Vannituba kui mõrvapaik. Mis sellel koduveiniga pistmist on?

Rebane ja viinamarjad

Rebane ja viinamarjad

Eile õhtul pool kümme nägi mu vannituba välja nagu CSI uurimise all olev mõrvapaik – põrand punane, seinad pritsmeid täis. Aga midagi hullu ei olnud – ma ainult valasin viinamarja veini kestade pealt ära.

Pärast seda kui ma eile olin oma sissekande lõpetanud aruteluga, et ei tea, kaua peaks kestasid leotama, kirjutas mulle Uku Kuut kohe kuhja tarkusesõnu. Ukul on omal väga lahe viinamarjakasvatamise blogi ja ta on viinamarjaveini ennegi teinud. Ühesõnaga soovitas ta mul kohe ja kiiresti viinamarjade leotamine lõpetada: “Muidu tõmbab just selle labrusca atsetoonilõhna ja tutti frutti maitse külge, pärast oota mitu aastat, et see ära läheks. Labruscast peab veini tehes väga vähe kestade peal kääritama, aga kuna Isabellal on väga tugev värv, siis ei tohiks olla probleemi.”

Värv oli tõesti juba väga tugev, atsetetooni lõhna õnneks veel tünnist ei tulnud. Mul ei olnud ühtegi head nailonkotti kestade kurnamiseks, nagu kirjandus soovitab. Pigistasin siis mödi läbi sõela ja kallasin klaaspudelisse ümber. Eelmine  tundub üteldes väga lihtne lause – pigistasin ja kallasin. Tegelikult olin ma lõpuks tumepunaste pritsmetega üleni koos, üht-teist läks ka põrandale, käed olid pigistamisest väsinud ja viimaks olin ma täiesti rampväsinud. Aga kahtlemata õnnelik, nagu öeldakse.

Niisiis: 7,7 kg marju ja paar liitrit vett andsid mulle 14 liitrit mahla. Kuna see tundus väga tummine mahl ja klaaspudelis oli ruumi ka veel, lisasin natuke vett, nii umbes 1 liitri jagu. Hüdromeetri näit (vat mul ei ole veel seda aparaati, mis brix’e näitab, aga küll ma soetan) oli laupäeval, kui ma esimest korda marjad purustasin, 80, aga nüüd pärast kurnamist ja vee lisamist ainult 50, niisiis sulatasin 700 g suhkurt juurde ja valasin selle ka pudelisse. Näit jõudis jälle 75-80  juurde. Mulksutaja peale ja nurka seisma nüüd!

Uskumatu, kui vähe jäi lõpuks kogu sellest 8 kilost marjadest alles kuivakspigistatud marjakesti – umbes kaks suurt peotäit, tsirka 300 grammi. Saak kadudeta salve, nagu üks tuttav ütleb 🙂

2 thoughts on “Vannituba kui mõrvapaik. Mis sellel koduveiniga pistmist on?

  1. atsetoonilõhn tuleneb oksüdeerunud alkoholist, ehk annab juba varakult märku metsaläinud veiniteost, mis võib tuleneda valest käärimisprotsessist, valedest pärmiseentest, puhtuse probleemist, sellise vedeliku võib kohe minema visata, labruska on rohkem rohelise rohu elik heina maitse minu kogemuse järgi ja polegi alati halb vaid võib lisada omapärase nüansi.

  2. Felixil on õigus, aga osadel labruscadel tuleb ikka tugevalt atsetoonilõhna isegi siis kui käärimine korras. Võib olla on midagi kestades, mis pärsib õiget käärimist, aga see lõhn ajapikku kaob. Ma hea õpetaja, endal käärib vaid aroonia;) Arvan, et veinile tuleb igatahes kasuks edasi käärida ilma kestade ja seemneteta.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s