7 aastat koduveinikonkurssi

Koduveinikonkurss2014Koduveinikonkursse on  Veinivilla koos Maalehega korraldanud juba 7 aastat. Tänavusest aastast jätkame koos Eesti Väikepruulijate Liiduga, seepärast ei tee paha vaadata pisut tagasi ajalukku.

2011.a maikuus peeti esimene konkurss, mille finaal toimus Türi Lillelaadal. Võistlemas oli 74 veini. Juba järgmisel aastal osalejate arv kahekordistus – 133 veini, ja võistluste finaali peeti sestpeale Haapsalus veinipäevade ajal. Edasi kasvas osavõtvate veinide arv igal aastal suuremaks, kuni 209ni 2016.aastal, mis oli ka žürii jõudluse viimane piir. Mullu osales 100 veini. Kokku on hindajad seitsme aasta jooksul jõudnud punkte panna 966 veinile. Tänavu on seega oodata järjekorras 1000. veini hindamiseni jõudmist.

NÜÜD TÄHELEPANU! See vein, mis jõuab korraldajate kätte registreerimiseks  kolmekümne neljandana, saab eraldi auhinna!

Kõige rohkem veinipudeleid on meieni tulnud Harjumaalt ja Tallinnast – 380, kuigi vaid väike osa neist on ka päriselt Tallinnas kasvanud marjadest – eks ikka maakodust käiakse korjamas ja kääritatakse linnakodus. Teisel kohal on Tartumaa 75 veiniga, järgneb Pärnumaa 41 veiniga ja Saaremaa 31 veiniga. Lõunapoolsed piirkonnad on stabiilsed – Võrumaa 28, Viljandimaa 25 ja Valgamaa 16 pudelit, Läänemaalt on tulnud aga lausa 24 pudelit veini. Ülejäänud maakondadest on tulnud keskmiselt 14-16 pudelit, isegi Ida-Virumaa veinimeistrid on saatnud vähemalt 2 pudelit seitsme aasta jooksul, aga Hiiumaal juuakse vist ainult õlut – sealt pole mitte kordagi mitte ühtegi veini konkursile tulnud!

Millest Eesti veinimeistrid jooke kääritavad? Muidugi on esirinnas õun ja õunapõhised veinid – tervelt 380 veini. Järgnevad küllaltki ootuspäraselt kõike värvi sõstrad ja tikrid – 182 veini, ja mõnevõrra üllatuslikult on kolmandal kohal rabarber ja ebatavalisemad toorained – 136 veini. Rabarberiga toimus mingi järsk hüpe 2012/2013 aastal, sest veel 2012. osales konkursil vaid 5 rabarberiveini, kuid 2013.aastal juba 19. Populaarsuselt järgmised on maasikad-vaarikad ja metsamarjad – 116 veini. Arooniad-pihlakad järgnevad 94 veiniga ja luuviljalised 60 veiniga. Siidreid ja vahuveine on tulnud hinnata 46 korral ja kohalikest viinamarjadest tehtud veine 42 korral.

Kes siis võitnud on? Kahel korral õun, kahel korral kirss, kahel korral aroonia-sõstar,  ja ühe korra roheline sõstar.

Seega – võiduvõimalusi on palju, kõik ikka armsad tuttvad kodumaised marjad ja puuviljad.

Kuidas konkursil osaleda?

1.Pudeli minimaalne suurus 0,5 l, soovitatavalt traditsiooniline veini või šampuse pudel 0,75 l.

2.Pudelil  peab olema  silt. Sildil kohustuslikud:

– Valmistamise aasta (aastanumber, mille päikese all viljad valmisid, mitte pudeldamise aasta).

– Veini või siidri nimi, veini või siidrikoja, veinisarja vms. nimi. Kohustuslik on märkida tooraine, mitme eri tooraine puhul märkida järjekorras vastavalt osakaalule, alustades suurimast. Võimalusel märkida toote kangus.

– Veini kategooria: valge kuiv, valge poolkuiv/poolmagus, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv/poolmagus, punane dessert, vahuvein, siider

3.Igat konkursile esitatavat veini või siidrit peab olema 2 pudelit, mis peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu erinevat konkursil osalevat sama valmistaja veini või siidrit.

4.Iga erineva veini või siidri (mitte pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni joogi enda ja selle valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoninumber). Ümbrikul peab olema sama nimi, mis pudelil.

5.Konkursil osalemiseks vajalik pangaülekannet tõendav dokument. Iga osalev vein (mitte iga üksik pudel, vaid konkreetne vein või siider) maksab 10 eurot.

Ülekande andmed: OÜ Veinivilla  Swedbank a/a EE462200221049269209 Selgitus: Konkurss, Nimi, 1 (2-n) veini osavõtt.

Pangaülekande võib saata ka aadressil info@veinivilla.ee. Võistlema pääsevad ainult veinid ja siidrid, mille eest on tasutud osalustasu.

Eelvoorus osalevad kõik korrektselt vormistatud veinid ja siidrid. Eelvoorudes, mis toimuvad aprillis ja mais, viiakse läbi pimedegustatsioon vastavalt pudelil leiduvale infole. Konkursi žüriisse kuuluvad nii veiniasjatundjad kui mitteprofessionaalid, kes valivad välja finaali pääsenud veinid ja siidrid.  Finaalvooru jõudmisest antakse igale veini- ja siidrimeistrile eraldi teada. Samuti saab iga pruulmeister hiljem spetsiaalsest hindamiskeskkonnast lugeda žürii arvustusi oma veinide ja siidrite kohta.

 

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga: 

 OÜ Veinivilla, nõudmiseni 

Nõmme  Postkontor 

Jaama 1,  Tallinn, 11621 

Koduveinikonkurss tuleb jälle

Eesti Väikepruulijate Liit ja Veinivilla kuulutavad välja käsitööveini ja -siidri konkursi, et selgitada välja Eesti parimad veini- ja siidrimeistrid. Konkursile oodatakse nii käesoleva kui varasemate aastakäikude veine ja siidreid, mille hulgast selgitatakse välja parimad juuli alguseks.

Kõigi konkursil osalevate koduste pruulmeistrite võistlustööd peavad korraldajateni jõudma hiljemalt 21.aprilliks.

Käsitööveini konkursi väsimatu eestvedaja Tiina Kuuleri sõnul on konkursile saadetud veinide tase iga aastaga kasvanud. “Selliste suure hoolega valmistatud veinide konkursi eesmärk on parandada Eesti veinikultuuri ja meelde tuletada, et välismaistele viinamarjaveinidele ja siidritele on olemas väärikas alternatiiv,” selgitas Kuuler võistluse eesmärki. Eesti puuviljadest, marjadest, lilledest ja teistest kodulähedastest taimedest tehtud veinid ja siidrid leiavad üha enam tee ka Eestist väljapoole ja pälvivad kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. “Mõne varasema aasta konkursi veini puhul on olnud päris kahju, et seda näiteks meie tipp-restoranidesse toidu kõrvale pakkumiseks ei jagu.”
Lisaks väikestele õllepruulikodadele on Eestis pead tõstnud ka mitu arvestatavat veini- ja siidritootjat, mistõttu selliselt konkursilt saadud enesekindlus võiks just kaasa aidata uute väikeettevõte loomisele. “Suuremalt unistades võiks ka Eestist saada veini- ja siidrikodade maa, mis oleks kindlasti atraktiivsed Eestit külastavatele turistidele ja aitaksid arendada maapiirkondade väikeettevõtlust,” ütles ka ise Valgejõe Veinivillas veine tootev Kuuler.

Kõigil veini- ja siidrimeistritel, kes võistlusel osaleda soovivad või rohkem infot otsivad, palub Eesti Väikepruulijate Liit endast teada anda aadressil info@evpl.ee.

Kuidas konkursil osaleda?

1.Pudeli minimaalne suurus 0,5 l, soovitatavalt traditsiooniline veini või šampuse pudel.

2.Pudelil  peab olema  silt. Sildil kohustuslikud:

– Valmistamise aasta (aastanumber, mille päikese all viljad valmisid, mitte pudeldamise aasta).

– Veini või siidri nimi, veini või siidrikoja, veinisarja vms. nimi. Kohustuslik on märkida tooraine, mitme eri tooraine puhul märkida järjekorras vastavalt osakaalule, alustades suurimast. Võimalusel märkida toote kangus.

– Veini kategooria: valge kuiv, valge poolkuiv/poolmagus, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv/poolmagus, punane dessert, vahuvein, siider

3.Igat konkursile esitatavat veini või siidrit peab olema 2 pudelit, mis peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu erinevat konkursil osalevat sama valmistaja veini või siidrit.

4.Iga erineva veini või siidri (mitte pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni joogi enda ja selle valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoninumber). Ümbrikul peab olema sama nimi, mis pudelil.

5.Konkursil osalemiseks vajalik pangaülekannet tõendav dokument. Iga osalev vein (mitte iga üksik pudel, vaid konkreetne vein või siider) maksab 10 eurot. Ülekande andmed: OÜ Veinivilla  Swedbank a/a EE462200221049269209 Selgitus: Konkurss, Nimi, 1 (2-n) veini osavõtt. Pangaülekande võib saata ka aadressil info@veinivilla.ee. Võistlema pääsevad ainult veinid ja siidrid, mille eest on tasutud osalustasu.

Eelvoorus osalevad kõik korrektselt vormistatud veinid ja siidrid. Eelvoorudes, mis toimuvad aprillis ja mais, viiakse läbi pimedegustatsioon vastavalt pudelil leiduvale infole. Konkursi žüriisse kuuluvad nii veiniasjatundjad kui mitteprofessionaalid, kes valivad välja finaali pääsenud veinid ja siidrid.  Finaalvooru jõudmisest antakse igale veini- ja siidrimeistrile eraldi teada. Samuti saab iga pruulmeister hiljem spetsiaalsest hindamiskeskkonnast lugeda žürii arvustusi oma veinide ja siidrite kohta.

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga: 

 OÜ Veinivilla, nõudmiseni 

Nõmme  Postkontor 

Jaama 1,  Tallinn, 11621 

Koduveinikonkursi 2014 finalistid teada!

Pärast rekordiliselt arvukaid eelvoorusid on Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi žürii välja valinud 18 veini ja ühe eripreemia väärilise veini, mis hakkavad omavahel võistlema 7.juunil Haapsalus.

Veinimeistreid on 15 ja veine kokku 19.

Finalistid on:

Viinamarjavein Mistico, autor Külli Lokko Põlvast

Viinamarjavein , Katrin Ratt Tallinnas

Viinamarja dessert (sort Black Hamburg) Jaan A.Tätte Harjumaalt

Poolkuiv õunasiider, Karmo Haas Harjumaalt

Don Pedro vahuvein kreegist, Peep Sõmer Lääne-Virumaalt

Uuetalu Vertti sõstravein, Juhan ja Marika Kundla Lääne-Virumaalt

Else, rabarberi-muraka vein, Ivar Porn Harjumaalt

Valge Willi, vein tikrist, saialillest ja sõstralehtedest, Helari Tamm Valgamaalt

Õunavein antonovkast, Jaan A.Tätte Harjumaalt

Lepassaare talu õunavein, Anti Karask Tartumaalt

Rabarber ja maasikas, Anne Hirbaum Harjumaalt

Metsvaarikas, Raili Hein Tallinnast

Õuna-aroonia vein, Anne Hirbaum Harjumaalt

Sõstravein, Marek Kangur Jõgevamaalt

Tujutekitaja, õuna-arooniavein, Meelis Kask Tartumaalt

Mustsõstar 2013, Heinrich Kuldsepp Harjumaalt

Vaarika-mustika vein, Marek Kangur Jõgevamaalt

Veetlev suudlus, aroonia dessert 2012, Tarmo Nurmik Tallinnast

Eriauhind Portvein kirsist ja arooniast, Riina Ratt Tallinnast

 

Kohtume 7.juunil Haapsalus!Koduveinikonkurss2014

Eestis tehakse pool miljonit liitrit koduveini!

Koduveini tegu on Eestis kõvasti populaarsust kogunud ja pea igas suguseltsis või sõpruskonnas on juba keegi, kes ise veini teeb. Aga kui palju meid siis ikkagi täpsemalt on?

Eelmisel aastal tegi EMOR uurimuse eestlaste alkoholitarbimise harjumuste kohta (http://www.emor.ee/public/documents/agriseire/Eestlaste_alkoholi_tarbimine_web.pdf   Elanike alkoholitarbimine ja suhtumine alkoholipoliitikasse  2011, avaldatud  mai 2012) ning selles on veidi puudutatud ka kodust õlle- ja veinitegu.

Uuringust selgus, et: 6% Eesti peredest valmistas  2011. aastal kodus alkoholi. Kuna Statistikaameti andmetel oli Eestis 2010. aastal 609 100 perekonda, siis on kodus valmistanud alkoholi ligikaudu 37 000 perekonda.

Populaarseim kodus valmistatud alkohoolne jook on konkurentsitult puuvilja- ja marjavein.

Ainult 8% kodus alkoholi valmistanud peredest on ka destilleerinud alkoholi – selliseid perekondi on ligikaudu 3000.

Kuigi ka koduõlle tegemine on väga levinud, selgub siiski, et nende seast, kes kodus ise alkoholi on valmistunud, teeb õlut 29% ja koduveini 64%. Müüt eestlastest kui õllerahvast ei pea kodus valmistatud alkoholi valdkonnas paika. 14% isetegemise huvilistest on valmistanud kange alkoholi baasil jooke – see tähendab mitmesuguseid marja-viina/piiritusetõmmiseid ja likööre.

Üldarvestuses tarbib vähemalt korra kuus õlut siiski 38%, veini 27%, viina 19%, siidrit 15% ja alkoholikokteile 13% kõikidest inimestest.

Poejookidest eelistab Eesti inimene seega õllet  veinile, kuid kodus valmistatud alkoholide seas on rohkem kui kaks korda populaarsem vein.  Koduvein on  populaarsem kui koduõlu.

EMORI  uuringu kohaselt on kõige enam  õlle- ja veinimeistreid Lääne-Eestis ja saartel – 13%, järgnevad Tartu regioon 9% ja Lõuna-Eesti 8%. Tallinna tegijad tulevad nende järel 5 protsendiga. See tulemus on väikses vastuolus sellega, kustkohast tuleb kõige rohkem koduveine konkursile – nimelt juhivad siin pikalt Tallinn ja Harjumaa, kohe napilt kannul on Tartumaa.  Ja Lääne-Eestist oli tänavu ainult üks osaleja, mullu polnud sedagi. Juhul kui Lääne-Eesti kõrge protsent tuleb pigem kuulsatest saare õllemeistritest,  on mujal Eestis koduveinivalmistajate osakaal seega keskmisest oluiliselt suurem.

Uuringu arve aluseks võttes tegi mullu 37st tuhandest perest koduveini 64%, mis arvuliselt teeb 23 680 peret. Keskmine käärmisnõu või klaaspudel on 25-liitrine. Kui iga pere tegi vähemalt ühe käärmisnõu täie marjaveini, tehti eelmisel aastal  vähemalt 592 000 liitrit koduveini! Aga enamasti, kes juba veini teeb, kääritab  aasta jooksul mitu tünnitäit.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil müüdi Eestis 2010. aastal 15 miljonit liitrit veini ja seega võib kodus valmistatud veini hulk olla kogu Eestis tarbitavast veinist juba 4-8% ringis.  .(Andmed: http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2011.pdf)

Koduse õlle maht ei anna terve õlleturu mahust, EKI andmeil 129 miljonit liitrit, aga protsendikümnendikkugi.

Koduveini osakaal  muudkui kasvab

EMORI uuringust sõltumatult tegin tänavu kevadel Veinivilla klientide hulgas küsitluse, milles muude asjade seas uurisin, kui palju tehti veini eelmisel aastal ja kui palju plaanitakse teha tänavu. Kõige vähem – 10% oli vastajate hulgas neid, kes teevad aastas vaid ühe tünnitäie, so 20-30 liitrit veini. Ligikaudu 40% oli selliseid, kes teevad hooaja jooksul 2-3 veini ehk siis 50-75 liitrit. Ja 50% veinitegijaid teevad julgelt 100, 200, 300 liitrit. Mõned üksikud kinnitavad ka, et hooaja sees valmib neil 700-900 liitrit kodust märjukest.

Aga tubli kolmveerand vastanuist plaanisid tänavu teha rohkem koduveini kui varem.

Kui koduveini müük oleks ilma suurema bürokraatiata võimalik, müüks koduveinitegijad oma toodangut kõige meelsamini kodukandi pubis või kõrtsis ning turistidele ja firmakingitusteks. Neid, kes oma pudelitega laadale tahaks minna, oli juba tunduvalt vähem. Suurde poeketti nn poeveinidega võistlema ei taha keegi ja ilmselt poleks enamikul koduveinitegijatel sellisteks tootmismahtudeks ka võimalusi.

Koduveinikonkurss on aga hea võimalus kõigile teada saada, mis tema tehtud vein spetsialistide meelest väärt on. Veine hakkame koguma uue aasta alguses. Kes soovib koduveinikonkursi kohta rohkem lisainfot saada, saatke mail märksõnaga Konkurss mailiaadressile info@veinivilla.ee.

Koduveinikonkursi finalistid 2012

Image

Maalehe  ja Veinivilla koduveinikonkursi finalistid on välja valitud. Osalejaid oli tänavu kaks korda rohkem kui eelmisel aastal – 133 veini (74 eelmisel aastal). Peamine kasv tuli just kuivade ja poolkuivade veinide arvelt – neid oli kks korda rohkem, samas kui magusate veinide osakaal jäi samaks. Kõige rohkem oli dessertveine – 41. Valgeid poolkuivi 23, punaseid poolkuivi 22, valgeid kuivi 16, rosed 13, punaseid kuivi 12, viinamarjaveine 5 ja üks vahuvein. Tegijaid (ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks) 62:

Tallinnast 16

Harjumaalt 12

Tartust ja Tartumaalt 11

Viljandimaalt 4

Jõgevamaalt 3

Lääne-Virumaalt 3

Pärnust 3

Järvamaalt 2

Ida-Virumaalt 2

Raplamaalt 3

Saaremaalt 1

Läänemaalt 1

Võrumaalt 1

Õun ja punane sõstar ei ole enam nii valdavad toorained, inimesed on rohkem hakanud katsetama ka muude toorainetega nagu aroonia, jõhvikas, kirss, kreek, kultuurpihlakas. Mõistagi ei puudunud rabarber, palju oli seekord kõrvitsaveine, kultuur- ja tavalist pihlakat, isegi üks rabarberi-kasemahla vein. Tegijate tehnloogiline tase on kõvasti tõusnud ja lausa käärivaid ja lõpetamata veine tuli kohale vaid mõni üksik. Üks vein viskas korgi pealt juba postkontoris, üks viimasel degustatsioonil kohe, kui kapsel maha võeti, ja üks mustikavein korraldas avamisel tõelise laeni ulatuva tumepunase vahutava purskkaevu, nii et hindamiseks ei jäänudki pudelisse midagi. Kahjuks ei võistelnud ta vahuveinide klassis.

9.juunil selguvad Haapsalus veinipäevadel Eesti parimad koduveinimeistrid. Finaalis võistleb 19 veini 13 eri autorilt, kelle hulgas on ka 4 mullust finalisti.

Finalistid 2012:

  1. Kuldne Vari – kuiv õunavein – Marius Mets/Veduri Veinimõis Tallinas
  2. Hõbe Õun – poolkuiv õunavein – Marius Mets/Veduri Veinimõis
  3. Rangsei – rose – Marius Mets/Veduri Veinimõis
  4. Wolf Creek – kuiv õunavein mustikaga – Magnus Leping Tallinnast
  5. Kingu Kuiv – kuiv õunavein – Kai Koord Kaarlimõisast Tartumaalt
  6. Punase ja mustasõstra vein – kuiv punane – Viljar Kiirats Tallinnast
  7. Arooniavein – kuiv punane – Viljar Kiirats Tallinnast
  8. Mustika ja punase sõstra vein – kuiv punane – Viljar Kiirats Tallinnast
  9. Karala Kange – dessertvein arooniast, õunast ja ebaküdooniast – Lea Ait Kuressaarest
  10. Kanarbiku Unelm – dessert õunavein – Meelis Kask Rannu vallast Tartumaalt
  11. Sumin – valge poolkuiv õunavein – Meelis Kask Rannu vallast Tartumaalt
  12. Kõu – dessert õunast ja jõhvikast – Ene Veski ja Heiki Anni  Tõrvandist Tartumaalt
  13. Tooma Sweet – dessert õunast ja arooniast – Ille Talts Palalt Türi vallast
  14. Tikrivein – poolkuiv valge – Kairi Rannak Pärnust
  15. Magus Suudlus – poolkuiv mustsõstravein – Maie Lepik Põltsamaalt
  16. Mustsõstravein – poolkuiv sõstravein – Heinrich Kuldsepalt Keila vallast Harjumaalt
  17. Kirss – poolkuiv vein kirsist, arooniast ja mustikast – Katrin Ratt Tallinnast
  18. Vaarikas – rose vaarikast, maasikast ja mustsõstrast – Katrin Ratt Tallinnast
  19. Õuna-aroonia vein – rose – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli  grupitöö, juhendaja  Eda Raev

 

Nädal aega konkursiveinide saatmise lõpuni!

Koduveinikonkursi 2012 veinide kogumine kestab veel napilt nädal aega. Eestimaiseid marjaveine saadetakse konkursile iga päev aina rohkem ja rohkem, sest eks ikka jätavad inimesed saatmise viimase hetke peale. Juba on saabunud väga huvitavaid veine täiesti ebatraditsioonilisest toorainest, näiteks mitmesugustest köögiviljadest. Tulnud on ka päris vanu veine, näiteks pihlakavein aastast 1988  (mullu osales üks aasta noorem vein).

Aprilli jooksul tuleb kokku eelvoorude žürii, kuhu kuulub nii Eesti nimekaid veinispetsialiste kui ka tavalisi veinimaitsjaid, et hindajate pale võimalikult mitmekesine saaks. Eelvoorudes hinnatakse eraldi valgeid ja punaseid kuivi ja poolkuivi veine, dessertveine, roosasid ja viinamarjaveine ja kui peaks veel tulema, siis ka vahuveine. Eelhindamiste tulemusena valitakse finaali 15 veini. Finaal toimub seekord 9.juunil Haapsalus veinipäevade raames. Koduveinikonkursi žürii hakkab tööle Kuursaalis ja sealsamas asub toimetama ka rahvažürii.

Mis auhinnaks on?

  • Sommeljeede Assotsiatsioon lubab võitjale tema omal valikul kas tasuta veinitundja baaskursuse Eesti Sommeljeede Erakoolis või sügisese veinireisi Prantsusmaale.
  • Suhkrufirma Dansukker paneb auhinnaks kolmele esimesele kohale 25 kg suhkrukotid.
  • Trükikoda Dwalin OÜ paneb  välja iga võistlusklassi võitjale trükitud veinipudeli sildid kuni 500 tk igale võitjale.
  • Viinitalo Melkko OY paneb välja spetsiaalsed veini  serveerimise karahvinid ja muid vajalikke veinitarvikuid.
  • Maaleht kingib võitjatele firmasümboolikaga esemeid ja ajalehe tellimusi.
  • Veinivilla poolt on  20, 30  ja 60 eurosed  kinkekaardid veiniteoks vajalike tarvikute soetamiseks.

Auhindu võib tulla juurde vastavalt toetajate leidmisele.

Kes nüüd veel otsustas, et mäng väärib küünlaid, siis neile veelkord meeldetuletuseks osalemise tingimused:

Tingimused:

  1. Pudeli minimaalne suurus 0,5 l
    2. Pudelile peab olema kas kirjutatud või kleebitud olulised andmed:
    2.1. Valmistamise aasta
    2.2. Veini nimi.  Vein võib olla nimetatud sarja nimega (a la Veinivilla, Patukoti peaparandus, Kuldne Kuma), kuid see pole kohustuslik. Kohustuslik on märkida tooraine. Võimalusel märkida ka veini kangus.
    2.3. Veini kategooria, milles vein autori arvates võistlema peab: valge kuiv, valge poolkuiv, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv, punane dessert, vahuvein
    2.4. Pudelid peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu sama valmistaja veini.
    2.5. Iga erineva veini (mitte iga pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni veini enda ja veini valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number). Ümbrikul peab olema sama veini nimi, mis pudelil.
  1. 3.       Iga esitatavat veini peab olema 3 pudelit – üks eelvooru ja üks finaali jaoks ning üks juhuks, kui eelmistega midagi peaks juhtuma.

    Kuidas saata?

Pappkasti pakitud pudelid saata postiga aadressile:

 OÜ Veinivilla, nõudmiseni

Nõmme postkontor

Jaama 18

Tallinn 11601

Postkontoris pakki üle andes palun märkida, et tegu on pudelitega ja kergesti puruneva kaubaga.

Miks mu vein äädikaks läks?

Iga veinimeistri üks suuremaid hirme on see, et vein muutub käärimisel äädikaks. Mida teha, et nii ei juhtuks, välja arvatud muidugi juhul, kui äädikategu ongi omaette eesmärk?

Selleks peab mõistma, mis täpselt veini käärimisnõus toimub. Oma elutegevuse käigus pärmibakterid söövad suhkrut ning toodavad sellest süsihappegaasi ja alkoholi. Äädikat omakorda toodavad äädikhappebakterid, kes arenevad ja paljunevad alkohoolses vedelikus, näiteks koduveinis.

Enamlevinud äädikhappebakterid on perekonnast Acetobacter ning nagu pärmiosakesi leidub kõikjal looduses, nii leidub ka äädikahappebaktereid puuviljadel, marjadel, õhus ning neid levitavad ka veinitegijale nii tuttavad äädikakärbsed. Äädikhappeline käärimine võib alata seega täiesti iseenesest, kui vaid tingimused selleks sobivad on.

Eelkõige vajavad bakterid õhku – õhuhapniku olemasolul oksüdeerivad äädikhappebakterid erinevaid alkohole orgaanilisteks hapeteks. Nii et kõige kindlam viis oma vein äädikaks ajada on lasta sellel liiga palju õhuga kokku puutuda.

Tegelikult leidub  äädikhapet absoluutselt igas veinis, nagu ka näiteks õunhapet, piimhapet, sidrunhapet jne; see tekib pärmi elutegevuse käigus. Küsimus on vaid selles, kuipalju äädikhapet – liigne kogus ongi see, mis meie maitsemeeltele ebameeldiv tundub.

Kuidas äädikat ära tunda?

Kuidas ära tunda, et vein on „äädikas“? Lihtne vastus – kõigepealt  see lihtsalt kargab teile ninna: terav, lausa „hammustav“ ja ninatorkiv lõhn ning teravalt hapu maitse. Algajad veinitegijad kipuvad sellist maitset segi ajama täiesti kuiva veiniga. Äädikhape on lenduv hape ja kui seda on väga vähe, siis jooja ei tunnegi seda eriti. Äädikatundlikkus on inimeseti erinev, kuid tavaliselt on ära tuntav kogus 600 mg/l.

Vein võib äädikaks muutuda nii käärimise jooksul kui ka pärast seda. Mida teha, et oma veini selle eest kaitsta? Korraliku tehnoloogiaga eelkõige.

  • Vein peab olema piisavalt happeline, sest kergemini riknevad madala happesusega veinid. Mõõda üle oma veini happesus ja vajadusel lisa kas sidrunhapet, sidrunit/apelsini, hapumat õuna/rabarberi/sõstramahla, ebaküdooniat vms.
  • Äädikhappebakteritele sobib paremini lahja alkohol. Kui oled suhkrut virdele lisanud liiga vähe ja veinil on kangust vaid kuni 7-8%, on samuti riknemine vägagi tõenäoline.
  • Ära kõhkle kasutamast käärimise peatajat veinide lõpetamisel – kaaliumdisulfiid ja kaaliumsorbaat stabiliseerivad veini ning riknemine on vähem tõenäoline.
  • Kaitse veini õhuga kokkupuutumise eest – ära hoia kaua lahtiselt; käärimisnõu olgu veini peaaegu ääreni täis, et veini ja kaane/korgi vahel liialt palju õhku ei oleks; pudeldamisel lase samuti veini vähemalt poole pudelikaela jagu; ja last but no least – korgi korralikult, uuete ja sobivas mõõdus korkidega, kata korgid kas spetsiaalsete kapslitega või sulatatud küünlavahaga, sama tee ka siis, kui kasutad keeratavaid korke.

Kui aga avad veinitünni ja avastad, et äädikalõhn lööb ninna, siis tea, et päästa pole enam midagi. Veinina sellest enam asja ei saa ja pisarad kurgus, tuleb tünnitäis maha kallata. Aga võib ka proovida tünnitäit äädikaks kääritada. Kui vein on alles nõrgalt äädikane, võib selles kohe marineerida näiteks liha.

Selleks aga, et välja tuleks korralik õuna/vaarika/vms äädikas, võta käärimisnõul kaas maha, kata nõu marliga, et igasugu ringilendajad sisse ei pääseks ning jäta lahtiselt pimedas veel kuuks kuni paariks toatemperatuuril seisma. Oluline on võimalikult lai virde kokkupuutepind õhuga, nii et laia suuga anumad on sobivamad. Nädala kuni paari jooksul tekib vedeliku pinnale kiht või kile, mis meenutab tuntud teeseent – need ongi äädikabakterid, kes alkoholi parajasti äädikaks muudavad. Paari kuu pärast kurna äädikas pudelitesse ja sulge korralikult. Veel paari kuu pärast, laagerdudes muutub äädikas pehmemaks ja maitselt meeldivamaks ning siis saab sellega maitsestada salateid, marineerida vms.

Paraku aga äädikakonkurssi veel välja kuulutatud pole ning seega me Maalehe ja Veinvilla koduveinikonkursile äädikat ka ei oota, vaid ikka kvaliteetseid ja korralike ise tehtud veine. Kui tahad koduveinikonkursiga rohkem kursis olla, saada oma kiri aadressile info@veinivilla.ee märgusõnaga Konkurss.