7 aastat koduveinikonkurssi

Koduveinikonkursse on  Veinivilla koos Maalehega korraldanud juba 7 aastat. Tänavusest aastast jätkame koos Eesti Väikepruulijate Liiduga, seepärast ei tee paha vaadata pisut tagasi ajalukku.

2011.a maikuus peeti esimene konkurss, mille finaal toimus Türi Lillelaadal. Võistlemas oli 74 veini. Juba järgmisel aastal osalejate arv kahekordistus – 133 veini, ja võistluste finaali peeti sestpeale Haapsalus veinipäevade ajal. Edasi kasvas osavõtvate veinide arv igal aastal suuremaks, kuni 209ni 2016.aastal, mis oli ka žürii jõudluse viimane piir. Mullu osales 100 veini. Kokku on hindajad seitsme aasta jooksul jõudnud punkte panna 966 veinile. Tänavu on seega oodata järjekorras 1000. veini hindamiseni jõudmist.

NÜÜD TÄHELEPANU! See vein, mis jõuab korraldajate kätte registreerimiseks  kolmekümne neljandana, saab eraldi auhinna!

Kõige rohkem veinipudeleid on meieni tulnud Harjumaalt ja Tallinnast – 380, kuigi vaid väike osa neist on ka päriselt Tallinnas kasvanud marjadest – eks ikka maakodust käiakse korjamas ja kääritatakse linnakodus. Teisel kohal on Tartumaa 75 veiniga, järgneb Pärnumaa 41 veiniga ja Saaremaa 31 veiniga. Lõunapoolsed piirkonnad on stabiilsed – Võrumaa 28, Viljandimaa 25 ja Valgamaa 16 pudelit, Läänemaalt on tulnud aga lausa 24 pudelit veini. Ülejäänud maakondadest on tulnud keskmiselt 14-16 pudelit, isegi Ida-Virumaa veinimeistrid on saatnud vähemalt 2 pudelit seitsme aasta jooksul, aga Hiiumaal juuakse vist ainult õlut – sealt pole mitte kordagi mitte ühtegi veini konkursile tulnud!

Millest Eesti veinimeistrid jooke kääritavad? Muidugi on esirinnas õun ja õunapõhised veinid – tervelt 380 veini. Järgnevad küllaltki ootuspäraselt kõike värvi sõstrad ja tikrid – 182 veini, ja mõnevõrra üllatuslikult on kolmandal kohal rabarber ja ebatavalisemad toorained – 136 veini. Rabarberiga toimus mingi järsk hüpe 2012/2013 aastal, sest veel 2012. osales konkursil vaid 5 rabarberiveini, kuid 2013.aastal juba 19. Populaarsuselt järgmised on maasikad-vaarikad ja metsamarjad – 116 veini. Arooniad-pihlakad järgnevad 94 veiniga ja luuviljalised 60 veiniga. Siidreid ja vahuveine on tulnud hinnata 46 korral ja kohalikest viinamarjadest tehtud veine 42 korral.

Kes siis võitnud on? Kahel korral õun, kahel korral kirss, kahel korral aroonia-sõstar,  ja ühe korra roheline sõstar.

Seega – võiduvõimalusi on palju, kõik ikka armsad tuttvad kodumaised marjad ja puuviljad.

Kuidas konkursil osaleda?

1.Pudeli minimaalne suurus 0,5 l, soovitatavalt traditsiooniline veini või šampuse pudel 0,75 l.

2.Pudelil  peab olema  silt. Sildil kohustuslikud:

– Valmistamise aasta (aastanumber, mille päikese all viljad valmisid, mitte pudeldamise aasta).

– Veini või siidri nimi, veini või siidrikoja, veinisarja vms. nimi. Kohustuslik on märkida tooraine, mitme eri tooraine puhul märkida järjekorras vastavalt osakaalule, alustades suurimast. Võimalusel märkida toote kangus.

– Veini kategooria: valge kuiv, valge poolkuiv/poolmagus, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv/poolmagus, punane dessert, vahuvein, siider

3.Igat konkursile esitatavat veini või siidrit peab olema 2 pudelit, mis peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu erinevat konkursil osalevat sama valmistaja veini või siidrit.

4.Iga erineva veini või siidri (mitte pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni joogi enda ja selle valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoninumber). Ümbrikul peab olema sama nimi, mis pudelil.

5.Konkursil osalemiseks vajalik pangaülekannet tõendav dokument. Iga osalev vein (mitte iga üksik pudel, vaid konkreetne vein või siider) maksab 10 eurot.

Ülekande andmed: OÜ Veinivilla  Swedbank a/a EE462200221049269209 Selgitus: Konkurss, Nimi, 1 (2-n) veini osavõtt.

Pangaülekande võib saata ka aadressil info@veinivilla.ee. Võistlema pääsevad ainult veinid ja siidrid, mille eest on tasutud osalustasu.

Eelvoorus osalevad kõik korrektselt vormistatud veinid ja siidrid. Eelvoorudes, mis toimuvad aprillis ja mais, viiakse läbi pimedegustatsioon vastavalt pudelil leiduvale infole. Konkursi žüriisse kuuluvad nii veiniasjatundjad kui mitteprofessionaalid, kes valivad välja finaali pääsenud veinid ja siidrid.  Finaalvooru jõudmisest antakse igale veini- ja siidrimeistrile eraldi teada. Samuti saab iga pruulmeister hiljem spetsiaalsest hindamiskeskkonnast lugeda žürii arvustusi oma veinide ja siidrite kohta.

 

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga: 

 OÜ Veinivilla, nõudmiseni 

Nõmme  Postkontor 

Jaama 1,  Tallinn, 11621 

Koduveinikonkurss tuleb jälle

Eesti Väikepruulijate Liit ja Veinivilla kuulutavad välja käsitööveini ja -siidri konkursi, et selgitada välja Eesti parimad veini- ja siidrimeistrid. Konkursile oodatakse nii käesoleva kui varasemate aastakäikude veine ja siidreid, mille hulgast selgitatakse välja parimad juuli alguseks.

Kõigi konkursil osalevate koduste pruulmeistrite võistlustööd peavad korraldajateni jõudma hiljemalt 21.aprilliks.

Käsitööveini konkursi väsimatu eestvedaja Tiina Kuuleri sõnul on konkursile saadetud veinide tase iga aastaga kasvanud. “Selliste suure hoolega valmistatud veinide konkursi eesmärk on parandada Eesti veinikultuuri ja meelde tuletada, et välismaistele viinamarjaveinidele ja siidritele on olemas väärikas alternatiiv,” selgitas Kuuler võistluse eesmärki. Eesti puuviljadest, marjadest, lilledest ja teistest kodulähedastest taimedest tehtud veinid ja siidrid leiavad üha enam tee ka Eestist väljapoole ja pälvivad kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. “Mõne varasema aasta konkursi veini puhul on olnud päris kahju, et seda näiteks meie tipp-restoranidesse toidu kõrvale pakkumiseks ei jagu.”
Lisaks väikestele õllepruulikodadele on Eestis pead tõstnud ka mitu arvestatavat veini- ja siidritootjat, mistõttu selliselt konkursilt saadud enesekindlus võiks just kaasa aidata uute väikeettevõte loomisele. “Suuremalt unistades võiks ka Eestist saada veini- ja siidrikodade maa, mis oleks kindlasti atraktiivsed Eestit külastavatele turistidele ja aitaksid arendada maapiirkondade väikeettevõtlust,” ütles ka ise Valgejõe Veinivillas veine tootev Kuuler.

Kõigil veini- ja siidrimeistritel, kes võistlusel osaleda soovivad või rohkem infot otsivad, palub Eesti Väikepruulijate Liit endast teada anda aadressil info@evpl.ee.

Kuidas konkursil osaleda?

1.Pudeli minimaalne suurus 0,5 l, soovitatavalt traditsiooniline veini või šampuse pudel.

2.Pudelil  peab olema  silt. Sildil kohustuslikud:

– Valmistamise aasta (aastanumber, mille päikese all viljad valmisid, mitte pudeldamise aasta).

– Veini või siidri nimi, veini või siidrikoja, veinisarja vms. nimi. Kohustuslik on märkida tooraine, mitme eri tooraine puhul märkida järjekorras vastavalt osakaalule, alustades suurimast. Võimalusel märkida toote kangus.

– Veini kategooria: valge kuiv, valge poolkuiv/poolmagus, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv/poolmagus, punane dessert, vahuvein, siider

3.Igat konkursile esitatavat veini või siidrit peab olema 2 pudelit, mis peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu erinevat konkursil osalevat sama valmistaja veini või siidrit.

4.Iga erineva veini või siidri (mitte pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni joogi enda ja selle valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoninumber). Ümbrikul peab olema sama nimi, mis pudelil.

5.Konkursil osalemiseks vajalik pangaülekannet tõendav dokument. Iga osalev vein (mitte iga üksik pudel, vaid konkreetne vein või siider) maksab 10 eurot. Ülekande andmed: OÜ Veinivilla  Swedbank a/a EE462200221049269209 Selgitus: Konkurss, Nimi, 1 (2-n) veini osavõtt. Pangaülekande võib saata ka aadressil info@veinivilla.ee. Võistlema pääsevad ainult veinid ja siidrid, mille eest on tasutud osalustasu.

Eelvoorus osalevad kõik korrektselt vormistatud veinid ja siidrid. Eelvoorudes, mis toimuvad aprillis ja mais, viiakse läbi pimedegustatsioon vastavalt pudelil leiduvale infole. Konkursi žüriisse kuuluvad nii veiniasjatundjad kui mitteprofessionaalid, kes valivad välja finaali pääsenud veinid ja siidrid.  Finaalvooru jõudmisest antakse igale veini- ja siidrimeistrile eraldi teada. Samuti saab iga pruulmeister hiljem spetsiaalsest hindamiskeskkonnast lugeda žürii arvustusi oma veinide ja siidrite kohta.

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga: 

 OÜ Veinivilla, nõudmiseni 

Nõmme  Postkontor 

Jaama 1,  Tallinn, 11621 

Koduveinikonkursi 2014 finalistid teada!

Pärast rekordiliselt arvukaid eelvoorusid on Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi žürii välja valinud 18 veini ja ühe eripreemia väärilise veini, mis hakkavad omavahel võistlema 7.juunil Haapsalus.

Veinimeistreid on 15 ja veine kokku 19.

Finalistid on:

Viinamarjavein Mistico, autor Külli Lokko Põlvast

Viinamarjavein , Katrin Ratt Tallinnas

Viinamarja dessert (sort Black Hamburg) Jaan A.Tätte Harjumaalt

Poolkuiv õunasiider, Karmo Haas Harjumaalt

Don Pedro vahuvein kreegist, Peep Sõmer Lääne-Virumaalt

Uuetalu Vertti sõstravein, Juhan ja Marika Kundla Lääne-Virumaalt

Else, rabarberi-muraka vein, Ivar Porn Harjumaalt

Valge Willi, vein tikrist, saialillest ja sõstralehtedest, Helari Tamm Valgamaalt

Õunavein antonovkast, Jaan A.Tätte Harjumaalt

Lepassaare talu õunavein, Anti Karask Tartumaalt

Rabarber ja maasikas, Anne Hirbaum Harjumaalt

Metsvaarikas, Raili Hein Tallinnast

Õuna-aroonia vein, Anne Hirbaum Harjumaalt

Sõstravein, Marek Kangur Jõgevamaalt

Tujutekitaja, õuna-arooniavein, Meelis Kask Tartumaalt

Mustsõstar 2013, Heinrich Kuldsepp Harjumaalt

Vaarika-mustika vein, Marek Kangur Jõgevamaalt

Veetlev suudlus, aroonia dessert 2012, Tarmo Nurmik Tallinnast

Eriauhind Portvein kirsist ja arooniast, Riina Ratt Tallinnast

 

Kohtume 7.juunil Haapsalus!

Eestis tehakse pool miljonit liitrit koduveini!

Koduveini tegu on Eestis kõvasti populaarsust kogunud ja pea igas suguseltsis või sõpruskonnas on juba keegi, kes ise veini teeb. Aga kui palju meid siis ikkagi täpsemalt on?

Eelmisel aastal tegi EMOR uurimuse eestlaste alkoholitarbimise harjumuste kohta (http://www.emor.ee/public/documents/agriseire/Eestlaste_alkoholi_tarbimine_web.pdf   Elanike alkoholitarbimine ja suhtumine alkoholipoliitikasse  2011, avaldatud  mai 2012) ning selles on veidi puudutatud ka kodust õlle- ja veinitegu.

Uuringust selgus, et: 6% Eesti peredest valmistas  2011. aastal kodus alkoholi. Kuna Statistikaameti andmetel oli Eestis 2010. aastal 609 100 perekonda, siis on kodus valmistanud alkoholi ligikaudu 37 000 perekonda.

Populaarseim kodus valmistatud alkohoolne jook on konkurentsitult puuvilja- ja marjavein.

Ainult 8% kodus alkoholi valmistanud peredest on ka destilleerinud alkoholi – selliseid perekondi on ligikaudu 3000.

Kuigi ka koduõlle tegemine on väga levinud, selgub siiski, et nende seast, kes kodus ise alkoholi on valmistunud, teeb õlut 29% ja koduveini 64%. Müüt eestlastest kui õllerahvast ei pea kodus valmistatud alkoholi valdkonnas paika. 14% isetegemise huvilistest on valmistanud kange alkoholi baasil jooke – see tähendab mitmesuguseid marja-viina/piiritusetõmmiseid ja likööre.

Üldarvestuses tarbib vähemalt korra kuus õlut siiski 38%, veini 27%, viina 19%, siidrit 15% ja alkoholikokteile 13% kõikidest inimestest.

Poejookidest eelistab Eesti inimene seega õllet  veinile, kuid kodus valmistatud alkoholide seas on rohkem kui kaks korda populaarsem vein.  Koduvein on  populaarsem kui koduõlu.

EMORI  uuringu kohaselt on kõige enam  õlle- ja veinimeistreid Lääne-Eestis ja saartel – 13%, järgnevad Tartu regioon 9% ja Lõuna-Eesti 8%. Tallinna tegijad tulevad nende järel 5 protsendiga. See tulemus on väikses vastuolus sellega, kustkohast tuleb kõige rohkem koduveine konkursile – nimelt juhivad siin pikalt Tallinn ja Harjumaa, kohe napilt kannul on Tartumaa.  Ja Lääne-Eestist oli tänavu ainult üks osaleja, mullu polnud sedagi. Juhul kui Lääne-Eesti kõrge protsent tuleb pigem kuulsatest saare õllemeistritest,  on mujal Eestis koduveinivalmistajate osakaal seega keskmisest oluiliselt suurem.

Uuringu arve aluseks võttes tegi mullu 37st tuhandest perest koduveini 64%, mis arvuliselt teeb 23 680 peret. Keskmine käärmisnõu või klaaspudel on 25-liitrine. Kui iga pere tegi vähemalt ühe käärmisnõu täie marjaveini, tehti eelmisel aastal  vähemalt 592 000 liitrit koduveini! Aga enamasti, kes juba veini teeb, kääritab  aasta jooksul mitu tünnitäit.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil müüdi Eestis 2010. aastal 15 miljonit liitrit veini ja seega võib kodus valmistatud veini hulk olla kogu Eestis tarbitavast veinist juba 4-8% ringis.  .(Andmed: http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2011.pdf)

Koduse õlle maht ei anna terve õlleturu mahust, EKI andmeil 129 miljonit liitrit, aga protsendikümnendikkugi.

Koduveini osakaal  muudkui kasvab

EMORI uuringust sõltumatult tegin tänavu kevadel Veinivilla klientide hulgas küsitluse, milles muude asjade seas uurisin, kui palju tehti veini eelmisel aastal ja kui palju plaanitakse teha tänavu. Kõige vähem – 10% oli vastajate hulgas neid, kes teevad aastas vaid ühe tünnitäie, so 20-30 liitrit veini. Ligikaudu 40% oli selliseid, kes teevad hooaja jooksul 2-3 veini ehk siis 50-75 liitrit. Ja 50% veinitegijaid teevad julgelt 100, 200, 300 liitrit. Mõned üksikud kinnitavad ka, et hooaja sees valmib neil 700-900 liitrit kodust märjukest.

Aga tubli kolmveerand vastanuist plaanisid tänavu teha rohkem koduveini kui varem.

Kui koduveini müük oleks ilma suurema bürokraatiata võimalik, müüks koduveinitegijad oma toodangut kõige meelsamini kodukandi pubis või kõrtsis ning turistidele ja firmakingitusteks. Neid, kes oma pudelitega laadale tahaks minna, oli juba tunduvalt vähem. Suurde poeketti nn poeveinidega võistlema ei taha keegi ja ilmselt poleks enamikul koduveinitegijatel sellisteks tootmismahtudeks ka võimalusi.

Koduveinikonkurss on aga hea võimalus kõigile teada saada, mis tema tehtud vein spetsialistide meelest väärt on. Veine hakkame koguma uue aasta alguses. Kes soovib koduveinikonkursi kohta rohkem lisainfot saada, saatke mail märksõnaga Konkurss mailiaadressile info@veinivilla.ee.

Koduveinikonkursi finalistid 2012

Maalehe  ja Veinivilla koduveinikonkursi finalistid on välja valitud. Osalejaid oli tänavu kaks korda rohkem kui eelmisel aastal – 133 veini (74 eelmisel aastal). Peamine kasv tuli just kuivade ja poolkuivade veinide arvelt – neid oli kks korda rohkem, samas kui magusate veinide osakaal jäi samaks. Kõige rohkem oli dessertveine – 41. Valgeid poolkuivi 23, punaseid poolkuivi 22, valgeid kuivi 16, rosed 13, punaseid kuivi 12, viinamarjaveine 5 ja üks vahuvein. Tegijaid (ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks) 62:

Tallinnast 16

Harjumaalt 12

Tartust ja Tartumaalt 11

Viljandimaalt 4

Jõgevamaalt 3

Lääne-Virumaalt 3

Pärnust 3

Järvamaalt 2

Ida-Virumaalt 2

Raplamaalt 3

Saaremaalt 1

Läänemaalt 1

Võrumaalt 1

Õun ja punane sõstar ei ole enam nii valdavad toorained, inimesed on rohkem hakanud katsetama ka muude toorainetega nagu aroonia, jõhvikas, kirss, kreek, kultuurpihlakas. Mõistagi ei puudunud rabarber, palju oli seekord kõrvitsaveine, kultuur- ja tavalist pihlakat, isegi üks rabarberi-kasemahla vein. Tegijate tehnloogiline tase on kõvasti tõusnud ja lausa käärivaid ja lõpetamata veine tuli kohale vaid mõni üksik. Üks vein viskas korgi pealt juba postkontoris, üks viimasel degustatsioonil kohe, kui kapsel maha võeti, ja üks mustikavein korraldas avamisel tõelise laeni ulatuva tumepunase vahutava purskkaevu, nii et hindamiseks ei jäänudki pudelisse midagi. Kahjuks ei võistelnud ta vahuveinide klassis.

9.juunil selguvad Haapsalus veinipäevadel Eesti parimad koduveinimeistrid. Finaalis võistleb 19 veini 13 eri autorilt, kelle hulgas on ka 4 mullust finalisti.

Finalistid 2012:

1. Kuldne Vari – kuiv õunavein – Marius Mets/Veduri Veinimõis Tallinas
2. Hõbe Õun – poolkuiv õunavein – Marius Mets/Veduri Veinimõis
3. Rangsei – rose – Marius Mets/Veduri Veinimõis
4. Wolf Creek – kuiv õunavein mustikaga – Magnus Leping Tallinnast
5. Kingu Kuiv – kuiv õunavein – Kai Koord Kaarlimõisast Tartumaalt
6. Punase ja mustasõstra vein – kuiv punane – Viljar Kiirats Tallinnast
7. Arooniavein – kuiv punane – Viljar Kiirats Tallinnast
8. Mustika ja punase sõstra vein – kuiv punane – Viljar Kiirats Tallinnast
9. Karala Kange – dessertvein arooniast, õunast ja ebaküdooniast – Lea Ait Kuressaarest
10. Kanarbiku Unelm – dessert õunavein – Meelis Kask Rannu vallast Tartumaalt
11. Sumin – valge poolkuiv õunavein – Meelis Kask Rannu vallast Tartumaalt
12. Kõu – dessert õunast ja jõhvikast – Ene Veski ja Heiki Anni  Tõrvandist Tartumaalt
13. Tooma Sweet – dessert õunast ja arooniast – Ille Talts Palalt Türi vallast
14. Tikrivein – poolkuiv valge – Kairi Rannak Pärnust
15. Magus Suudlus – poolkuiv mustsõstravein – Maie Lepik Põltsamaalt
16. Mustsõstravein – poolkuiv sõstravein – Heinrich Kuldsepalt Keila vallast Harjumaalt
17. Kirss – poolkuiv vein kirsist, arooniast ja mustikast – Katrin Ratt Tallinnast
18. Vaarikas – rose vaarikast, maasikast ja mustsõstrast – Katrin Ratt Tallinnast
19. Õuna-aroonia vein – rose – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli  grupitöö, juhendaja  Eda Raev

 

Nädal aega konkursiveinide saatmise lõpuni!

Koduveinikonkursi 2012 veinide kogumine kestab veel napilt nädal aega. Eestimaiseid marjaveine saadetakse konkursile iga päev aina rohkem ja rohkem, sest eks ikka jätavad inimesed saatmise viimase hetke peale. Juba on saabunud väga huvitavaid veine täiesti ebatraditsioonilisest toorainest, näiteks mitmesugustest köögiviljadest. Tulnud on ka päris vanu veine, näiteks pihlakavein aastast 1988  (mullu osales üks aasta noorem vein).

Aprilli jooksul tuleb kokku eelvoorude žürii, kuhu kuulub nii Eesti nimekaid veinispetsialiste kui ka tavalisi veinimaitsjaid, et hindajate pale võimalikult mitmekesine saaks. Eelvoorudes hinnatakse eraldi valgeid ja punaseid kuivi ja poolkuivi veine, dessertveine, roosasid ja viinamarjaveine ja kui peaks veel tulema, siis ka vahuveine. Eelhindamiste tulemusena valitakse finaali 15 veini. Finaal toimub seekord 9.juunil Haapsalus veinipäevade raames. Koduveinikonkursi žürii hakkab tööle Kuursaalis ja sealsamas asub toimetama ka rahvažürii.

Mis auhinnaks on?

• Sommeljeede Assotsiatsioon lubab võitjale tema omal valikul kas tasuta veinitundja baaskursuse Eesti Sommeljeede Erakoolis või sügisese veinireisi Prantsusmaale.
• Suhkrufirma Dansukker paneb auhinnaks kolmele esimesele kohale 25 kg suhkrukotid.
• Trükikoda Dwalin OÜ paneb  välja iga võistlusklassi võitjale trükitud veinipudeli sildid kuni 500 tk igale võitjale.
• Viinitalo Melkko OY paneb välja spetsiaalsed veini  serveerimise karahvinid ja muid vajalikke veinitarvikuid.
• Maaleht kingib võitjatele firmasümboolikaga esemeid ja ajalehe tellimusi.
• Veinivilla poolt on  20, 30  ja 60 eurosed  kinkekaardid veiniteoks vajalike tarvikute soetamiseks.

Auhindu võib tulla juurde vastavalt toetajate leidmisele.

Kes nüüd veel otsustas, et mäng väärib küünlaid, siis neile veelkord meeldetuletuseks osalemise tingimused:

Tingimused:

1. Pudeli minimaalne suurus 0,5 l
   2. Pudelile peab olema kas kirjutatud või kleebitud olulised andmed:
   2.1. Valmistamise aasta
   2.2. Veini nimi.  Vein võib olla nimetatud sarja nimega (a la Veinivilla, Patukoti peaparandus, Kuldne Kuma), kuid see pole kohustuslik. Kohustuslik on märkida tooraine. Võimalusel märkida ka veini kangus.
   2.3. Veini kategooria, milles vein autori arvates võistlema peab: valge kuiv, valge poolkuiv, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv, punane dessert, vahuvein
   2.4. Pudelid peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu sama valmistaja veini.
   2.5. Iga erineva veini (mitte iga pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni veini enda ja veini valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number). Ümbrikul peab olema sama veini nimi, mis pudelil.

1. 3.       Iga esitatavat veini peab olema 3 pudelit – üks eelvooru ja üks finaali jaoks ning üks juhuks, kui eelmistega midagi peaks juhtuma.

   Kuidas saata?

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga aadressile:

 OÜ Veinivilla, nõudmiseni

Nõmme postkontor

Jaama 18

Tallinn 11601

Postkontoris pakki üle andes palun märkida, et tegu on pudelitega ja kergesti puruneva kaubaga.

Miks mu vein äädikaks läks?

Iga veinimeistri üks suuremaid hirme on see, et vein muutub käärimisel äädikaks. Mida teha, et nii ei juhtuks, välja arvatud muidugi juhul, kui äädikategu ongi omaette eesmärk?

Selleks peab mõistma, mis täpselt veini käärimisnõus toimub. Oma elutegevuse käigus pärmibakterid söövad suhkrut ning toodavad sellest süsihappegaasi ja alkoholi. Äädikat omakorda toodavad äädikhappebakterid, kes arenevad ja paljunevad alkohoolses vedelikus, näiteks koduveinis.

Enamlevinud äädikhappebakterid on perekonnast Acetobacter ning nagu pärmiosakesi leidub kõikjal looduses, nii leidub ka äädikahappebaktereid puuviljadel, marjadel, õhus ning neid levitavad ka veinitegijale nii tuttavad äädikakärbsed. Äädikhappeline käärimine võib alata seega täiesti iseenesest, kui vaid tingimused selleks sobivad on.

Eelkõige vajavad bakterid õhku – õhuhapniku olemasolul oksüdeerivad äädikhappebakterid erinevaid alkohole orgaanilisteks hapeteks. Nii et kõige kindlam viis oma vein äädikaks ajada on lasta sellel liiga palju õhuga kokku puutuda.

Tegelikult leidub  äädikhapet absoluutselt igas veinis, nagu ka näiteks õunhapet, piimhapet, sidrunhapet jne; see tekib pärmi elutegevuse käigus. Küsimus on vaid selles, kuipalju äädikhapet – liigne kogus ongi see, mis meie maitsemeeltele ebameeldiv tundub.

Kuidas äädikat ära tunda?

Kuidas ära tunda, et vein on „äädikas“? Lihtne vastus – kõigepealt  see lihtsalt kargab teile ninna: terav, lausa „hammustav“ ja ninatorkiv lõhn ning teravalt hapu maitse. Algajad veinitegijad kipuvad sellist maitset segi ajama täiesti kuiva veiniga. Äädikhape on lenduv hape ja kui seda on väga vähe, siis jooja ei tunnegi seda eriti. Äädikatundlikkus on inimeseti erinev, kuid tavaliselt on ära tuntav kogus 600 mg/l.

Vein võib äädikaks muutuda nii käärimise jooksul kui ka pärast seda. Mida teha, et oma veini selle eest kaitsta? Korraliku tehnoloogiaga eelkõige.

• Vein peab olema piisavalt happeline, sest kergemini riknevad madala happesusega veinid. Mõõda üle oma veini happesus ja vajadusel lisa kas sidrunhapet, sidrunit/apelsini, hapumat õuna/rabarberi/sõstramahla, ebaküdooniat vms.
• Äädikhappebakteritele sobib paremini lahja alkohol. Kui oled suhkrut virdele lisanud liiga vähe ja veinil on kangust vaid kuni 7-8%, on samuti riknemine vägagi tõenäoline.
• Ära kõhkle kasutamast käärimise peatajat veinide lõpetamisel – kaaliumdisulfiid ja kaaliumsorbaat stabiliseerivad veini ning riknemine on vähem tõenäoline.
• Kaitse veini õhuga kokkupuutumise eest – ära hoia kaua lahtiselt; käärimisnõu olgu veini peaaegu ääreni täis, et veini ja kaane/korgi vahel liialt palju õhku ei oleks; pudeldamisel lase samuti veini vähemalt poole pudelikaela jagu; ja last but no least – korgi korralikult, uuete ja sobivas mõõdus korkidega, kata korgid kas spetsiaalsete kapslitega või sulatatud küünlavahaga, sama tee ka siis, kui kasutad keeratavaid korke.

Kui aga avad veinitünni ja avastad, et äädikalõhn lööb ninna, siis tea, et päästa pole enam midagi. Veinina sellest enam asja ei saa ja pisarad kurgus, tuleb tünnitäis maha kallata. Aga võib ka proovida tünnitäit äädikaks kääritada. Kui vein on alles nõrgalt äädikane, võib selles kohe marineerida näiteks liha.

Selleks aga, et välja tuleks korralik õuna/vaarika/vms äädikas, võta käärimisnõul kaas maha, kata nõu marliga, et igasugu ringilendajad sisse ei pääseks ning jäta lahtiselt pimedas veel kuuks kuni paariks toatemperatuuril seisma. Oluline on võimalikult lai virde kokkupuutepind õhuga, nii et laia suuga anumad on sobivamad. Nädala kuni paari jooksul tekib vedeliku pinnale kiht või kile, mis meenutab tuntud teeseent – need ongi äädikabakterid, kes alkoholi parajasti äädikaks muudavad. Paari kuu pärast kurna äädikas pudelitesse ja sulge korralikult. Veel paari kuu pärast, laagerdudes muutub äädikas pehmemaks ja maitselt meeldivamaks ning siis saab sellega maitsestada salateid, marineerida vms.

Paraku aga äädikakonkurssi veel välja kuulutatud pole ning seega me Maalehe ja Veinvilla koduveinikonkursile äädikat ka ei oota, vaid ikka kvaliteetseid ja korralike ise tehtud veine. Kui tahad koduveinikonkursiga rohkem kursis olla, saada oma kiri aadressile info@veinivilla.ee märgusõnaga Konkurss.

Mida saab teha omatehtud veiniga?

Kass ümber palava veini

Sel aastal on koduveini tegemine iseäranis hoogne. Paljud, kes varem vaid mäletasid, et vanaisal nurgas miski mulksus, pressivad tänavu ise mahla ja teevad hoolsasti veini, et ise rüübata ja sõpradelegi pakkuda.  Oma veinidega saab ka näiteks Eesti Koduveini Klubisse tulla või osaleda Maalehe koduveini konkursil.  Midagi muud sellega paraku teha ei saagi – müüa koduveini ei või, seadus keelab.

Müüa ei saa

Praegu kehtivate seaduste järgi on koduveini müük enam kui keeruline, kui keegi just ei taha suurtootjaks hakata ja käituda siis juba suurte alkoholitootjate reeglite järgi ja mängida suurte rahadega.  Väiketegijatel lubab seadus koduveini teha ja müüa ainult juhul, kui tootja on turismitalunik, ja ka sel juhul tohib ta oma kraami müüa ainult sealsamas oma talus. Nii et paraku kõik ubinapäevad ja õunalaadad, kuhu oodatakse koduseid õunaveine, peavad seni veel pettuma.

Praegu ütleb  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus järgmist:

§ 35. Aktsiisilaopidamise eritingimused

(1)    Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning § 40 lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata aktsiisilaopidajale, kes tegutseb väljaspool linna, alevit või alevikku majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtjana turismiseaduse mõistes ja kelle tegevus vastab järgmistele tingimustele:
1) aktsiisikaupadest toodetakse ainult õlut ja kääritatud jooke;
2) õlut ja kääritatud jooke toodetakse kalendriaasta jooksul kokku kuni 4000 liitrit;
3) tootmine toimub majutus- ja toitlustusteenust osutava isiku ettevõtluseks kasutatavates ruumides, mis on selleks Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
4) aktsiisilaos toodetud kääritatud jooki ja õlut müüakse ainult kohapeal tarbimiseks majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtja tegevuskohas; /…./

Üks seda sätet muutev eelnõu on eelmisel aastal jäänud vajalike kooskõlastusteta ja seega vastu võtmata, praegu aga ringleb uuesti ametkondades kooskõlastusringil. Kuni sealt positiivseid uudiseid tulnud pole, tuleb leppida vana seadusega ja juua oma veinikest koos sõpradega.

Millega tegeleb Eesti Koduveini Klubi?

Et tõsta Eesti koduveini tegijate taset ja võimaldada huvilistel omavahel suhelda, üksteise veine maitsta ja vastastikku head nõu kuulda ja jagada, asutasin koos paljude veinisõpradega augusti keskel Eesti Koduveini Klubi.  Esimesel koosistumisel septembri algul leppisime kokku, et koos käime korra kuus, enamasti neljapäeva õhtuti. Igaüks toob kaasa mõne omatehtud veini ja natuke sobilikku näksimist oma veini kõrvale.  Esimesel õhtul võttiski igaüks kaasa selle, mille üle uhkust tundis – oli vahuveini ja õunaveini, kirsiveini ja võilille koos rabarberiga, ja selle korra kõige eksootilisem vein oli tehtud puhtast piparmündist.

Edaspidi proovime hakata tegema nö teemaõhtuid, kus kaasa tuleb võtta kindlast toorainest või vastava pealkirja alla sobiv vein. Näiteks järgmine kord, 13.oktoobril, on teema nimi „Punane ja must“.  Siia alla sobivad eelkõige muidugi punane ja must sõstar, aga ka mustikas/vaarikas ja kõikvõimalikud muud mustade ja punaste marjade kombinatsioonid. Edaspidi on tulemas kindlasti ka rabarberi, õuna, pihlaka, moosi, lilleveinide jne õhtud. Kui osalejal ei ole just „õiget“ veini kaasa võtta, ei saadeta siiski kedagi ukselt tagasi – selleks me ju koos käimegi, et üksteise pealt õppida.

Septembri alguse kohtumisel läks näiteks elavaks aruteluks, kust saada tühje pudeleid ja kuidas neid poesiltidest kõige lihtsamalt puhtaks küürida. Koduveini klubi tegemiste kohta leiab lähemat infot Facebookis, kus otsida Eesti Koduveini Klubi, või Veinivilla kodulehelt www.veinivilla.ee. Õhtutele on oodatud kõik huvilised, ainult enne tulekut oleks vaja eelmainitud aadresside kaudu eelregistreeruda.

Kui veini teha ei oska, siis aabits aitab!

Kes tahaks kangesti selle sügise trendi järgida ja ise veinitegu proovida, siis praegu pole veel hilja – talveõunad, astelpajud, pihlakad, paiguti veel ka aroonia sobivad kõik koduseks veiniks väga hästi. Täpsemaid nõuandeid ja õigeid töövõtteid, lugematuid retsepte ja serveerimisnippe  saab õppida näiteks hiljuti Maalehe kirjastuses välja antud Tiina Kuuleri „Koduveini aabitsast“.

Isegi kui alles praegu hakata veini tegema, võib veel jõuda osalema ka Maalehe koduveinikonkursile, mille veine hakkame kokku koguma alles tuleva aasta veebruarikuus. Kes tahab koduveinikonkursiga täpsemalt kursis olla, et mitte õiget veinide saatmise hetke maha magada, saatke kiri info@veinivilla.ee märgusõnaga Konkurss, ja te saate edaspidi kogu vajaliku info meilitsi.

Koduveinikonkurss tuleb jälle!

Maaleht ja Veinivilla kuulutavad välja uue koduveinikonkursi, mis lõpeb 2012. aastal. Kõik uued ja vanad veinimeistrid oma uute, vanade ja parajate koduveinidega on oodatud osalema ning väärt auhindu võitma!

Juba teist aastat korraldavad Maaleht ja Veinivilla üle-eestilise koduveinikonkursi. Esimesele saabus 74 võistlevat veini. Mainekatest veini­spetsialistidest koosnev žürii oli üllatunud nende kõrgest tasemest.

Ka tänavu hinnatakse veine eraldi klassides – kuivad, magusad, valged, punased, roosad, viinamarjaveinid. Esimest korda on konkursile oodatud ka kodusel teel tehtud vahuveinid.

Iga veini tuleb konkursile esitada kolm pudelit – üks eelvooru ja üks finaali tarbeks ning üks juhuks, kui eelmistega peaks midagi juhtuma.

Aga veinide esitamiseni on veel tubli pool aastat, koguma hakkame neid alles tuleva aasta veebruaris. Seni saab olemasolevaid veine korralikult säilitada või uusi ja paremaid teha. Vabalt võib ka juhtuda, et eelmisel korral esitatud ja finaali mitte pääsenud vein on vahepeal edasi arenenud ja tublisti paremaks läinud – kontrollige oma veinivarusid!

Eelvoorude hindamised toimuvad 2012. aasta aprillis ja finaal juunikuus, et anda veinidele pisut rohkem aega küpseda ja paremaks muutuda.

Mida tänavusel konkursil vältida ja mida paremini teha?

Žürii liige Arne Pajula paneb tegijatele südamele: kui ikka vein on äädikaks läinud, siis oleks parem see koju jätta! Veini äädikaks käärimine on viga, mille avastamisel ei hakka žürii veini rohkem hindamagi.

Teine levinud viga kodustel veini­tegijatel on veini oksüdeerumine. Vein on saanud kas tegemise või hilisema säilitamise käigus palju õhku ning maitse on muutnud ebameeldivaks, vanunuks ja koltunuks. Mõni peab oksüdeerunud maitset just iseloomulikuks ja koduveinile omaseks, kuid see on nn vana stiil. Modernsed veinid on siiski puhta ja selge maitsega.

Kurvastavalt sageli oli vein kannatada saanud ka viletsate korkide pärast – kasutatud oli kas nõrgalt suletud keeratavaid korke või korra juba kasutatud, auguga veinikorke. Kui kork laseb õhku läbi, hakkab vein oksüdeeruma ja maitse muutub – reeglina mitte paremuse poole.

Puhtalt ühest toorainest tehtud vein on hea, kaks-kolm eri toorainet võivad samuti üksteist täiendada ja muuta veini huvitavamaks. Paraku – nagu näitas kogemus 2011. a konkursilt – liiga paljude toorainete kokkukuhjamine ei anna häid tulemusi: ükski maitse ei pääse mõjule ning vein tuleb iseloomutu ja igav.

Samuti ootaks tulevased hindajad konkursile korralikult vormistatud veine – silt peal, sildil vähemalt veini nimi, veinimeistri nimi, valmistamise aasta ja võimaluse korral ka märkus, kas tegu on kuiva, poolmagusa või magusa veiniga.

Konkursi toetajate hulgas on juba tuttavad firmad – Dansukker oma suhkruga, mis veinimeistritele nii kallis kraam on, Soome suurim koduveinitarvikute firma Viinitalo Melkko OY, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon. Võitjatele tulevad rikkalikud au­hinnad, nii et osaleda tasub igal juhul!

Konkursi edasise arengu kohta hakkab infot saama Maalehe lisast Targu Talita ja Veinivilla kodulehelt http://www.veinivilla.ee, kuid kui soovite kindlalt olla kursis, millal veine koguma hakatakse, mis tingimusi veel esitatakse jne, saatke kiri info@veinivilla.ee märgusõnaga “Konkurss” ning saate kogu info e-posti teel.

Miks rabarberivein tänavu nii popp on?

Vist on mu järjekindel rabarberiveini populariseerimine hakanud vilja kandma – pea iga päev vastan paarile-kolmele telefonikõnele, et kuidas ikka rabarberiveini teha. Ja spetsiaalseid rabarberiveini pärmipakke müüb Veinvilla nii mis mühiseb.

Usun, et põhjus on ühest küljest uudsuses – rabarberit kasvab kodus väga paljudel, sellest on harjutud tegema kooki, kisselli, mõnu usinam ka moosi ja kompotti. Aga vein on täitsa uus asi. Üks rabarberivein jõudis tänavu ka Maalehe ja Veinivilla äsjalõppenud koduveinikonkursi finaali ja oli kõigiti nauditav. Ka Marko Reikop Ringvaate saates kiitis rabarberiveini maitset ja oli meeldivalt üllatunud.

Kuidas kirjeldada rabarberiveini? Poolmagusaks timmituna on teda hea juua jahedana ja lihstalt kerge suveveinina. Maitse meenutab ühest küljest lapsepõlvest tuttavat rabarberimahla, mis on suhkruga  seisnud vartest välja meelitatud, teisest küljest on see  mõistagi kraadiga, hapet on piisavalt, et mitte muutuda liiga läilaks.

Igal juhul soovitan kõigil  proovida ise teha ja mine tea, võibolla peame tuleval aastal koduveinikonkursil tegema juba eraldi rabarberiveinide võistlusklassi.

Siia juurde aga  retseptid, mis on kirjas ka Veinivilla müüdava rabarberiveini stardipaki õpetusel:

Rabarber on üks esimesi veini tooraineid varakevadel. Veinilupja lisatakse rabarberiveinisse oblikhappe neutraliseerimiseks, see lisatakse kohe käärimise algul, kuid kui ununeb, võib lisada ka hiljem, käärimise käigus.

Suhkrukogused:  Lauaveinid (10-12%) 4-5 kg

Kanged veinid (16-17%) 6,5-7 kg

Käärimisaeg umbes 2-3 nädalat

1. Pese ja koori rabarberivarred, kui soovid teha valget veini. Koorimata rabarberist tuleb kergelt roosakas vein. Lõika rabarberivarred paari cm pikkusteks, pane käärimisnõusse ja lisa ka muud toorained – maasikad, õunad vms, soovitatavalt kurnamiskotis. Kalla peale 5 liitrit u 70°C vett. Lahusta kott E1 (ensüümid) klaasitäies 50°C vees ja kalla käärimisnõusse. Jäta kõik kaane all seisma 1-2 tunniks.
2. Sulata kogu suhkrukogus  (maksimaalselt 6,6 kg) 4 liitris kuumas vees ja kalla lahus käärimisnõusse.  Seejärel lisa külma või kuuma vett niipalju, et nõus oleks kokku 25 liitrit virret  temperatuuriga 25°C.
3. Kalla kott nimega Kalkki (veinilubi) virde pinnale ja sega.
4. Sega kott E2 (veinipärm ja toitesoolad) 1 dl 25-30°C vees.  Pärast 15 minutilist seismist kalla see käärimisnõusse ja sega.
5. Sulge käärimisnõu vesilukuga varustatud kaanega ja täida vesilukk poolest saadik veega. Jäta nõu ühtlase soojusega  (22-25°C) ja tuuletõmbuseta paika käärima. Käärimisaeg sõltub kasutatud suhkrukogusest ja temperatuurist.
6. Kui vein on lõpuni käärinud (mõõda hüdromeetriga), kurna välja rabarberisegu ja sifooni vein  põhjasademe pealt ära teise nõusse. Sega käärimise peataja E5 veinisse ja loksutamise teel  või veini ühest nõust teise kallates eemalda veinist süsihappegaas. Seejärel vala veinisse selitaja E6 (ränihape).
7. Ühe päeva pärast  sega sisse selitaja E7 (kitosaan). Sega korralikult, sulge kaas ja jäta vein rahus selginema umbes nädalaks.
8. Kui vein on selge, sifooni see puhtasse nõusse. Nüüd võid veini järelmaitsestada, kui tundub, et  vein maitseb liiga kuivalt.  Tee seda enne pudeldamist, kuid tea, etosa happest ja liiga intensiivsest maitsest pehmeneb aja jooksul. Kui vein maitseb lamedalt ja pole piisavalt happeline, võib lisada sidrunhapet. Juba mõnenädalane järelküpsemine parandab veini maitset märgatavalt.Veini võid villida pudelitesse või hoida neid 3-liitristes Bag-in-Boxides.
9. Rabarberivein4 -6 kg rabarbereid

   1 kg õunu

   750 g rosinaid

   4,5 kg suhkrut

   Veinilupja 15 g
   Maasika-rabarberi vein

   3 kg koorimata rabarbereid

   4 kg maasikaid

   750 g rosinaid

   6 kg suhkrut

   Rabarberirose

   4 kg rabarbereid (koorimata)

   1 kg maasikaid

   750 g rosinaid

   4,5 kg suhkrut