Nimi on mul Tiina Kuuler. Oma esimese koduveini tegin 2006.aastal, sest tädil oli metsikult õunamahla üle. Välja tuli hea kuiv vein. Sealt edasi olen pudelisse ajanud maasikaid, rabarberit, võililli, kreeke, ploome ja alõtšasid.
Tänavu, 2009 kevadel ajasin pudelisse rabarberi, mis sai kesksuvel juba valmis ja on praeguseks juba peaaegu otsas, ja maasikat, alõtšat ja kreeki. Varsti panen käima moosiveini.
Eesti Sommeljeede Erakoolis sommeljeeks õppima on mind ajanud kirg veini vastu. Kuni mul oma viinamäge ei ole, et päris viinamarjadest veini teha, seni katsun kohaneda Eesti looduse võimalustega.
Kui Sa tahad minult midagi küsida koduveinide kohta, kirjuta tiina.kuuler@gmail.com.
Tere.
Ma küsiksin kohe siinsamas. Millega Sina oma veinide kangust mõõdad? Mina ostsin Tartust Veinimaailmast klaasist kangusemõõdiku, sellise pipetitaolise, kuhu tuleb mõned tilgad sisse panna ja siis tagurpidi keerata. Aga see valetab kolme kraadiga. Paki peal lubas väiksemat eksimisvahemikku. Kas see ongi normaalne?
Üsna samasugusega mõõdan. Aga kuidas sa tead, et just kolme kraadiga eksib? Poeveinide peal oled proovinud, kui neil sildi peal kangus kirjas? Ma oma pead panti ei paneks selle eest, mis poeveini sildil kirjas
Tere!
)? Tänud.
Otsustan ka sel aastal koduveini valmistamist proovida. Algul õuntest ja punastest sõstardest, hiljem ka viinamarjadest. Öeldakse, et vein seistes muutub paremaks, kuid koduvein ähmastub. Kas on tõsi, et koduvein säilib ainult u. 1.5-2 aastat? Kas ma ei saagi oma tehtud veini kümne aasta pärast juua (juhul, kui seda veel järgi peaks olema
Jah, kodusel teel tehtud veine päris 10 aastat küll säilitada ei soovita. Kuni 5 aastat võib aga küll. Miks see vein siis seistes ähmastub – igasugune loogika ütleb ju hoopis, et sade vajub seistes põhja. Kui ikka vein on puhtalt tehtud on.
Ma olen sattunud netis mitmel korral sellise asja peale nagu marjade “linnastustamine”. Kas keegi oskaks selle asja lahti seletada? Kuidas asja nimetus inglise keeles on?
Linnastustamisest räägivad vanad, 196ondatel välja antud koduveini õpikud. Tänapäevases keeles võiks see siis tähendada seda, et 1. kalla marjadele peale soe vesi 2. leota marju mõned päevad käärimisnõus, enne kui katki pressid ja välja kurnad.
3. kui kasutad veinipärmi stardikomplekti, siis on seal olemas ensüümid, mis lõhustavad marjarakke, et võimalikult palju mahla välja tuleks.
Põhimõtteliselt teevad ensüümid tänapäeval sellesama töö ära, mida vanasti linnastustamisega loodeti saada.
Sarnane protsess veinitööstuses on matseratsioon – ingl k maceration.
Olete kursis kas Saaremaal on ka mõni koht mis müüks koduveini valmistamiseks vajalikke tarvikuid??
MInuteada ei ole Saaremaal sellist kohta. Aga ostke veebipoest http://www.veinivilla.ee, valik on suurem kui poodides ja kauba saadan 2-3 päevaga kohale.
Lisaks kõige esimesetele kommentaaridele siin teemas: seda mõõdikut mõjutab ka suhkrusisaldus küllalt palju, veini tuleb mõõta täiesti kuivaks käärinuna. Proovige ise, kui palju ta suhkruveele alkoholi näitab
Tahaksin küsida veinide pastöriseerimise kohta. Nimelt hiljaaegu soetasin omale ühe targa raamatu, kus on veinitegu nagu mingi raketiteadus… 3 korda tuleb lisada suhkrut, siis veel lõpus omakorda, kui tahad veel magusamat, lisada suhkrusiirupit ja kõige tipuks veel pastöriseerida?! Tegin üle-eelmise aasta õunasaagist ka veini ja panin suhkru ühekorraga sisse ning valmis saades villisin lihtsalt igasugustesse pudelitesse, kaasa arvatud ka mõnda plastikpudelisse. Ausalt öeldes ei juhtunud keldris veiniga midagi (sest see tarbiti üsna kärmelt ära ka
) aga ikkagi kas oleks otstarbekas siis pastöriseerida või ei ole seda tegelikult vaja. Mõtlen just, et kui juhtub, et õunasaak hea ja veini saab rohkem, et kuidas selle säilivusega on?
Pastöriseerimisest räägivad peamiselt vanemad, 60ndatel välja antud raamatud. Kui kasutate käärimise lõpetajaid/stabilisaatoreid, ei ole mingit pastöriseerimist vaja. Veini pikemale säilivusele aitavad kaasa ka suurem suhkrusisaldus ja kõrgem alkoholiprotsent. Mina ei ole kunagi ühtegi oma veini pastöriseerinud.
Tervist.
Andke palun nõu veini filtreerimise kohta. Selitamisega ei õnnestu mul kuidagi klaari ja kirgast tulemust saavutada. Amazonis olen küll leidnud veini filtreerimise komplekti (Vinbrite), aga nad sindrid Eestisse ei toimeta.
Kohvifiltriga läheb hirmsasti aega. Ühe laari lasksin läbi Brita kannu, aga päris soovitud kirkust ikkagi ei saavutanud.
On teil äkki mõni hea nõuanne varuks?
Kas ainult aroonia marjadest saab head veini teha?või peaks lisama sinna midagi veel.Korjasin töna terve ämri arooniaid ja tuli selline mõte,et prooviks veini teha aga kogemus on 0.
Puhtast arooniast saab veini teha küll, oleneb nüüd ainult, milline vein Teile omale maitseb. Ilma lisanditeta tuleb väga tummine ja parkainerohke punavein. Õunamahalaga segades saab kergema maitsega veini. Aroonia on ise üsna tugeva maitsega, nii et ega eriti muid marju lisada ei ole mõtet – need ei jää lihtsalt tunda.
Tekkis selline mõnevõrra kentsakas küsimus. Kas selitatud veini (jäägid põhjas) võib läbi filterkann läbi lasta? Mis võib juhtuda? On keegi midagi sellist proovinud ja kui palju see nö muudab maitseomadusi ja kuivõrd puhastab ta veini setetest ja muust sodist?
Filtris on sees aktiivsüsi. See võtab värvi täiesti ära. Ta puhastab veini ka kuivainest, mille tagajärjel maitsest jääb alles üpris vähe. Aga proovige korra paari klaasitäiega ära ja vaadake, kas Te ise sellist veini juua tahaksite. Kui Teile nii maitseb, ongi okei
Proovin kindlasti ja annan teada, kuidas välja tuli ja maitseomadused olid. Käärimise peata röövis nii ehk naa suurema osa punasest (rabarberi) värvist ehk siis ei ole väga kahju eksperimenteerida.
Kuid filtreerimise küsimus jääb endiselt õhku. Milliste vahenitega võiks veini filtreerida? Eesmärk ei oleks siis võtta ära värvi vaid et veini lõpp-tulemus jääks võimalikult puhas ja läbipaistev.
Ma saan aru, et tegelik probleem on selles, et rabarberivein ei ole selgeks läinud? Kohvifilter ei anna eriti häid tulemusi. Pange parem veel ühed selitajad sisse ja kahe päevaga on vein selge nagu allikavesi
. Rabarberiveinile ei jää see roosakas värv alles ka siis, kui mitte ühtegi selitajat mitte kasutada – see on mul omal läbi katsetatud. Lihtsalt too punane värv seal ei ole väga püsiv värviühend.
Tegelikult on selgem ja paistab läbi, aga mitte nii kristallselt nagu sooviks!
Ränihappest ja kitosaanist on põhja tekkinud sültjas moodustis. Aga et maksimaalselt veini kätte saada peaks ka selle põhja “süldi” kusagilt läbi ajama. Youtubes kolades on leiab vaakumpumpasid filtritega, mis võiks nende head ja halvad küljed olla. Mille poolest kohvifilter halb on? Kusagil lõunamaades kasutatakse ka mingisuguseid paberist filtreid, mis pole küll kohvi omad, aga pidid toimima nii.
Punase veini säilitamiseks on käinud mul mõte läbi ning proovin teinekord lisada umbes liitri jagu punase-peedi mahla, äkki siis jääb roosa! Teinevariant on mitte käärimist peatada ja juua kiiremini vein ära või panna ta vahuveini tegemiseks õlleankrusse
Käärimist peatada teinekord ikka võib, ega see veini värvi ei muuda, vaid selitajad. Selitajad omakorda ei ole käärimise lõpetajad. Päris kõike, viimast kui piiska, ei olegi võimalik veinist puhtalt kätte saada, see on asjade loomulik käik. Spetsiaalsed filtrid vähendavad alati kuivaine sisaldust veinis, seepärast ongi ökoveinid tihtipeale hägused – et ikka kõik kasulik veinisse alles oleks jäänud. Spetspumpasid on mõtet hakata soetama siis, kui teete aastas sadu või isegi tuhandeid liitreid veini, ühe 25 liitrise tünni pärast ei ole mõtet hakata investeerima. Ja müüa meil esialgu niikuinii koduveini ei tohi.
Tere, oskaksite öelda, kus pärnus on müügil veinipärmi?
Pärnus on pärmi Bauhofis ja Sordiseemne poes Ringi 7.
Kasvatan koduaias viimarju (zilga) ja otsustasin esimest korda elus koduveini teha.
Korjasin marjad ära ja lasin läbi hakklihamasina-laadse mahlapressi. Lugesin, et alustama peaks linnastustamisest, et käärimine nö jõuga käima lükata. Mul oli juba väljapressitud mahl, st kestad olid juba eraldatud, kuid arvasin, et küllap võib seda linnastustamist teha ka viljalihaga (mahl jäi üpris paks).
Raamatust lugesin, et erinevalt muudest marjadest, viinamarjadele ei pea suhkrut lisama (on niigi magus). Jätsin viljalihaga mahla paariks päevaks suurde veinipudelisse seisma (loodetavasti linnastustama), peale panin marli. Paraku käärimislõhna pudelist ei kerkinud, kolmandal päeval läks mahl hoopis hallitama
Miks see nii juhtus, mida tegin valesti? Kas peale hallituse ja viljaliha väljakurnamist ning mahla keemistemperatuuri lähedale kuumutamist saaks sellest veel veini teha (nt veinipärmi lisamisega) või on veiniga nüüd aamen ja tuleb leppida mahla joomisega?
Raul, vastasin Teile maili teel põhjalikumalt.
Kas on veel tänapäeval võimalik osta poest (Eestist) klaastünni, u. 20-25liitrist nagu olid vanasti?
Poest ei tea, aga Veinivillas mul praegu 5 tükki on. Helista esmaspäeval või tule kohale.
Mull selline mure. Panin veini 10-ndal selginema aga praegus on ainult üks sendimeeter kuskil selginenud. Kas asi võib olla soojas toas (24 kraadi) või tegin midagi valesti ja kas annab miskit parandada et ikka selgineks.
Soe tuba mängib kindlasti rolii, aga natuke on praegu vara ka veel, las ta ikka seisab ja selgineb veel, nädal on liiga lühike aeg.
Kui kaua vein umbes selgineb?
Ma olen ostnud erinevaid veinivalmistamise komplekte ja ühes pakis on vedelik nimega E1 Superselvike ehk Superklarning. Kas see on ränihape sest muidu oleks vist kitosan peale kirjutatud kui ta oleks E7 pakis. Täna hakkasin siis kohe veini selitama kuid kuna oli 20 l siis mõõtsin ära 10 g paki käärimise peatajat ja seal oli 5 g sees kuid mõõtsin siis ml-na ja oli 10 ml. Kas võib olla, et on aetud segi grammid ja milliliitrid. Muidugi ma ei mäleta mis firma oma see oli. Kas saaksite õelda kui palju 25 l veini tegemiseks läheb vaja umbes grammiliselt ensüüme, käärimise peatajat, ränihapet, kitosaani. Siis oleks hea ise arvutada ja mõõta kui teen vähem veini näiteks. Äkki huvitavad need andmed ka kedagi teist.
20 liitri peale sedasama pakki kasutada on täiesti normaalne ja pakke poolitama hakata ei ole mõtet, need ei tee veinile midagi halba. Küll aga võib vähe valesti arvutades või mõõtes hoopis vähem doseerida ja siis näiteks ei lähegi vein selgeks, nagu ühe kliendiga tänavu suvel just juhtus.
Minul vein ei läinud selgeks, kui olin lisanud ränihape + kitosaan. Tegemist oli õuna-mee-aroonia veiniga. Kui lisasin selitaja komplekti ränihape + zelatiini, sain järgmiseks päevaks kristalselt puhta tulemuse! Ei teagi, miks selgeks ei läinud, seisis teine mul oma 3 nädalat…
Vahel olen ise samuti pärast paarikuist ootamist lisanud ka teise komplekti selitajaid, ja pole vahet, millise nimetusega just täpselt, lihtsalt teine komplekt võib aidata. Vahel ei aita siis ka
Üritan teha valgest klaarist ja mustikatest koduveini. Veini tegemisel kasutan mulksujat ja lisasin ka suhkrut. Vein on mulksunud 20-ndast augustist alates ja nüüd 25-ndal oktoobril lõpetas mulksumise. Vein ei ole äädikaks muutunud ja on maheda maitsega. Ei tahaks enam suhkrut ka lisada, kuigi vein ei ole väga kange.
Küsimus siis järgmine, kas saab ka veini lõpetada ilma veini lõpetajatata või on ilmtingimata vaja midagi? Nagu ma vist aru saan lõpetab ta pärmi tegevuse, kuid kui polegi pärmi
Ja, kui ei ole spetsiaalset tanniini, kas võib teha mustast teest midagi? Sest värvi tahaks selgemaks ja ilusamaks, kuid jällegi pole ka selitajat?
Kas on võimalik looduslike ainetega vein lõpetada, sest alustada sai?
Kulla, küsija, pärmi on Teil seal veinis kindlasti, sest ilma pärmita käärimist ei toimukski
Nimelt pärm on see, mis sööb suhkrut ning tekitab sellest alkoholi ja süsihappegaasi. Te ei kasutanud küll kultuurpärmi, kuid looduslik pärm oli seal ju igatahes sees. Nagu ma aru saan, hüdromeetrit Teil mõõtmiseks käepärast pole, et saaks kindlaks teha, kas kogu suhkur on ära käärinud. Aga kui maitse on hapu, ju siis järelikult on suhkur lõpuni käärinud.
Ainus mure, et kui see vein liiga lahja tuli, alla 9%, ja käärimise peatahat pole samuti kasutatud, siis on ta ebastabiilne ja ei säili eriti kaua – tuleks aasta jooksul ära juua, enne kui äädikaks läheb.
Tanniinsuse lisamiseks võib kasutada musta tee tõmmist ja lasta siis rahulikult veinil selgineda jahedas kohas, nii 15-16 kraadises ruumis mõni nädal. Kui vein ilusasti selgeks vajub, ja suhkrut Te juurde ei lisa, siis võibki proovida pudelitesse villida ja loota, et ta enam jumala eest käärima ei lähe.
Ilma mõõteriistade ja spetsiaalsete pärmide-lõpetajateta tehtud veinidel võivad muidugi ootamatud vimkad sisse tulla, ei või teada
Loksutasin seda pisut ja natuke nagu mulksub aga ei mulksu ka
Kui ma lisaksin juurde natuke rohkem suhkrut, siis protsess läheks edasi ja vein läheks kangemaks, kuid samas läheks ka magusamaks, mis on jällegi jama. Ja nagu ma aru saan siis seda spetsiaalset sidrunhapet vist Eestist ei saa ja tavalist ei tohi kasutada 
keeruline…
Jah, vein kääriks suhkru lisamisel edasi ja läheks kangemaks. Samas magusamaks ta ju ei läheks, sest jätkuvalt sööb pärm suhkru ära ja tekitab juurde alkoholi. Ega sidrunhape magusust ära ei võtaks, see lisab ainult happesust. Aga igatahes on seda müügil minu veebipoes aadressil http://www.veinivilla.ee, mille link siinsamas blogis samuti üleval ripub. Jõudu katsetamisel ja kui teooriaga hätta jääte, mis täpselt käärimise ajal toimub ja kuidas protsessi juhtida, ostke ka mu sel suvel ilmunud Koduveini aabits, mida sealtsamast veebipoest või raamatupoodidest soetada saab. Jõudu ja julgust katsetamisel!
Kui ausalt rääkida siis raamat on mul juba soetatud
Aga tulin maakoju ja raamat jäi linna, niisiis oli abi vaja ja seda ma ka sain tänu Teile sain. Ma arvan, et lisan suhkrut ja vaatan, mis saab. Aitääh:)
tere,
kas oskate nõu anda, kuidas lõpuni käinud sõstraveini magusamaks saada?
praegu tundub maitse liiga kuiv olevat.
saab seda teha restart pärmi ja suhkruga või on see lootusetu.
aitähh.
Kui vein on lõpuni käärinud, pange sisse käärimise peataja ja selitage vein ära. Kui vein on täiesti selge ja valmis pudelitesse villimiseks, võib maitsestamiseks suhkrut juurde panna. Selleks lahustage vajalik hulk suhkrut kannutäies veinis, enne kui selle kogu veini sisse kallate.
Tere, äkki on infot, kas keegi kusagil müüb ka kodumaiseid viinamarju? Natukenegi?
Lisaks huvitab mind, kas siinmail on saada ka lambrusco/shampanja jaoks pärmi ja muud – oleksin väga huvitatud sellest! Mul üks laar punast viinamarjaveini (Moldaavia Isabella) on valmis ja teine tünn mulksumas, mõtlesin proovida midagi teisiti seekord…
Niipalju kui mina viinamarjakasvatajaid tean, kasutavad nad kõik ise oma veiniviinamarjad ära ja ka lauaviinamarjad aetakse enamus veiniks, nii et üle ei jää neil midagi. Vahuveini saab teha ka ilma shampanjapärmita, mu Koduveini aabitsas on sellest tehnikast pikem peatükk olemas
Tere,
soov teha veini granaatõunast. Kas toimida nagu tavalise õunaga ja lihtsalt tükeldan ja ämbrisse või tuleb koor eemaldada? Milline võiks olla umbkaudne kogus ja mida veel peaks/võiks veel lisada?
Ettetänades,
Ülari
Ega mul kogemusi pole, aga kujutan ette, et see koor võib jätta mõrkjat maitset ja pealegi on see tõenäoliselt igasugustest taimemürkidest läbi imbunud. Seega oleks parem ära koorida. Happesus oleneb väga palju sellest, kui küpsed viljad on, eks peab mõõtma ja selle järgi otsustama, kas tuleks midagi selle tõstmiseks või langetamiseks lisada.
Tere!
Huvitab see ,et miks ei saa koduveini üle viie aasta säilitada. Mis juhtub ja mida teevad siis suured veinitootjad teisiti.
Kuna omavalmistatud veini ametlik müümine on Eestis praktiliselt võimatu (mõttetu, kasutu). Tekib küsimus kuidas on lood kinkimisega, näiteks klient ostab teeküünla hinnaga 5 eur ja saab kingiks pealekauba pudeli veini. Või laatadel on ikka olnud õnneloos, miks ei võiks auhinnaks olla koduvein. Otseselt seadust ei ole uurinud, aga tundub ju absurdne kui sõbrale kingin alkoholi, siis olen kurjategia.
Sõbrale kinkida võib küll, aga kuidas laadal niisama jagamisega on, ei ole kindel. Kuna ka sellel “tasuta kaasaantaval” kaubal on alkohol sees, siis ei pruugi see päris niisama lihtne olla.
Olenevalt veinist saab küll ka üle 5 aasta säilitada. Põhireegel on, et mida suurem alkoholisisaldusega, mida magusam, mida tugevama happega, seda paremini vein säilib. Kerged lahjad valged veinid ei säili ka suurtootjatel kauem joomiskõlblikena, sest aja jooksul veini maitseomadused muutuvad ja vein ei maitse enam hästi.
Ma lisaks oma poolse kommentaari, et ainult punased veinid säilivad kauem + port veinid (mille kangus on 20+ %), minu teooria kohaselt sisaldavad punased veinid rohkesti looduslikke säilitusaineid ning paljud (kui mitte liialdamata öelda, siis kõik) veinitootjad lisavad ka veini pikaajaliseks säilitamiseks väävlit veini hulka ehk siis vääveldatakse veine, selle kohta tasuks ilmselt interneti avarustest pisut rohkem lugeda. Abiks on ka amazonist vastavasisuliste lugemismaterjali tellimine. Minul tuleb 700+ lehekülge head kraami.
Kodulehel on kirjas ,et Pärnu bauhofis on müügil lai valik Veinivilla kaupu. Aga olen mitu korda otsinud ja Veinivilla kaupu seal küll kahjuks kuskilt leidnud ei ole.
Pärnu Bauhof võttis tõesti vahepeal talvehooajaks kaubad välja, et jõulukraamile ja lumelabidatele ruumi teha, kuid õige pea tulevad Veinivilla kaubad valikusse tagasi. Hetkel on Pärnus parimaks kohaks, kust veinikraami soetada, Seemnekauplus Ringi 7.
Kuskilt jäi silma, et valmistate ka juustu veini kõrvale. Kui tegu pole suure saladusega, siis ehk annate nõu, kuidas valmistada kodustes tingimustes juustu!
Oh, juustutegemisest on terveid raamatuid, seda siin ühe kommentaari piires ära ei räägigi. Värskete juustude – kohupiima ja sõira jaoks ei ole spetsiaalset laapi vaja ja neid saab kergesti ise teha, googeldades leiab õpetussõnu kuhjaga.
Tere! Mul käärib koduvein (ainult õun) soojas toas alates oktoobrist 2011. Täna mõõtsin hüdromeetriga ja see näitab pluss 30
Muidu mulksatas küll alles hiljuti vaikselt. Kas olen mingi magusa dessertveiniga hakkama saanud? Muidu ilus kirgas aga ka mingit valget kihti on kergelt plastmassnõu äärtesse tekkinud. Murelik küsimus – misasi see valge asi on, kas hallitus? Sellisel juhul peaksin kõik ju ära viskama 
Mingisuguseid kotikesi ma ei kasuta, kuna 2 aastat järjest viskasin nende kotikestega tehes oma koduveini minema ja eelmine aasta valmistasin samuti ainult õuntest ja suhkrust veini ja tuli imehea. Mida edasi teha?
Oleksin väga tänulik emaili eest.
Tere. Karta on, et kogu vein tuleb ära visata, sest see valge kiht on kõige tõenäolisemalt äädikhappebakter. MIks vein äädikaks läheb, vaata siitsamast blogist http://koduvein.wordpress.com/2011/10/28/miks-mu-vein-aadikaks-laks/ Võta vein lahti ja maitse ning nuusuta, kuidas tundub. Loodusliku pärmiga võivadki veinid päris kergesti untsu minna. Näit 30 ütleb ka ühtlasi, et tegu on tõesti magusa veiniga, ilmselt ei olegi see lõpuni käärinud, on seetõttu ka küllalt lahja ja väga aldis äädikaks minema.