Alõtšavein tegi varahommikul purju

 

Vann sai alõtšasid peaaegu täis

Vann sai alõtšasid peaaegu täis

Veel vaid umbes nädalake oodata, kuni vein on ära selginenud, ja siis pudelisse! Aga alustame algusest – mis on alõtša?

alõtša e. tkemali

ladina keeles: Prunus cerasifera Ehrh.

inglise keeles: cherry plum, mirabelle

prantsuse keeles: mirabelle

eesti keeles haraline ploomipuu või müraploom

Viljad on sellised väikesed ja kollased ja jube hapud. Tänavu oli maal üks vana puu täitsa ogaraks läinud – ploome oli nii palju, et oksad kooldusid vastu maad. Septembri kolmandal nädalal käisime korjasime kõik ära – 18 kilo tuli!

Veini jaoks mul nii palju vaja polnud – umbes 5 kilo tegin moosiks koos aprikoosidega. 13 kg jäi seega veini jaoks. Tükk aega nuputasin, palju 13 kilo peale suhkurt peaks panema, arvestades, et viljad on tõega väga hapud. Lõpuks jäin 4 kg juurde arvestusega, et hiljem võib ju ka maitsestada ja juurde panna, kui puudu tuleb.
Kõigepealt pesin alõtšasid vannis natuke, sest korjates tuli palju muruprahti ja lehti kaasa. Vann sai ploome lausa täis 🙂 5 päeva siis ligunesid (matserratsioon, nagu ma just sommeljeede koolis õppisin :)) ploomid koos kestadega ja kividega 30 liitrises tünnis, selle järel kurnasin kivid välja. Marjad on nimelt viiendaks päevaks juba nii pehmed, et kätega vajutades tulevad kivid ise ludinal ära. Üksjagu viljaliha jäi virdesse sisse. Lisasin veinipärmi, sutsu sooja vett, et 25 liitrit veinimahla täis tuleks, ja sulatatud suhkru 4 kilo.
Seda kõike tegin ma umbes 1.oktoobri paiku. Täpselt kuu aega hiljem, 1.novembril oli vein maha käinud ja mulksumine seisma jäänud. Kontrollisin hüdromeetriga suhkru sisaldust ja tõesti-tõesti, näit oli nullis. Pärmiga saab ikka tõesti ruttu, see mulle meeldib.

Ega’s midagi – panin sifooni sisse ja kurnasin sademe pealt ära teise puhtasse nõusse. Sifooniga oli muidugi see lõbus lugu, et kuni ma sealt voolikust muudkui imesin, et vein voolama hakkaks, olin juba täitsa purjus – varahommikul enne kl 11 juba. Kange tuli, riivatu 🙂 Aga kole kuiv, hape lausa lõikab igemesse.

Sademe pealt ära kurnamine

Sademe pealt ära kurnamine

Kui ilma sademeta puhas vein käes, lisasin pärmistoppi. Selleks, et vein enam käima ei läheks ja oleks võimalik maitset suhkruga parajaks timmida. Neli päeva seisis vein niisama, aegajalt raputasin ma tünni korralikult, et süsihappegaas välja saada.  Siis lisasin selgitusained – želatiini ja pohlades leiduvate hapete baasil tehtud preparaadi,  et märjuke veel selgem saaks.

Praegu seisab tünnike mu kõrval rahulikult veel tsirka 4 päeva, siis timmin maitse parajaks ja kutsun maitsekomisjoni kohale.  Majaremont sai ka just eile valmis, ongi põhjust pidu pidada.


3 thoughts on “Alõtšavein tegi varahommikul purju

  1. Peale esimest kääritust sai sade eemaldatud. Täiendavalt lisatud kääritamiseks suhkrut ja kompotte. Läks väga intevsiivselt käima. Kas
    väga intensiivne kääritus on õige,hea või mis teha.

  2. Kuidas maitsekomisjoniga läks? Kas vein sai magusamaks timmitud või ei? Oma samalaadse katsetuse tulemus on ikka väga hapu. Samas täiesti omalaadne. Siiski on nii hapu , et suuremat klaasi ikka mõnuga võtta ei saa.

  3. Eelmise aasta alõtšavein tuli väga hea, hape taandus paari-kolme kuu möödudes ja praeguseks on juba kogu partii otsas. Tänavu katsusin järgida täpselt sama retsepti ja samu koguseid ja vähemalt praegu on jälle vein hullult hapu. Pudeldasin ta ikkagi ära sellisena nagu ta on ja loodan jõulude ajal uuesti maitsta, ajaga hape taandub. Kui aga siis ikak igemesse lõikab, eks siis paneb enne jooma hakkamist sutsu suhkrut juurde.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s