Mida saab teha omatehtud veiniga?

Kass ümber palava veini

Sel aastal on koduveini tegemine iseäranis hoogne. Paljud, kes varem vaid mäletasid, et vanaisal nurgas miski mulksus, pressivad tänavu ise mahla ja teevad hoolsasti veini, et ise rüübata ja sõpradelegi pakkuda.  Oma veinidega saab ka näiteks Eesti Koduveini Klubisse tulla või osaleda Maalehe koduveini konkursil.  Midagi muud sellega paraku teha ei saagi – müüa koduveini ei või, seadus keelab.

Müüa ei saa

Praegu kehtivate seaduste järgi on koduveini müük enam kui keeruline, kui keegi just ei taha suurtootjaks hakata ja käituda siis juba suurte alkoholitootjate reeglite järgi ja mängida suurte rahadega.  Väiketegijatel lubab seadus koduveini teha ja müüa ainult juhul, kui tootja on turismitalunik, ja ka sel juhul tohib ta oma kraami müüa ainult sealsamas oma talus. Nii et paraku kõik ubinapäevad ja õunalaadad, kuhu oodatakse koduseid õunaveine, peavad seni veel pettuma.

Praegu ütleb  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus järgmist:

§ 35. Aktsiisilaopidamise eritingimused

(1)    Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning § 40 lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata aktsiisilaopidajale, kes tegutseb väljaspool linna, alevit või alevikku majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtjana turismiseaduse mõistes ja kelle tegevus vastab järgmistele tingimustele:
1) aktsiisikaupadest toodetakse ainult õlut ja kääritatud jooke;
2) õlut ja kääritatud jooke toodetakse kalendriaasta jooksul kokku kuni 4000 liitrit;
3) tootmine toimub majutus- ja toitlustusteenust osutava isiku ettevõtluseks kasutatavates ruumides, mis on selleks Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
4) aktsiisilaos toodetud kääritatud jooki ja õlut müüakse ainult kohapeal tarbimiseks majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtja tegevuskohas; /…./

Üks seda sätet muutev eelnõu on eelmisel aastal jäänud vajalike kooskõlastusteta ja seega vastu võtmata, praegu aga ringleb uuesti ametkondades kooskõlastusringil. Kuni sealt positiivseid uudiseid tulnud pole, tuleb leppida vana seadusega ja juua oma veinikest koos sõpradega.

Millega tegeleb Eesti Koduveini Klubi?

Et tõsta Eesti koduveini tegijate taset ja võimaldada huvilistel omavahel suhelda, üksteise veine maitsta ja vastastikku head nõu kuulda ja jagada, asutasin koos paljude veinisõpradega augusti keskel Eesti Koduveini Klubi.  Esimesel koosistumisel septembri algul leppisime kokku, et koos käime korra kuus, enamasti neljapäeva õhtuti. Igaüks toob kaasa mõne omatehtud veini ja natuke sobilikku näksimist oma veini kõrvale.  Esimesel õhtul võttiski igaüks kaasa selle, mille üle uhkust tundis – oli vahuveini ja õunaveini, kirsiveini ja võilille koos rabarberiga, ja selle korra kõige eksootilisem vein oli tehtud puhtast piparmündist.

Edaspidi proovime hakata tegema nö teemaõhtuid, kus kaasa tuleb võtta kindlast toorainest või vastava pealkirja alla sobiv vein. Näiteks järgmine kord, 13.oktoobril, on teema nimi „Punane ja must“.  Siia alla sobivad eelkõige muidugi punane ja must sõstar, aga ka mustikas/vaarikas ja kõikvõimalikud muud mustade ja punaste marjade kombinatsioonid. Edaspidi on tulemas kindlasti ka rabarberi, õuna, pihlaka, moosi, lilleveinide jne õhtud. Kui osalejal ei ole just „õiget“ veini kaasa võtta, ei saadeta siiski kedagi ukselt tagasi – selleks me ju koos käimegi, et üksteise pealt õppida.

Septembri alguse kohtumisel läks näiteks elavaks aruteluks, kust saada tühje pudeleid ja kuidas neid poesiltidest kõige lihtsamalt puhtaks küürida. Koduveini klubi tegemiste kohta leiab lähemat infot Facebookis, kus otsida Eesti Koduveini Klubi, või Veinivilla kodulehelt www.veinivilla.ee. Õhtutele on oodatud kõik huvilised, ainult enne tulekut oleks vaja eelmainitud aadresside kaudu eelregistreeruda.

Kui veini teha ei oska, siis aabits aitab!

Kes tahaks kangesti selle sügise trendi järgida ja ise veinitegu proovida, siis praegu pole veel hilja – talveõunad, astelpajud, pihlakad, paiguti veel ka aroonia sobivad kõik koduseks veiniks väga hästi. Täpsemaid nõuandeid ja õigeid töövõtteid, lugematuid retsepte ja serveerimisnippe  saab õppida näiteks hiljuti Maalehe kirjastuses välja antud Tiina Kuuleri „Koduveini aabitsast“.

Isegi kui alles praegu hakata veini tegema, võib veel jõuda osalema ka Maalehe koduveinikonkursile, mille veine hakkame kokku koguma alles tuleva aasta veebruarikuus. Kes tahab koduveinikonkursiga täpsemalt kursis olla, et mitte õiget veinide saatmise hetke maha magada, saatke kiri info@veinivilla.ee märgusõnaga Konkurss, ja te saate edaspidi kogu vajaliku info meilitsi.

Koduveinikonkurss tuleb jälle!

Maaleht ja Veinivilla kuulutavad välja uue koduveinikonkursi, mis lõpeb 2012. aastal. Kõik uued ja vanad veinimeistrid oma uute, vanade ja parajate koduveinidega on oodatud osalema ning väärt auhindu võitma!

Juba teist aastat korraldavad Maaleht ja Veinivilla üle-eestilise koduveinikonkursi. Esimesele saabus 74 võistlevat veini. Mainekatest veini­spetsialistidest koosnev žürii oli üllatunud nende kõrgest tasemest.

Ka tänavu hinnatakse veine eraldi klassides – kuivad, magusad, valged, punased, roosad, viinamarjaveinid. Esimest korda on konkursile oodatud ka kodusel teel tehtud vahuveinid.

Iga veini tuleb konkursile esitada kolm pudelit – üks eelvooru ja üks finaali tarbeks ning üks juhuks, kui eelmistega peaks midagi juhtuma.

Aga veinide esitamiseni on veel tubli pool aastat, koguma hakkame neid alles tuleva aasta veebruaris. Seni saab olemasolevaid veine korralikult säilitada või uusi ja paremaid teha. Vabalt võib ka juhtuda, et eelmisel korral esitatud ja finaali mitte pääsenud vein on vahepeal edasi arenenud ja tublisti paremaks läinud – kontrollige oma veinivarusid!

Eelvoorude hindamised toimuvad 2012. aasta aprillis ja finaal juunikuus, et anda veinidele pisut rohkem aega küpseda ja paremaks muutuda.

Mida tänavusel konkursil vältida ja mida paremini teha?

Žürii liige Arne Pajula paneb tegijatele südamele: kui ikka vein on äädikaks läinud, siis oleks parem see koju jätta! Veini äädikaks käärimine on viga, mille avastamisel ei hakka žürii veini rohkem hindamagi.

Teine levinud viga kodustel veini­tegijatel on veini oksüdeerumine. Vein on saanud kas tegemise või hilisema säilitamise käigus palju õhku ning maitse on muutnud ebameeldivaks, vanunuks ja koltunuks. Mõni peab oksüdeerunud maitset just iseloomulikuks ja koduveinile omaseks, kuid see on nn vana stiil. Modernsed veinid on siiski puhta ja selge maitsega.

Kurvastavalt sageli oli vein kannatada saanud ka viletsate korkide pärast – kasutatud oli kas nõrgalt suletud keeratavaid korke või korra juba kasutatud, auguga veinikorke. Kui kork laseb õhku läbi, hakkab vein oksüdeeruma ja maitse muutub – reeglina mitte paremuse poole.

Puhtalt ühest toorainest tehtud vein on hea, kaks-kolm eri toorainet võivad samuti üksteist täiendada ja muuta veini huvitavamaks. Paraku – nagu näitas kogemus 2011. a konkursilt – liiga paljude toorainete kokkukuhjamine ei anna häid tulemusi: ükski maitse ei pääse mõjule ning vein tuleb iseloomutu ja igav.

Samuti ootaks tulevased hindajad konkursile korralikult vormistatud veine – silt peal, sildil vähemalt veini nimi, veinimeistri nimi, valmistamise aasta ja võimaluse korral ka märkus, kas tegu on kuiva, poolmagusa või magusa veiniga.

Konkursi toetajate hulgas on juba tuttavad firmad – Dansukker oma suhkruga, mis veinimeistritele nii kallis kraam on, Soome suurim koduveinitarvikute firma Viinitalo Melkko OY, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon. Võitjatele tulevad rikkalikud au­hinnad, nii et osaleda tasub igal juhul!

Konkursi edasise arengu kohta hakkab infot saama Maalehe lisast Targu Talita ja Veinivilla kodulehelt http://www.veinivilla.ee, kuid kui soovite kindlalt olla kursis, millal veine koguma hakatakse, mis tingimusi veel esitatakse jne, saatke kiri info@veinivilla.ee märgusõnaga “Konkurss” ning saate kogu info e-posti teel.

Miks rabarberivein tänavu nii popp on?

Vist on mu järjekindel rabarberiveini populariseerimine hakanud vilja kandma – pea iga päev vastan paarile-kolmele telefonikõnele, et kuidas ikka rabarberiveini teha. Ja spetsiaalseid rabarberiveini pärmipakke müüb Veinvilla nii mis mühiseb.

Usun, et põhjus on ühest küljest uudsuses – rabarberit kasvab kodus väga paljudel, sellest on harjutud tegema kooki, kisselli, mõnu usinam ka moosi ja kompotti. Aga vein on täitsa uus asi. Üks rabarberivein jõudis tänavu ka Maalehe ja Veinivilla äsjalõppenud koduveinikonkursi finaali ja oli kõigiti nauditav. Ka Marko Reikop Ringvaate saates kiitis rabarberiveini maitset ja oli meeldivalt üllatunud.

Kuidas kirjeldada rabarberiveini? Poolmagusaks timmituna on teda hea juua jahedana ja lihstalt kerge suveveinina. Maitse meenutab ühest küljest lapsepõlvest tuttavat rabarberimahla, mis on suhkruga  seisnud vartest välja meelitatud, teisest küljest on see  mõistagi kraadiga, hapet on piisavalt, et mitte muutuda liiga läilaks.

Igal juhul soovitan kõigil  proovida ise teha ja mine tea, võibolla peame tuleval aastal koduveinikonkursil tegema juba eraldi rabarberiveinide võistlusklassi.

Siia juurde aga  retseptid, mis on kirjas ka Veinivilla müüdava rabarberiveini stardipaki õpetusel:

Rabarber on üks esimesi veini tooraineid varakevadel. Veinilupja lisatakse rabarberiveinisse oblikhappe neutraliseerimiseks, see lisatakse kohe käärimise algul, kuid kui ununeb, võib lisada ka hiljem, käärimise käigus.

Suhkrukogused:  Lauaveinid (10-12%) 4-5 kg

Kanged veinid (16-17%) 6,5-7 kg

Käärimisaeg umbes 2-3 nädalat

  1. Pese ja koori rabarberivarred, kui soovid teha valget veini. Koorimata rabarberist tuleb kergelt roosakas vein. Lõika rabarberivarred paari cm pikkusteks, pane käärimisnõusse ja lisa ka muud toorained – maasikad, õunad vms, soovitatavalt kurnamiskotis. Kalla peale 5 liitrit u 70°C vett. Lahusta kott E1 (ensüümid) klaasitäies 50°C vees ja kalla käärimisnõusse. Jäta kõik kaane all seisma 1-2 tunniks.
  2. Sulata kogu suhkrukogus  (maksimaalselt 6,6 kg) 4 liitris kuumas vees ja kalla lahus käärimisnõusse.  Seejärel lisa külma või kuuma vett niipalju, et nõus oleks kokku 25 liitrit virret  temperatuuriga 25°C.
  3. Kalla kott nimega Kalkki (veinilubi) virde pinnale ja sega.
  4. Sega kott E2 (veinipärm ja toitesoolad) 1 dl 25-30°C vees.  Pärast 15 minutilist seismist kalla see käärimisnõusse ja sega.
  5. Sulge käärimisnõu vesilukuga varustatud kaanega ja täida vesilukk poolest saadik veega. Jäta nõu ühtlase soojusega  (22-25°C) ja tuuletõmbuseta paika käärima. Käärimisaeg sõltub kasutatud suhkrukogusest ja temperatuurist.
  6. Kui vein on lõpuni käärinud (mõõda hüdromeetriga), kurna välja rabarberisegu ja sifooni vein  põhjasademe pealt ära teise nõusse. Sega käärimise peataja E5 veinisse ja loksutamise teel  või veini ühest nõust teise kallates eemalda veinist süsihappegaas. Seejärel vala veinisse selitaja E6 (ränihape).
  7. Ühe päeva pärast  sega sisse selitaja E7 (kitosaan). Sega korralikult, sulge kaas ja jäta vein rahus selginema umbes nädalaks.
  8. Kui vein on selge, sifooni see puhtasse nõusse. Nüüd võid veini järelmaitsestada, kui tundub, et  vein maitseb liiga kuivalt.  Tee seda enne pudeldamist, kuid tea, etosa happest ja liiga intensiivsest maitsest pehmeneb aja jooksul. Kui vein maitseb lamedalt ja pole piisavalt happeline, võib lisada sidrunhapet. Juba mõnenädalane järelküpsemine parandab veini maitset märgatavalt.Veini võid villida pudelitesse või hoida neid 3-liitristes Bag-in-Boxides.
  9. Rabarberivein4 -6 kg rabarbereid

    1 kg õunu

    750 g rosinaid

    4,5 kg suhkrut

    Veinilupja 15 g
    Maasika-rabarberi vein

    3 kg koorimata rabarbereid

    4 kg maasikaid

    750 g rosinaid

    6 kg suhkrut

    Rabarberirose

    4 kg rabarbereid (koorimata)

    1 kg maasikaid

    750 g rosinaid

    4,5 kg suhkrut

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi võitjad

Foto Maaleht Kirsi Lattu

21.mail kuulutati Türi lillelaadal välja Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi võitjad.

III KOHT

Meelis Kask ja poolmagus õunavein Muhe Mark

Auhinnad: 500 veinietiketti  oma veinidele trükikojalt Moden DL

25 kg suhkrukott Dansukkerilt

2 karahvini Viinitalo Melkko OY’lt

20 EUR kinkekaart Veinivillalt

Maalehe 3 kuu tellimus

II KOHT

Marius Mets ja kuiv õunavein sõstralehtedega Kuldne Vari

Auhinnad: 500 veinietiketti  oma veinidele trükikojalt Moden DL

25 kg suhkrukott Dansukkerilt

2 karahvini Viinitalo Melkko OY’lt

30 EUR kinkekaart Veinivillalt

Maalehe 6 kuu tellimus

Maalehe vein ja rahvažürii lemmik

Avo Eisen ja poolmagus mustsõstravein 0257

I KOHT

Viljar Kiirats ja dessertvein Kuninglik Ahvatlus

Auhinnad: 500 veinietiketti  oma veinidele trükikojalt Moden DL

25 kg suhkrukott Dansukkerilt

2 karahvini Viinitalo Melkko OY’lt

60 EUR kinkekaart Veinivillalt

Maalehe aastatellimus

Veiniõppe baaskursus Eesti Sommeljeede Erakoolis

Võiduveini  iseloomustusi  žürii  hindamislehelt:

Särav helekollane, puhta õuna lõhnaga. Hape ja magusus tasakaalus, hape kannab väga hästi, suurepärane kerge dessertvein.

Vaata Maalehe videot siit

Rohkem pilte vaata Facebookist: Pildistanud Aare Karolin

Finalistid olid:

1.Viinamarjavein Rondo 2009– autor Jaak Eensalu Otepäält

2. Viinamarjavein Rõhu Mõrv 2010 – Eesti Põllumajandusülikooli aiandusinstituut

3. Pihlakavein 2008 – Romet Koser Viljandi maakonnast Pärstist

4.  Rabarberivein 2010 – Piia ja Garry-Ingmar Vallimäe Tartust

5. Sõstra-jõhvika koduvein 2009 – Herman Alavere Elvast

6. Uuetalu punane sõstar 2010 – Juhan ja Marika Kundla Tallinnast

7. Mustsõstravein 0257 2009 – Avo Eisen Rõugest

8. Õuna ja aroonia vein Kuninglik Ahvatlus 2010 – Viljar Kiirats Tallinnast

9.  Marjavein Punane Dessert 2009 – Indrek Sild Tartust

10. Vaarikavein 2010 – Marko ja Katrin Ratt Tallinnast

11. Õunavein Kuldne Vari  2010 – Marius Mets Tallinnast

12. Pihlakavein 1989 –  Rita Kiviaru Tallinnast

13. Sõstravein Heinzi Veinikeldreist 2010 – Henri Kodusaar Tallinnast

14. Mustsõstar Heinzi Veinikeldrist 2010 – Henri Kodusaar Tallinnast

15.  Uuetalu Must Sõstar 2010 – Juhan ja Marika Kundla Tallinnast

16. Õunavein Lõbus Lesk 2010 – Meelis Kask Tartumaalt Rannust

17. Õunavein Muhe Mark 2010 – Meelis Kask Tartumaalt Rannust

VAATA 11.MAI MAALEHE ÜLEVAADET FINALISTIDEST KODUVEINI BLOGIST!

Vaata ka Maalehte!

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi finalistide nimekiri

Finalistid

Veinispetsialistidest ja veinisõpradest koosnev žürii valis 21. ja 22. märtsil toimunud degustatsioonide käigus välja 17 finalisti, mis võistlevad parima koduveini tiitlile Türi lillelaadal maikuus:

1.Viinamarjavein Rondo 2009– autor Jaak Eensalu Otepäält

2. Viinamarjavein Rõhu Mõrv 2010 – Eesti Põllumajandusülikooli aiandusinstituut

3. Pihlakavein 2008 – Romet Koser Viljandi maakonnast Pärstist

4.  Rabarberivein 2010 – Piia ja Garry-Ingmar Vallimäe Tartust

5. Sõstra-jõhvika koduvein 2009 – Herman Alavere Elvast

6. Uuetalu punane sõstar 2010 – Juhan ja Marika Kundla Tallinnast

7. Mustsõstravein 0257 2009 – Avo Eisen Rõugest

8. Õuna ja aroonia vein Kuninglik Ahvatlus 2010 – Viljar Kiirats Tallinnast

9.  Marjavein Punane Dessert 2009 – Indrek Sild Tartust

10. Vaarikavein 2010 – Marko ja Katrin Ratt Tallinnast

11. Õunavein Kuldne Vari  2010 – Marius Mets Tallinnast

12. Pihlakavein 1989 –  Rita Kiviaru Tallinnast

13. Sõstravein Heinzi Veinikeldreist 2010 – Henri Kodusaar Tallinnast

14. Mustsõstar Heinzi Veinikeldrist 2010 – Henri Kodusaar Tallinnast

15.  Uuetalu Must Sõstar 2010 – Juhan ja Marika Kundla Tallinnast

16. Õunavein Lõbus Lesk 2010 – Meelis Kask Tartumaalt Rannust

17. Õunavein Muhe Mark 2010 – Meelis Kask Tartumaalt Rannust

Auhinnad

  • Suhkrufirma Dansukker paneb auhinnaks kolmele esimesele kohale 25 kg suhkrukotid
    ning lisaks ka Eva Solo Dansukkeri logoga karahvinid
  • Trükikoda Moden DL paneb  välja iga võistlusklassi võitjale või kokkuleppel korraldajaga eriauhinnana trükitud kujundatud veinipudeli sildid kuni 500 tk igale võitjale. Kui võitjal pole omal kujundust, pakub trükikoda omalt poolt ka kujunduse.
  • Viinitalo Melkko OY paneb välja spetsiaalsed veini  serveerimise karahvinid.
  • Maaleht annab võitjatele firmasümboolikaga esemeid ja ajalehe aastatellimusi.
  • Veinivilla poolt on  20, 30  ja 60 eurosed  kinkekaardid veiniteoks vajalike tarvikute soetamiseks.

Vaata ka Maalehe artiklit sellest, kuidas hinnati.

Koduveinikonkursi eelvoorud toimunud

Maalehe ja Veinivilla koduveinkonkursi eelvoorud toimusid esmapäeval ja teisipäeval. Algul oli žüriil plaanis valida välja 15 parimat veini finaali tarbeks. Paraku olid osade veinide puhul punktisummad nii võrdsed, et polnud põhjust üht teisest paremaks pidada. Seega jõuab maikuus Türi Lillelaadal peetavasse finaal 17 veini. Nimed avaldab neljapäevane Maaleht ja seejärel ka Koduveini blogi ja Veinivilla.ee koduleht. Seniks aga  vaadake Maalehe videot sellest, kuidas meil see hindamine toimus.