja veinitegu alustada, sest algab Maalehe Koduveinikonkurss!

Kodus saab veini  kääritada peaaegu aasta läbi. Varakevadised võililled on nüüdseks küll juba läbi, aga rabarberist veini ajamiseks on just praegu hea aeg. (Kes rabarberiveinisse ei usu, neile teadmiseks, et Belgias näiteks maksab omamaine rabarberivein lausa 22 eurot pudel!) Edasi on järjekord kõigi võimalike aia- ja metsamarjade käes, kuni sügisel saabuvad viinamarjad,  õunad, pirnid, astelpajud ja kibuvitsad.  Maalehe koduveinikonkursile on kõik oodatud.

Et poleks mingit ebavõrdsust nende vahel, kes juba varem on taibanud oma veinid mulksuma panna, ja nende vahel, kes seda alles plaanivad, olgu kohe öeldud – praegu algav koduveinikonkurss lõpeb alles järgmise aasta kevadel. Nii jõuavad kõik , kel soovi, konkursiks üht-teist valmis kääritada.  Kel juba veinikeldris varasemast midagi on – pange kohe mitu pudelit kõrvale, et külalised vahepeal  kallist konkursiveini kogemata ära ei jooks. Pealegi läheb ka koduvein, nagu iga muugi vein, seistes aina paremaks.

Konkursiveine hindab pädev žürii, kelle seas on väga nimekaid  veinispetsialiste Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonist. Eesti veinikelnerite professionaalne ühendus on juba ammu otsinud võimalust viia end kurssi Eesti oma marja- ja puuviljaveini maastikul toimuvaga ning konkurss, kuhu oma veine toovad üle Eesti paremad veinitegijad, on selleks just parim koht. Hindajate seas on ka Soome suurima koduveinitarvikutega kaupleva firma Viinitalo juht.

Veinid võistlevad erinevates kategooriates. Eraldi klassi  moodustavad Eesti viinamarjaveinid ja puuvilja- ning marjaveinid. Loomulikult hinnatakse eraldi dessertveine ja kuivi lauaveine.

2011.aasta esimeses kvartalis toimub kolm piirkondlikku eelvooru – Põhja- Eesti, Lõuna-Eesti ning Saarte-ja Lääne-Eesti voor, mille kohta ilmub info Maalehe lisas Targu Talita ja Veinivilla kodulehel www.veinivilla.ee. Iga veinimeister võib esitada võistlema nii mitu erinevat veini, kui soovi on. Iga võistlev vein tuleb korraldajatele esitada 3 pudeliga – eelvooru ja finaali tarbeks ning üks veel juhuks, kui mõnel pudelil on näiteks korgiviga.

Maalehe Koduveinikonkursi  finaal toimub Türi Lillelaada ajal 20.-22.mail 2011.

Koduveinivõistlus ei ole Eestis uus asi. Aastaid peeti koduveinivõistlust Haapsalus, viimati 2006.aastal. Iga aasta augustis Setu Kuningriigi päeval valitakse rahva maitse-eelistuste põhjal kuninglik veinimeister, siin-seal valla- või kodukandipäevadel on korraldatud ka kohalikke koduveinivõistlusi.

Aga mis peamine – koduveini on Eestis alati tehtud. Sõstraveini, õunaveini, vaarikaveini, maasikaveini, mustikaveini, aga  viimastel aastatel üha rohkem ka rabarberi ja võilille ning muidugi Eestis kasvatatud viinamarjadest tehtud veini.  Viinamarjakasvatajaid on Eestis üha rohkem ja suuremad istandused on kõik rajatud justnimelt veiniviinamarjade kasvatamiseks. Sestap toetab konkurssi  ka kohalikke viinamarjakasvatajaid koondav MTÜ Viinamari.

Tava-arusaam koduveinist on läbi aegade olnud, et see on väga magus, käärib väga kaua  ja tekitab hirmsat peavalu. See on absoluutselt  vananenud  arusaam – tegelikult saab õigete töövõtetega ja uuemate vahenditega, veinipärmiga näiteks, valmis teha puhta, klaari ja soovi korral ka täiesti kuiva veini, mahe- või ökoveini, millesse pole sulfiteid lisatud ja mis ei pane järgmisel hommikul pead valutama. Seda viimast muidugi vaid juhul, kui proovimisega on piiri peetud.

Head mulksutamist!

PS Kes soovib jooksvalt täienevat infot konkursi tingimuste kohta oma meilile, saatke kiri info@veinivilla.ee märksõnaga Konkurss.